You are like a stranger to me...

Liz üritas patja tagasi enda kätte saada, aga ilmselgelt ei tulnud siin kasuks tema lühike kasv. "Eiiiii," vingus tüdruk, kui Joe patja vastu tema juukseid hõõrus. Nagu nad ei oleks juba piisavalt sassis ja elektrit täis. "See oli praegu väga kuri sinust," sõnas tüdruk, üritades enda juuksed korda sättida, aga see tegi vaid asja hullemaks.

"Ei olnud kuri, ma olin kaval. Tüdrukutele on juusked vist üks tähtsaim asi, jah?" arvas Joseph. Isegi mõni poiss oli enda juustest nii vaimustuses, et ei saanud peegli eest ära. Joe'l oli ka üks nõrkus, mida ta ei avaldanud teistele. Lõhnaõlid, ta oli neist täiesti vaimustuses.

"Kas sa tead kui raske on talvel enda juukseid korras hoida, et nad sellised välja ei näeks," osutas tüdruk enda juustele, mis nüüd tänu tema kallile vennale vägagi sassis välja nägid. "Ma ei ütleks, et nad nii tähtsad on, lihtsalt neid on raske kammida, kui nad sul nii pikad on ja siis keegi need mõnuga pusasse ajab," lausus tüdruk, rääkides puhtalt enda arvamusest. Kui ta enda juustest nii vaimustuses oleks, siis oleks ilmselt Sayer antud hetkel surmalaps, sest oli tema ju see, kes tema pruunid juuksed roheliseks värvis ja tänu sellele pidid ta ta enda juukseid tooni võrra tumedamaks värvima.

"Ei," sõnas Joe ilma süütundeta. Lai irve oli ka veel noormehe näol, mida ei saanud maha pühkida. "Aga aja juuksed nulliga maha, pole juukseid, pole probleemi," muidas Joseph. Lühike soeng võiks Lizzie'l päris huvitav välja näha. Niikaua, kui Joe mäletas, olid neiu juuksed pikad olnud.

"Vaata ükskord võibolla ajangi," sõnas Lizard vastu. Tema puhul ei võinud sa kunagi kindel olla, et ta kuu aja pärast samasugune välja näeb. Tema seljal olev tätoveering oli täpselt üleöö tema seljale ilmunud, rääkimata tema erinevatest juustetoonidest ja pikkustest, kuigi nulli ta tõesti veel proovinud ei olnud.

"Vaheldus," sõnas Joe vastuseks. Teda ei häiriks, kui neiul oleks lühike soeng, see võib isegi sobida Lizziele. Pealegi, need on juuksed. Juuksed kasvavad teadupäraselt tagasi. Aga jah, tätoveering tuli kiirelt. Alguses oli Joe natuke pahane, sest see jääb eluks ajaks ja nooruk arvas, et neiu tüdineb kiirelt.

Lizard kehitas Joe sõna peale enda õlgu. Ilmselt küll jah. Mis tätoveeringusse puutus, siis, mida kauem see näitsiku seljal on olnud, seda enam on tüdruk sellesse armunud. See on nagu osa temast ja jääb sinna alatiseks isegi siis kui kõik muu tema ümber muutub. Sellega on seotud lihtsalt liiga palju häid mälestusi. Liz haaras padja endale sülle ning hoidis seda kindlalt enda kätevahel.

Joe polnud ühtegi tätoveeringut teinud ja ei plaaninud ka. Polnud eriti mingit kindlat soovi, mis pildikest ta enda nahal elu lõpuni kannataks. "Räägi, mis veel uudist on," palus Joseph. Kuidas Lizziel üleüldse läks? Kuidas tal sõbrannadega lood olid?

Liz vajus mõttesse, sest tal ei tulnud pähe midagi, mis oleks uus. Üldse oli ta ju enamusajast Danieli juures ja seal toimuv oli küll tore ja kõik, aga ta ei hakka sellest enda vennaga rääkima. Koolis oli kõik ühte viisi ja pärast kooli.....ega Lizardil ei olnudki erilisi sõbrannasi, kellega ta ringi oleks käinud. Alex nagu oli, aga see oli pärast Sayeriga lahku minemist väga imelikult käituma hakkanud ja käis muudkui Eastsideritega ringi. Jessicat ei saanud ta otseselt sõbraks nimetada, sest nad olid vaid mõned korrad niisama rääkinud ja sellega asi ka piirdus. Nii et kui ei oleks Danielit ja Joe'd siis oleks Liz tegelikult päris üksik. Ja Sayer....noh, nad küll olid ballil ära leppinud, aga nad ei olnud enam endised, nad ei olnud enam sõbrad. "Ma arvan, et ma pean sulle pettumuse valmistama ja ütlema, et maailm töötab endiselt sama moodi nagu kaks nädalat tagasi," ohkas tüdruk ning vaatas vennale kerge muigega otsa.

Nojah, eks Lizzie oli väiksest saati poistega paremini läbi saanud kui tüdrukutega. Ta polnud väga kõigist tüdrukute asjadest vist vaimustuses ka. Vähemalt Joe ei olnud tähele pannud Lizziet hullu meigiga või kõrgete kontsadega. "Ja ma nii lootsin, et midagi on muutunud," naeratas Joseph. Igav, kui kõik oli ikka samasugune.

"Kui sa nii väga teada tahad, kas midagi on muutunud, oota järgmine GC ära," sõnas Lizard kergelt ülbe naeratusega. Aga, mis teha, sealt said sa tõesti kõik muutused teada. Vähemalt need, mis puudutasid teisi inimesi. "Kas sind tõesti kogu see draama juba ära ei väsita?" küsis tüdruk, hammustades mõtlikult ala huulde.

"Nojaa, sealt saab kogu kõmu teada," turtsatas Joseph. "Muidugi väsitab, ega ma draamat taha, lihtsalt rutiin on ka väsitav. Ma ei taha draamat, vaid aeg-ajalt väikseid muutusi," lisas Joe. Ta oli õppinud armastama kas või nii pisikesi muutusi, et jood mitte apelsinimahla, vaid pirnimahla.

"Väikesed muutused on tõesti head," sõnas Liz sügava ohkega, lastes enda peal diivani seljatoele vajuda. "Aga teeme siis kohe praegu mõne väikese muutuse, mitte et mul praegu midagi väga pähe tuleks," muigas tüdruk. Eks peab ikka ise asjal sarvist võtma, siis saab midagi tehtud ka. Loodetavasti oli vennal mõni hea idee.

"Mmmm....Mis muutusi sa silmas pead?" küsis Joe. Kas midagi seoses elustiiliga või välimusega? Ehk hoopis olemusega? Iseloomu ei tahtnud Joseph endal muuta, ta ei osanud seda ka. Ta oli, kes ta oli, nii lihtne see asi...Oligi. Tõsta tuba ümber? Nah, nii oli tuba kõige mõnusam ja ruumi piisavalt.

"Ükskõik," kehitas Liz enda õlgu, "midagi, mida sa võibolla juba ammu oled mõelnud teha, aga pole kunagi viitsimist olnud," pakkus tüdruk, üritades samal ajal ka ise midagi välja mõelda.