Valentine's Day Masquerade

Sierra märkas kohe kui Joe ruumi astus. Otsustavalt püsti tõusnud, asetas ta enda klaasi lauale ja jalutas noormehe juurde, lubades Jasonile, et tuleb kohe varsti tagasi. "Joe," hüüdis ta poiss, kui märkas, et ta on ilmselt lahkumas, "kas me saaks rääkida ega sa ometi lahkuma ei hakka?" esitas tüdruk korraga kaks küsimust kui oli poisile järgi jõudnud ja tema ette astunud, et talle otsa vaadata kui ta räägib.

"Hakkan küll lahkuma, te pidutsege Jasoniga edasi, head sõbrapäeva!" vastas Joseph pisut mürgise tooniga. Nüüd avastas nooruk, et talle oli SMS tulnud. Kiirelt luges Joe selle läbi. Tore, saabki üksi kodus olla. Valentinipäev siiski. Ideaalne aeg ühiskonnast eemaldumiseks.

"Joe," sõnas tüdruk löödult noormehe nime, "palun ära mine. Vähemalt mitte nii. Sa oled mu parim sõber ja ma ei taha, et see muutuks sellepärast, et ma ei saa su tunnetele vastata," lausus Sierra, vaadates Joseph'ile otsa. Tema mürgine toon oli vaid talle teada andnud, et Jasonil on õigus ja ta on täiesti pime olnud. "Ja...ja ma ei saa muuta seda, et ma tunnen Jasoni vastu midagi, mida ma pole kellegi teise vastu tundnud," lausus Mel vaikselt. Ta ei saanud ometi valida kahe poisi vahel, kes mängisid mõlemad suurt rolli tema elus. See ei olnud aus. Ta ei saa lihtsalt enda tundeid Jasoni vastu välja lülitada.

"Kas ma pean siis siia jääma vaatama, kuidas sa Jasoniga ameled? Tead, mis kõige naljakam on? Sa ise ütlesid, et ta tegi sulle haiget ja nii lihtsalt võitad kuti tagasi? Ahh, ma ei viitsi, sinu elu...Mitte minu oma,"vastas noormees. Ta poleks peost vähimatki rõõmu tundnud, pigem oleks see piin olnud.

"Ma mõistan, kui see on sulle ebamugav ja sa tahad lahkuda, aga ma ei taha, et sa ka mu elust välja jalutaksid," sõnas tüdruk. Sierra neelatas ning sulges hetkeks enda silmad, et võita endale aega ja sättida sõnu enda peas. Ta võis lausa tunda, kuidas Joe tema sõrmede vahelt libises. "Sa ei saa aru..." sõnas Melody vaikselt, langetades enda pea ning vaadates enda ette põrandale. Ta ei saanud isegi aru, mis täpselt nende mõne tunniga toimus, aga ta teadis, et see on õige ja oleks pidanud juba ammu juhtuma.

"Saan küll...Liigagi hästi," vastas Joe ja lahkus sviidist. Kiirelt lifti läinud, tuksus ainult üks mõte noormehe peas. Kiirelt Tree Hillist minema. Ükskõik kuhu, aga minema. See koht oli seotud juba liiga paljude valusate sündmustega. Noormees sõitis otsejoones koju.

Sierra isegi ei püüdnud noormeest peatada. Ta lihtsalt seisis seal, tundes kuidas tema silmad vesiseks tahavad minna ja süda kuidagi kokku tahtis tõmmata. Kui paljud inimesed enda pilke temale hakkasid suunama, tõstis Mel enda pea püsti, eemaldas kiire liigutusega pisarad ja jalutas tagasi elutuppa Jasoni kõrvale, haarates endale automaatselt klaasi kätte, tühjendades selle ühekorraga.

Jason tuli koos Sierraga ülesse sviiti. Sellised peod ehk siis läbud pole kunagi olnud noormehe teema, aga ta tahtis neidisel silma peal hoida. Leidnud endale normaalse joogi, mis polnud väga lahja ega ka ülimalt kange, istus Jas õllepudel näpus diivanile. Ta võttis aeg-ajalt mõne lonksu, rääkides Sierraga kõigest, kuni Joe sisse astus ja neidis tema juurde läks.
Tommie rohelised silmad jälgisid tähelepanelikult noori, rüübates samaaegselt enda jooki. Tema pilk püsis Sierral, kuni neidis tuli tagasi ning mitte just väga heas tujus. Käe ümber tüdruku pannud, tõmbas ta Melody endale lähemale ning surus õrna suudluse tema laubale.

Sierra sulges rahulikult enda silmad, kui poiss ta endale kaissu tõmbas ja laubale suudluse andis. See oli nii soe ja hoolitsev. Toetanud enda pea Jasoni rinnale, hoidis ta silmi veel mõnda aega suletuna. "Joe vihkab mind. See on igastahes kindel. Prsh, head sõbrapäeva mulle!" lausus neidis sarkastiliselt, kergitades pead vaid nii palju, et hetkeks poisile otsa vaadata. Libistanud tema sõrmede vahelt pudeli välja, rüüpas ta sealt ühe lonksu ennem kui selle Jasonile tagasi andis.

Jason jälgis vaikides Sierrat, hoides teda kindlalt enda embuses. "Ta ei vihka sind. Lihtsalt see on tema jaoks natukene liiga kiire muutus ja ta peab sellega veel harjuma. Pealegi - kuidas saaks keegi sind vihata?" kergitas noormees lõbusalt kulme, võttes pudeli uuesti enda sõrmede vahele ja rüübates sealt mõned lonksud. Silmad uuesti neidisele kinnitanud, lükkas ta ühe käega juuksesalgud tema näolt ja naeratas õrnalt.

"Ma vihkan ennast praegu ise, keegi teine ei peagi seda tegema. Oleksid sa vaid tema pilku näinud. Ma ajasin jälle kõik segamini võibolla ma poleks pidanud ikka siia tagasi tulema," sõnas tüdruk, mängides noormehe särgiga ja selle nööpidega. Hetkel tahtis ta tõesti kuskile minna, üksi olla ja lihtsalt kisada, kuni tal selleks enam häält või jõudu ei ole. Miks peab elu nii fucking keeruline olema?

Liam ja Alex jõudsid sviiti koos suure naeruga, mis pani mitmed pead nende poole pöörduma. Noored ei pannud seda aga sugugi tähele, sest hetkel jagus neil silmi vaid teineteisele. "Noh, alustame jälle pidu tekiilaga?" küsis noormees muiates, astudes toa sügavusse ning silmitsedes erinevaid pudeleid, mis igal pool seisid. Alustades veinidest ja lõpetades lausa viinaga. Alkoholi pealt ei oldud ilmselgelt kokkuhoitud. "Või on sul sellega halvad mälestused?" küsis Liam õrna silmapilgutusega.