|
Post by Deleted on Feb 8, 2012 21:23:11 GMT 2
Sayer järgnes tüdrukule elutuppa, jäädes tema kõrvale seisma, kui Jessica akna avas ja koera hüüdis. Saba vähemalt lehvis ehk siis tõesti sõbralik. Noormees sirutas enda selle käe välja, millega ta õuna ei hoidnud ning lasi loomal enda lõhnaga tutvuda. Teiste loomade lõhnu tal vähemalt olema ei peaks. Seega vast jääb ikka käsi alles. "Tere, Cecilia," sõnas Say koerale, näol lõbus naeratus, "kelle oma ta siis on? On keegi kindel peremees ka?" küsis nooruk.
|
|
20-aastane; Eastside
Citizen
|
Post by Jessica Jeanette Hill-Tremblay on Feb 16, 2012 1:02:10 GMT 2
Akna sulgenud, istus Jes diivani käetoele. Cecilia nuusutas saba liputades Say kätt ja tõmbas sellest siis keelega üle. Ilmselt tundis ta seal Jessica lõhna. "Ma ei teagi," kehitas Jessica õlgu,"ta on pereliige, otseselt mitte kellegi oma, aga samas kõigi." Cecilia oli see, kes kõiki Hill'e ja West'e selles majas tingimusteta armastas ja usaldas, kuulates nende sõna.
|
|
|
Post by Deleted on Feb 16, 2012 19:04:52 GMT 2
Sayer silitas looma kasukat, kuulates samal ajal Jessica häält. Cecilia tundus tõesti sõbralik või siis oli asi tõesti selles, et noormehel oli küljes tüdruku lõhn. "Päris kenake teine muidu," muigas noormees, patsutades veel õrnalt koera ennem kui end tüdruku poole pööras.
OT: Ma ei oska siia teemasse hetkel midagi kirjutada.
|
|