Let's say it is a Date

Jessie ei mäletagi, et ta oleks kuhugi nö peitu pugenud, kui maailm kopa ette viskab. Õigupoolest pole ta kunagi tundnudki, et maailm on kopa ette visanud. Tal oli lihtsalt loomuses võime näha igas asjas positiivsust. Jessica raputas pead:"Mul ei ole sellist kohta vaja olnud." Vaid siis, kui ta kasuisaga jälle sõnasõda pidas, tahtis ta põgeneda - tema teekond viis alati Green Poison Bar'i.

"Küll sa oled alles positiivne inimene," sõnas Sayer muiates, mitte et ta seda tüdruku juures halvaks omaduseks peaks. Tegelikult oli hea, et Jes lõbus ja positiivne inimene oli, sest Sayer kippus mõnikord sinna teisele poole kalduma. "Tasakaaluks minule," lisas nooruk, otsides kotist välja kakao, et sealt üks lonks võtta.

"See on üks põhjustest, miks sa mulle meeldid," lausus Jessie ja seletas siis,"mulle meeldib, et sa oled selline rahulik ja mõtlik...kuidagi salapärane." Ilmselt Jessica ei suudaks koos olla kellegagi, kes oleks samasugune hüpikpall nagu ta ise. Liiga palju positiivsust ei tee ka head, see paneb vaid unustama, et tegelikult elu nii lill ei ole kui teoorias tundub. Ahjaaa, toit. See oli Jessiel juba meelest läinud. Tütarlaps otsis kotist välja friikad ja hakkas neid ükshaaval väikeste ampsudega sööma. Kergelt ära jahtunud juba.

"Salapärane?" kergitas Sayer enda kulme ning naeris kergelt selle sõna peale. Mõtlik oli ta tõesti, seda võis Sayer kinnitada. Rahulik olenes küll pigem olukorrast, aga salapärane oli midagi...uut. "Kas sa siis leiad, et sa ei tea minust paljut ja mul on veel hulgi saladusi?" uuris Say otsides ka enda friikad välja, et neid vaikselt suhu pista.

Enamjaolt on Jessie Sayerit rahulikuna näinud. Tookord TRICis oligi ainus kord, mil ta natuke teistsugust Sayd nägi. "Meis kõigis on," arvas Jes ja hammustas ühest friikast tüki,"aga me ei pea neid saladusteks, vaid asjadeks, millest me ei räägi." Jessica lootis, et Sayer saab aru, mida ta öelda tahab, sest Jes ei osanud seda paremini selgitada. Ta ei ole seletamises kunagi teravaim pliiats olnud.

"Ja sa arvad, et minus on palju neid 'asju, millest ma ei räägi'?" küsis Sayer, võttes lonksu enda joogist ning vaadates seejärel tüdrukule otsa. Tegelikult oli ta Jessicaga algusest peale väga avatud olnud, mis pani teda ennast ka pisut imestama. "Sa tead, et võid minult alati midagi küsida kui tahad," sõnas noormees, "ma ei hammusta," lisas ta õrnalt naeratades.

"Salapäraseks teebki su see, et ma ei tea, kas ja kui palju sinus neid...asju..on," lausus Jes. Sayer oli pidevalt mõtlik, millest ta mõtleb neil hetkedel? Jessica ei teadnud ja ta ei küsinud ka. Oluline polnudki see, millest noormees mõtles, vaid see, kui sügavalt ta seda tegi. See võis ka ainult Jessicale nii paista, sest Say jaoks on see, mida Jes temas näeb, täiesti tavaline. Veel üks näide sellest, et Jessica on halvim seletaja, kelle otsa sa kukkuda võid. "Ma tean seda," lausus Jessie. Küsida lubavad kõik ja alati, vastuste saamist ei garanteeri keegi.

"Enda arvates ei ole mul neid praktiliselt ühtegi," turtsatas Sayer, "muidugi on teemasi, millest ma mõnikord parema meelega ei räägiks, aga see ei tähenda, et ma neid ainult endas salajas hoiaks," sõnas noormees, olemata kindel, kas tüdruk sai tema lausest üldse aru, sest see kõlas justkui ristivastupidi tema esimesele lausele. "Ja kui palju sinus neid on?" eistas Say näitsikule esmapilgul väga lihtsa küsimuse.

"Vot selle pead sa ise välja uurima," lausus Jessie väljakutsuvalt. Ta vajutas noormehe põsele ühe musi. "Ja kui teada saad, ütle mulle ka," lisas ta vähe lõbusamalt,"sest ma tahaksin ise ka teada." Jessica võttis uue friikartuli. Nõme külm on õues, toidu kõik maha jahutanud. Jessica võttis kotist kakaotopsi, et sellele enne lõpp peale teha, kui pakane selle ka endale meelepäraseks teeb.

Sayer naeris ja noogutas endamisi. Kõige nõmedam ongi see, et inimene ei tea ise ka kui palju temas neid on. Eks aeg näitab. "Ega sul külm ei ole?" kontrollis Say igaksjuhuks, sest väljas valitsev külm oli tõesti nende söögi ja joogi üsna külmaks muutnud. Seega olid nende sooja allikaks vaid nemad ise.

Küsimuse peale raputas Jessie pead. Sviiter täitis kenasti oma eesmärki. Jessie üritas toidule natuke rohkem tähelepanu pöörata, tahtmata, et külma tõttu hea kraam raisku läheb. Tüdrukul oli kõht natuke tühi ka, niiet see fakt tegi asja lihtsamaks. Kakao sai kiirelt otsa ja friikartuleid oli ta niigi juba vahelduva eduga hävitanud. Jessica vaatas mõtlikult taevasse ja siis meenus talle midagi. Ta vaatas noormehele otsa ja ei teadnudki nüüd, kuidas talle sellest teada anda. "Kuule, Alena tahab, et ma temaga New Yorki läheksin terveks nädalavahetuseks," lausus Jes siis, andes teada, et ega ta väga minna ei taha, aga Alenale ei öelda ka ei raatsi.

"Terveks nädalavahetuseks..." kordas Sayer ning ohkas, "a girl's got to do what a girl's gotta do," lausus noormees, vaadates Jessicale otsa. Kaks päeva ei olnud iseenesest just kuigi pikk aeg. Aga neile tähendaks see jälle teineteisest lahus olemist. Võibolla tulevad need lühikesed pausid neile isegi kasuks, sest millalgi peavad nad nagu nii pikamaa suhtesse minema kui nad kokku tahavad jääda. "Ma ei hoia sind tagasi kui sa tõesti minna tahad, aga sinu hääl ei kõla just väga entusiastlikult," sõnas Say.

"Mulle meeldib see sama vähe kui sulle," lausus Jessica,"aga..ma ei tea, ta on mu kasuõde ja ühtlasi mu parim sõbranna ja ma viimasel ajal olen iga vaba hetke sinuga või õpin ja olen tema üldse unarusse jätnud." Samas, Alena oma viga, et nädalavahetustel koguaeg ema juures on - olgu Tree Hillis, küll Jes tema jaoks siis aega ka leiaks. Pärast kooli ei viitsigi midagi teha ju.

"Siis mine ja luba endale üks mõnus nädalavahetus enda parima sõbrannaga. Meie saame küll hakkama, ära sa sellepärast küll muretse," sõnas Sayer, "nagu sa ütlesid - sa oled niigi igal vabal hetkel ju minuga," muigas noormees. See oli muidugi ülimalt mõnus, sest ta nautis iga hetke, mis ta Jessicaga veeta sai. Aga tüdruk ei tohtinud niimoodi enda sõpru ka unarusse jätta.

Huvitav, kas see Sayeri töötegemist ei sega, kui Jessie seal baaris nii kaua passib, kuni tal uni peale tuleb ja siis koju kooserdab? Selles mõttes, et Say jälgib siis ju samal ajal ka seda, et keegi Jessicat ei puutuks. "Pühapäeva pärastlõunal olen tagasi, aga kui ma õigesti mäletan, siis sa oled tööl sel ajal," lausus Jes.