Let's Rock the World!

Sayer oli kuidagi moodi jõudnud elutuppa diivanile, olles vahepeal ära näinud nii Vanessa vette hüppe, tantsinud paari inimesega ja tarbinud parajas hulgas alkoholi. Hetkel istus ta aga täiesti rahulikult diivanil, käes pudel, mida ta aeg-ajalt enda huultele tõstis ja pilk suunatud tantsivale rahvale. Ütleme nii, et üle poole kohal olijatest olid juba korralikult täis ja ei jaganud ei maast ega ilmast midagi.

Otsinud poissi nii seest kui ka väljast, leidis ta Sayer viimaks elutoast. Kuna diivan oli vallutatud ameleva paari poolt, ei jäänud naisel muud üle, kui noormehele sülle istuda. "Kuule, ma väga vabandan, et ma su ära kaotasin," lausus Britt, manades ette lapseliku mossnäo, "aga räägi mulle nüüd kuidas sul läheb ja kas sa oled mulle juba aseaine leidnud?" uuris ta kavalalt muiates ja huulde hammustades, võttes lonksu ühest praktiliselt tühjast tekiila pudelist, mille ta kuskilt endale kaasa oli haaranud.

"No problem," sõnas Sayer koheselt, tõstes pudeli enda huultele. Võtnud sealt ühe suurema sõõmu, toetas ta pudeli diivani kõrval olevale väikesele lauale. "Kuule mul läheb täitsa hästi, kuigi alati saaks paremini," muigas noormees, "aga mis puutub sinu aseainesse, siis tema on täiesti leitud," lausus Say, vaadates tüdrukule otsa. "Ja kuidas sinuga lood on? Endiselt pole kedagi nii lahedat kohanud kui mina?" uuris poiss.

"Ooo, teda tahan ma küll näha," lausus Brittany koheselt kui kuulis, et Sayer on endale tüdruku leidnud. "Kuule ära endast nüüd nii hästi ka arva," sõnas tüdruk, togides noormeest käega vastu õlga, "aga tegelikult ei ole küll, jah. Seal Yale'is ju kõik kuivikud koos. Isegi korralikku pidu on raske teha," kurtis Britt poisile, tõstes taas pudeli suule.

"Ma ei tea, kas see on ikka nii hea idee. Sind hullu ei tea ju kunagi ette," muigas Sayer, olles enam kui kindel, et Britt teeks tal Jessica ees margi ikka täiega maha. "No, mis ma ütlesin. Ise sa läksid sinna kuivikute juurde," tundis Say vaid tüdruku olukorra õle kahjurõõmu. "Kuule kauaks sa mind nüüd siia kummitama kavatsed jääda?" uuris Say, pidades silmas seda, kuna ta siis tagasi enda kuivikute juurde läheb.

"Mis on siis nüüd? Kuule ära põe ega ma siis nüüd nii hull ka ei ole. Mis ta nimi üldse on?" sõnas Britt, võttes enda pudelist viimse lonksu, asetades selle siis Sayeri pudeli kõrvale. "Ma jään siia.....umbes täpselt märtsi lõpuni," lausus Brittany, "ja muide," jätkas neidis, "miks sa mulle Yale'i külla pole tulnud. Mina küll Tree Hillis käin," esitas Brittany poisile enda arvates vägagi tõsise süüdistuse.

"Küll te kohtute, siis kui kohtute. Jessica on nimi muidu," sõnas Sayer, tõstes pudeli taas enda huultele. Mõnus. "Nii et ainult mõned nädalad veel seda põrgu piina," naljatas noormees, sest tal oli tegelikult väga hea meel Brittanyt näha. "Kuule, ju ma siis ei tunne sinust nii palju puudust kui sina minust," lausus Say, "okey, tegelikult mul ei olnud õrna aimugi, et sa mind külla ootad, aga ma võin selle vea millalgi parandada," lubas noormees. See ei võtaks tal tükki küljest ära.

"Ah, et Jessica," pomises tüdruk, jättes selle nime endale meelde. Seda läheb kindlasti veel vaja. Kas või selleks, et poisi kallal norida kui vajadus tuleb. "Kuule," lõi Britt poisile käega piku pead, "kas sul tõesti sugugi hea meel mind näha ei ole?" küsis tüdruk, kes oli ilmselgelt alkoholi tarbimisest liiga emotsionaalseks muutunud ja vaatas nüüd ehmunud näol noormehele otsa.

"Kuule joo vähem," sõnas Sayer, sasides enda juukseid kohas, kus tüdruku käsi tema pead oli riivanud, "muidugi on mul hea meel sind näha. Eriti kuna sa näitad enda nägu nagu kuuvarjutus paar korda aastas," lausus noormees, kallistades tüdrukut enda sõnade kinnituseks. Tüdruk oli omadega ikka juba üsna läbi. Sayeril oli veel õnneks piisavalt aru peas.

"Kuule, kui ma siin tihkemini käiksin, siis viskaks ma sul ja kõigil teistel varsti üle," muigas tüdruk kui oli end pärast kallistust noormehest natuke eemaldunud. Ta täiesti uskus enda sõnu, sest tal oli lausa annet teiste närvidega mängida. Haaranud laualt Sayer pudeli, võttis näitsik seal mõned lonksud, ennem kui selle enda vanale asukohale asetas.

Jessie oli oma telefoni oma tuppa jätnud ja sisebasseinis ujumas käinud ja pärast seda saunas aega veetnud. Sayeri sõnumi sai ta tükk aega hiljem kätte, kui noormees selle saatis. Ta valis kuti numbri ning vajutas oma mobiilil helistamise nuppu. Telefonis kostis häält, mis andis märku, et kuskil, kusiganes Say telefon ka pole, see heliseb.

"Kuule su sõnades on tõtt," sõnas Sayer tüdruku jutu peale. Ei tea, kuidas küll Sayer temaga nii kaua aega käia suutis. Täielik müsteerium. Tundnud enda taskus mobiili, libistas ta selle sealt välja ning võttis kõne vastu. "Yep," lausus ta mobiili, andes märku, et on kõne vastu võtnud. Sellises lärmis oli muidugi suht raske rääkida, aga elab üle.

"No näed," lausus tüdruk, olles isegi sellest teadlik. Kui Sayer enda mobiiliga mässama hakkas, haaras tüdruk endale poisi pudeli ja hakkas seda aega mööda tühjendama. Nagu tal ei oleks juba piisavalt alkoholi vereringes. "Kellega sa seal räägid nüüd? Mul hakkab igaaav," venitas Brittany, kõlgutades enda jalgu, mis poisi sülest täitsa maani ei ulatunud.

Sellest lärmist oletas Jessica, et Sayer on ikka seal peol, millest ta sõnumis jahus. "Aii, sa oled seal peol, selge. Siiiiiiiiis ei ole midagi," lausus Jessie,"tahtsin sulle head ööd soovida." Jessica tahtis tegelikult natuke Sayeriga aega veeta, aga no kui too on oma vanade sõpradega, keda ta ammu näinud pole, siis okei, las ta olla.

"Jah, endiselt siin," kinnitas Sayer tüdruku sõnu, "ma tänan sind, kuigi ma kahtlen, kas ma täna üldse magama jõuan," muigas noormees, "aga sina maga rahulikult ja homme võime rääkida. Ilusaid unenägusi!" soovis ta Jessicale, kuid ei lõpetanud veel kõne ära juhuks kui tüdruk peaks tahtma veel midagi öelda.