Ühel lumisel hommikul.

"Palju neid paare siia linna siis tekinud on?" kerkis Sierral küsimus. Noh, eks kui linnas elab palju noori, siis on see lihtsalt üks elu osa, et tekivad paarid. Mõned neist püsivad, mõnes lagunevad paari päevaga. Aga üks asi oli Tree Hillis, mida suures linnas kohe kindlasti ei oleks. Ükskõik, mis su suhtes toimub, kõik teavad seda. "Kus sinu poiss siis on?" uuris Mel.[/color]

Jessica kehitas õlgu:"Mina ei tea, pole siinse eluga väga kursis tegelikult. Linnas liikudes lihtsalt näeb päris tihti paarikesi käes kinni jalutamas või midagi." Jessie enda tutvusringkond oli nii väike, et ta ei teadnud, kas seal peale Say ja Alexi üldse paare on, seda enam, et Alex ei kuulunud ka tema tutvusringkonda. Ta teadis teda vaid nime ja nägupidi ja see oli ka kõik. Sotsiaalelu oli Jessical väga kesine. Enamus ajast jõlkus ta üksi ringi nagu ka täna. "Mul pole kunagi poissi olnud," lausus Jessie.

Sierra sõi ja kuulas tüdruku vastust. Jessie teine vastus oli aga talle pisut üllatav. Seda muidugi võibolla sellepärast, et ta ise kunagi väga tihti poisse vahetas. "Miks siis nii? Pole ise huvitatud või...?" küsis Mel, võttes viimase lonksu enda tassist ning jätkates koogiga, mis kohe-kohe otsa pidi saama.

"Kui ma pikemalt ühes kohas püsivalt elasin, olin ma tatikas. Teismelisena elasin ma aasta ühes kohas, poolteist teises..ma kohanen aeglaselt ja ma ei leidnud endale sõprugi. Silmarõõme oli, aga ega ma ei julenud nendega juttu teha ega midagi. Kui ma kellegagi üldse suhtlesin, siis oli see Jason. Ja nüüd siin elades...algul ma jälle kohanesin raskelt, ei võtnud kedagi omaks, olin omaette. Kisakooritüdruk olen algusest peale olnud, aga alati eraklik. Aga nüüd mõned kuud tagasi ma tõesti õppisin ühte oma silmarõõmu tundma, armusin temasse ja siis hakkas ta kellegi teisega käima, nad läksid lahku, aga enne kui ma jõudsin oma tunnetest talle rääkida, oli tal juba uus tüdruk. Ja noh, seega olen ma koguaeg vaba olnud," jutustas Jessica. Lihtne - varem oli ta arg ja nüüd, kui tal on julgust, pole tal enam võimalust.

"Oh, it sucks," sõnas Sierra. Just see osa, et poiss, kes talle meeldis, oli teisega. Tüdrukutele olid sellised olukorrad kõige valusamad. "Aga ma ütlen, et see on tema kaotus, mitte sinu. Ma olen sinuga natuke aega ainult rääkinud ja ma tean juba, et sa oled väga ilus, tore, sõbralik ja lõbus tüdruk," lausus Mel ausalt. Vähemalt see oli see, mis tema selle ajaga välja oli mõelnud.

"Ju siis see teine on ilusam, toredam, sõbralikum ja lõbusam," muigas Jessica. Jah, ta suutis ka selle üle naerda, et tal endal selles osas hästi ei lähe. Ta on lihtsalt nüüdseks püüdnud leppida sellega, et Sayer jääb talle ainult sõbraks.

"Nii ära küll mõtle," sõnas Sierra Jessica sõnade peale, "ta ei ole ju veel selle teisega abielus. Seega aega on veel," muigas Melody, lükates nüüd kõik tühjad nõud kokku, et teenindajal neid kergem kokku oleks korjata. "See poiss, kes sulle meeldib, on ta Senior või Junior?" uuris tüdruk huviga.

"No abielus ei ole, aga hõivatud on. Mina ei hakka kellegi suhet lõhkuma ja oodata ning loota, et äkki nende suhe puruneb, on ka tobe." lausus Jessica. "Senior," ütles Jes. Ahjaa, see pisiasi ka veel, et Sayer laseb ilmselt poole aasta pärast Tree Hillist jalga ka - ülikooli.

"Seda ma sinust ei usukski," sõnas Sierra koheselt. Tema jutust võis tõesti selline mulje jääda nagu Mel õhutaks Jessicat nende suhet lõhkuma. "Kui asjad on endiselt nii nagu siis kui mina veel siin olin. Siis ilmselt laseb ta pärast lõpetamist siit jalga ka veel," lausus neidis ning tegi kerge grimassi. Nii ei olnud üldse aus. "Vähemalt võid sa ta sõber olla," kehitas Sierra enda õlgu. Ta ei olnud vist eriti hea suhete nõuandja.

"Vend läheb ära, sõber läheb ära...ja rohkem mul polegi kedagi," lausus Jessica tõsinedes. Tegelikult siiski on siin väikelinnas veel inimesi, kellega ta läbi käib, aga need on tõesti lihtsalt tuttavad. Ehk peakski ta rohkem nendega väljas käima, oleks ilmselt kergem tal siis, kui Tommiet enam iga päev ei näe ja Sayerit samuti.

"Siis ongi viimane aeg seltskondlikuks hakata," sõnas Sierra kindlalt, vaadates naeratades Jessicale otsa. Käiks rohkem väljas võibolla leiaks endale uue silmarõõmu ka ja ei tunneks ei nii üksikult. "Ma soovitan sul vähema mõelda sellele, et nad kõik lahkuvad ja keskenduda ajale, mis sul veel nendega jäänud on," lausus Mel.

"Ma teen seda, mida ma olen alati teinud - lähen lihtsalt vooluga kaasa," lausus Jessica,"vaatan, mis elu mulle pakub ja haaran igast meeldivast võimalusest." Ta oli veel noor ja terve elu oli ees ning tal oli endalgi plaanis sealt väikelinnast kunagi ära minna. Ta ei teadnud veel kuhu täpselt, aga see ei olnud hetkel oluline.

"Kõlab nagu väga hea plaan," sõnas Sierra, vaadates hetkeks kella, mis kohviku seina peal vaikselt tiksus. "Kuhu sa muidu edasi suundud?" uuris Mel, andes samal ajal teenindajale märku, et ootab enda arvet. Peagi tõstis ta enda kotist välja ka oma rahakoti.

Jessica kehitas õlgu:"Eks seda näeb hiljem, kas tegemist on hea plaaniga." Jessie andis teenindajale teada, et ka tema arve võib tuua. "Eastside'i kõigepealt ja siis ma ei teagi, otseselt mingeid plaane pole. Naudin vaba päeva," rääkis Jessica. Polnud tal kuhugi minna ja koju ka ei kippunud. Ju siis jõlgub niisama.

"Lähme siis Eastside'i. Sul seal midagi kindlat korda ajada?" uuris Sierra, võttes kohale ilmunud teenindajalt nende mõlema arved ning makstes need ära. Jättes kohvikule ka väikese stipi. "Hakkame minema?" pakkus Mel, hakates samal ajal endale riideid selga panema. Väljas oli siiski üsna krõbe ilm, aga see eest ilus.