Valentine's Day Masquerade

"Millal me siis selle toidusõja ära teeme?" küsis Joseph laia naeratusega. Kui võtta viimast, siis tuli see nali ka ära teha. Joe kummardus Sierrale lähemale :"Ma olen seal, kui sina ka lähed." Üksinda oleks seal jama olnud pidutseda. Ei tea, kes selle läbu üldse korraldas, Sierra?

"Seda on raske teha, pealegi siin pole kedagi sinuväärilist," muigas Daniel kergelt, liikudes neidisega saali poole. Oma kätt hoidis Nathan vägagi kindlalt Lizi puusal, andes nii kõigile neile näljaste pilkudega poistele teada, et see tüdruk on tema oma. Natukene armukade või mis. "Tore, siis vähemalt on see siin ennast ära tasunud," pöördusid noormehe silmad Lizandrale, jälgides tüdruku rohelisi silmi. Enda sõnade all mõtles Nate nii enda välimust kui ka kõike seda enda ümber.

"Hah, ma mõtlesin, et sul on see juba meelest läinud," sõnas Sierra, "aga kuidas oleks kohe neljapäeval. Ei tasu seda edasi lükata enam," pakkus tüdruk kavala muigega. Melody küll hindas sööki ja puha, aga see oli lihtsalt midagi, mida ta tahtis ära teha ja oli valmis selle jaoks enda silma kinni pigistama. "Siis pane enda vaim peoks valmis," pilgutas Sierra noormehele silma.

"Miks ka mitte, me satume jamasse, aga...Teeme ära," lausus mees naeratusega. See soov oli Joe sees ammu pakitsenud, ei tea, miks. Lihtsalt oli soov olemas ja kõik. Saanud Sierra käest silmapilgutuse, muigas mees ja küsis:"Kust sul see vallatu tuju tekkis?" Sierra saatis lihtsalt selliseid justkui tagamõttega vihjeid, muidugi võis kõik ka lihtsalt nali olla.

"Ma peaksin vist aitäh ütlema, aga ma kaldun arvama, et nüüd sa küll natuke liialdad," muigas Liz, astudes noormehe kõrval saali. Tüdrukule pakkusid isegi need pilgud natuke nalja ja samas kergitasid tema enesekindlust. "On," noogutas tüdruk, "ma luban, et kui ball igavaks muutub võime ka mujale minna," andis tüdruk Danielile teada.

"Jamasse sattumine pole midagi hullu. Küll me asja kokku lapime. Igastahes luban ma, et kumbki meist ei pea koolist mõneks nädalaks lahkuma," sõnas tüdruk enesekindlalt. Tal ei olnud küll veel kindlat plaani, kuidas nende karistust, kui see juhtuma peaks, leevendada. "Vana Sierra kippub välja lööma lihtsalt," kehitas tüdruk süütult enda õlgu.

Nathan naeratas kergelt. Jäänud seisma, astus noormees mõned sammud tahapoole nurka, jäädes valgusvihu eest varju. Lizandra enda juurde tõmmanud, asetas ta ka teisi käe tüdruku pihale. "Mulle meeldib see viimane mõte. Miks me ei võinud seda kohe täide viia?" jälgis Daniel näitsikut, kummardades talle lähemale, et anda tema suule õrna suudluse. Dan oleks parema meelega ükskõik kus, aga mitte siin. Tal on millegi pärast halb eelaimdus, et midagi halba juhtub varsti. Aga kas just täna ja siin?

"Ma võtan süü enda peale, kui midagi hullu lubatakse teha," vastas Joe rahulikult. C'mon, toidusõda, selle pärast neid ikka välja ei visatud või midagi. Äärmisel juhul pidid kooli juures mingit tööd tegema. "See osa vanast Sierrast mulle meeldib," vastas Joseph. Kui flirt, siis flirt.

"Mkm," raputas Sierra enda pead, "keegi ei võta süüd enda peale - koos teeme, koos kannatame," muigas neidis. Tõesti, mis saigi nende suurimaks karistuseks olla. Ilmselt mingi ühiskondlik töö või midagi. Seda koos Joega teha oli kindlasti paras nali omaette. "Tore, sest see uus Sierra hakkaski mind juba tüütama," sõnas neidis. See tüdruk, kes Inglismaalt tagasijõudis oli kaalutlev, tõsine ja natuke kinnine. See siin praegu aga üsna vaba ja valmis kõik maailma asjad läbi proovima.

"Kui sa nii arvad," vastas mees. Ta ei kavatsenud enda pead enam vaevata selle asja üle. Avatants pidi varsti algama, see oli Josephil selge, sest tegelikult oli too üsna lihtne ja seda õpetati ka. Hetkel mängis vaikne muusika, sest rahvas alles kogunes. Ilmselt läks veel vähemalt kümme minutit, okei, avatants ei alanudki nii varsti.

Tüdruk kadus koos Danieliga eemale nurka ning vaatas talle enda säravate silmadega otsa, "Daniel," lausus ta poisi nime pisut etteheitval toonil, saades hetk hiljem ühe suudluse osaliseks. "Üks tants ja siis võime minna, kui sa tõesti tahad," lausus Liz, asetades enda käed Nathani kaela ümber ning suudeldes teda pikalt. Suudluse lõpetanud, naeratas ta noormehele ning tõmbas ta valgusesse tagasi.

"Kuule, kui ma su siin juba kinni püüdsin, siis sul ei ole midagi selle vastu kui sa enda avavalsi minule lubad, ega ju?" pakkus Sierra, vaadates Joseph'ile otsa. Mel ei soovinud tantsu ajal üksinda kuskil kõrval vaadata, seega tasus juba varakult partner välja otsida. Joe siin oli suurepärane kandidaat.

"Ei, ei ole," vastas Joe, jälgides neiu pruune silmi. Kellega tal üldse olekski tantsida? Sierra oli väga hea tantsupartner. Pluss, nad mõlemad olid punases, ilus paar, eks? Joseph naeratas tüdrukule ja mõtles, kuidas ta selle aasta aega Sierraga suhtlemata sai olla.

Daniel naeratas kergelt, jälgides tähelepanelikult Lizandra säravaid rohelisi silmi, mida ta võikski jääda vaatama. Minuteid, tunde, isegi päevi ja koguni aastaid, ilma et ära tüdineks. Need kõnelevad talle nii palju, aga samas jällegi nii vähe, olles avatult salapärased. Danielile meeldib salapärasus. "Ma jätaks esimese tantsu ka vahele ja läheks kohe, aga sellegi poolest on teie käsk mulle seaduseks," lausus Nathan vaiksel ohkel, langetades pilgu. Muie tema suul aga säilis, kui ta kõndis Lizardi kõrval uuesti valguse kätte.

"Suurepärane," sõnas Sierra noormehe vastuse peale. See oli täpselt see, mida ta kuulda tahtis. Tüdruk oli tõesti hea tantsija, ise asi kui hästi tal need sammud meeles on. Ja tõesti, ka värvilt sobisid nad kokku. Seega oli kõik hästi. "Ma loodan, et sa väga ei pahanda, kui ma sammud segamini ajan. Ma ei harrasta just vabal ajal Tree Hilli valsi tantsimist," muigas neidis.