Let's Rock the World!

Oleks Brittany kaine olnud, ei oleks ta elu sees enda sõbrannal lubanud sellise ilmaga kuskile basseini ujuma minna. Seda veel ainult enda musta pesu väel. Praegu olid aga sellised mured pühitud ja põhiline mõte oli, et mõnus olla oleks. Britt oli ühes teistega basseini juurde jalutanud, silmitsedes nüüd enda veest tilkuvat sõbrannat, "nice job, Ness!" lausus ta lõbusalt, jalutades Vanessa juurde ning asetades enda käe ümber tema, "lähme otsime sulle midagi sooja....ma tean, mis sulle kindlasti sooja annab," muigas Britt.

Pokker oli igastahes Vanessa jaoks küll mängitud, sest tal oli nüüd, kus ta enam vees ei olnud, ülimalt külm olla. Võtnud enda parima sõbranna ümbert kinni, jalutas ta koos temaga tagasi maja suunas, haarates endale diivani juurest enda musta kleidi, mille endale kätte võttis. Jättes tähelepanemata meeste ja poiste pilgud enda kehal, võttis Vanessa suuna Brittany tuppa, et endale midagi kuiva selga saada.

Enne Vanessa imelist vette hüpet oli Robert läinud tagasi tuppa. Ta kavatses just lahkuda kui märkas naist, kes oli ainult musta pesu väel ja läbimärg. Sammu pealt seisma jäänud, silmitses ta Vanessat, neelatades kergelt. Samas kerkisid tema pähe küsimused - mida naine siin teeb? mis temaga juhtus? kas ta on hulluks läinud? Juhul kui kooli juhtkond saab teada, millega ta siin peol on hakkama saanud, siis pole nad kuigi rõõmsad ning isegi naise töökoht võib minna kaalule.

Tema töö oli ilmselt viimane asi, millele Vanessa hetkel mõtles, kuid Roberti sõnades oli tõde sees. Koolijuhtkond ei oleks selle üle väga õnnelik. Nessa hakkas just Brittany tuppa astuma, kui märkas Robertit eemal teiste seas. "Robbie!" hüüatas ta lõbusalt, jalutades mehe juurde ning kallistades teda tugevalt, unustades sootuks asjaolu, et oli märg ja suhteliselt paljastav antud hetkel.

Britt lasi Vanessa enda haardest lahti kui too järsku Robertit märkas ja tema juurde tormas. Kuidas mees üldse siia sai? oli tema esimene mõte. Ta ei olnud ju eriline pidutseja. Brittany järgnes Nessale, jäädes nende kahe juurde seisma, "tere, vanamees. Jõudsid ka kohale," tervitas ta Robertit, keda ta teadis praktiliselt ainult Vanessa juttude kaudu. "Ness on natuke...." Britt jättis lause lõpu mehe enda väljamõelda. Nagu ta ise oleks palju paremas seisus.

Robert vangutas kergelt pead kui Vanessa temast mööda kõndis koos Brittanyga. Psühholoog võttis uue pudeli õlut, avades selle ning hakates lonksu võtma, kui Nessa korraga tema juures oli ja tema kallistas. Tema järel tuli ka Britt, keda mees lõbusalt tervitas. "Jahm, natukene ülemeelik," muigas Robbie, kallistades ühe käega naist vastu, varjates nii osaliselt tema poolpaljast keha, hoides teises käes pudelit. "Me peaksime talle midagi ümber vaatama," sõnas ta Britile, kes oli hetkel adekvaatsem kui Vanessa.

Ilmselt oli asi selles, et Britt ei olnud väljas olles muud joonud, kui enda siidrit. Nessa seevastu oli juba joonud vähemalt kaks klaasi rummikoolat ja nii palju viina kui ta selle ajajooksul jõudis, mis ta pokkerit mängis. Seega polnud ime, et at 'ülemeelik' oli nagu Robert mainis. "Täpselt minu idee," noogutas Brittany, "Ness, liigume nüüd," hüüdis ta sõbrannale, andes samas mehele märku, et too teda aitaks.

Vanessa kuuletus enda sõbranna häälele ja hakkas liikuma, pugedes Roberti haardest üsna vastumeelselt välja. Mehe seal oleks lisas temasse veel enam ülemeeliklust ja soovi pidutseda. Poolel teel Brittany tuppa pööras ta end mehe poole, "ja sina ootad siin ja ei liigu kuhugile. Ma tahan sinuga tantsida," luges ta Robbie'le sõnad peale. Ja parem oleks kui ta neid kuulaks. Viimaks astus ta nende näljaste pilkude eest enda sõbranna tuppa, kus sai endale kuiva pesu. Kuna tal endiselt kergelt külm oli, siis jättis ta enda musta minikleidi kõrvale ning soris natuke Brittany kapis, leides endale viimaks kitsad teksad ja sobiva musta topi, mille peale ta sõbranna soovitusel tõmbas ühe sooja jaki. Viimaks tüdruku toast väljunud, läks Vanessa tagasi Roberti juurde, olles endale eelnevalt ühelt laualt õlle haaranud. "Noh, lubad mulle nüüd ühe tantsu?" küsis ta mehele meelalt otsa vaadates.

Õnneks kuuletus Vanessa Brittanyle ja ei tekitanud palju kära kui sõbranna ta enda tuppa viis, et Nessa jälle korda saaks. Samal ajal kui Van enda juukseid kuivatas, otsis Britt talle enda kapist midagi selga. Hea, et nad ühes mõõdus olid ja teineteise asju kanda said. Praegu tuli see igati kasuks. Kui nad lõpuks tagasi möllu naasesid, lasi Brittany Vanessal Roberti juurde minna, sest ta usaldas meest ja teadis, et ta ei laseks tema kalli sõbrannaga midagi juhtuda. Ise käis ta läbi rahva, otsides Sayerit.

Robert turtsatas kergelt, sügades kergelt enda kukalt. Nagu Vanessa oli talle öelnud, nii seisiski ta ühe koha peal, rohelised silmad silmitsemas pidutsevaid noori, kellest kindlalt 99,9% olid homme korraliku pohmaka ja mäluauguga. Psühholoog oli endale hankinud selle aja sees veel ühe pudeli, mis oli kolmas tänasel õhtul. Peagi oli Vanessa uuesti tema ees. Võtnud neidise käest pudeli, asetas ta selle nende lähedal olevale lauale. "Ma nõustusin tantsima sinu mitte selle pruuni pudeliga," naeratas ta õrnalt, jälgides naise silmi.

"As you wish," sõnas Vanessa, asetades enda käed ümber mehe, tõmmates ta niimoodi rahva sisse muusikale lähemale. Jõudnud sobivasse kohta, kus oli piisavalt ruumi, hakkas Ness tantsima, toetudes mehele. Ilmselgelt ei olnud tühja kõhu peale joomine kõige parem idee olnud. Laulud vahetusid, kuid Nessa ja Robert tantsisid endiselt koos. Iga lauluga muutus naise hoiak ebakindlamaks. Viimaks umbsest rahvamassist välja saanud, istus naine ühele letiäärsele pukile. Võtnud letil oleva esimese ettejuhtuva pudeli, kustutas ta rutuga enda janu.

Robert järgnes Vanessale, liikudes koos temaga muusikataktis. Sellised peod polnud küll mehele just väga meelejärgi, aga ta ei saanud näitsikut siia üksi jätta. Kõik, mis võib veel juhtuda. Kui Nessa peagi eemale kõndis, läks Robbie talle järgi. Jäänud naise ette seisma, asetas ta käed rinnal risti, jälgides Vanessat. "Me peaksime minema hakkama. Sinu seisund ei lähe paremaks ning parem karta kui kahetseda," sõnas Robbie vaikselt. Ta astus näitsikule sammu lähemale, asetades enda käed õrnalt tema õlgadele.

"Millest sa räägid? Mul on väga hea olla," sõnas Vanessa, tõstes enda pead, et mehele otsa vaadata. "Just läks huvitavaks ju," lausus naine pisut venival ja vinguval toonil. Hetkel meenutasid nad nagu isa ja tütart. Naine tõusis pukilt püsti, võttes enda toeks leti. "Me võime minna kuskile, kus on rahlikum," pakkus Vanessa.

"Jahm seda on tõesti näha," vangutas Robert pead, suul endiselt lõbus muie. Kui naine pukilt tõusis, asetas Rob enda käe neidise alaseljale, toetades teda samuti, sest see lett ei paku seda varsti enam kaua. "See on hea mõte," noogutas psühholoog. Silmadega kiirelt üle korteri tiiru teinud, vabastas ta Nessa leti toelt, liikudes temaga vaikselt Briti toa poole. Avanud ukse, aitas ta naise tuppa, asetades ta voodile istuma. Sulgenud ukse, istus Robert Vanessa kõrvale. "Nii pea kui sa hakkad mul siin kõikuma ja väga kahtlaselt käituma, viin ma su ära."

"No näed," sõnas Vanessa, hakates mehele alludes liikuma Birti toa poole, kus ta peagi rahus ja vaikuses mehe kõrval istus. "Kas ma ei ole niigi enamus ajast kahtlane? Kuule, Robbie, nii ei ole huvitav, kui sa mu siit ära viid," lausus Nessa lastes end sellili voodile, jalad üle voodiserva maad puudutamas. Asetanud käed enda kõhule, vaatas ta lage. "Kuuuuuule, miks sa minuga pärast seda suudlust üldse rääkinud ei ole?" küsis Ness. Paar promilli hinge alla, nüüd oli väga kerge selline teema ülesse tõsta. Homme nagu nii vastust ei mäleta ja vaevalt ka küsimust.