You are like a stranger to me...

Joe kuulas Lizandra vabandust ja tajus, et neil mõlemal lõid emotsioonid lihtsalt üle pea. Joseph kallistas enda õde ja lausus:"Ma ei taha sinust kunagi ilma jääda. Ma armastan sind ja olin loll." Ta mõtles iga sõna nüüd tõsiselt. "Palun tule koju," lisas vend vaikselt.

"Ma armastan sind ka," sosistas tüdruk, olles venna kaitsvate käte vahel. Ta oli sellest puudust tundnud. "Ma jään juba täna siia," lubas Lizard Joe'le. Vend vajas teda ja tema vajas venda, kuigi ei saa öelda, et tal Danieli juures kuidagi halb oli. Ta armastas poissi iga enda keharakuga ja teeks tema nimel kõike.

Täna. Lizzie andis sellega märku, et ta plaanib ikka Danieli juures edasi elada. Üks õhtu on parem kui mitte midagi, eks ole? "Kuidas oleks, kui me telliksime pitsat ja vaataks mõnda briti komöödiat," pakkus Joe välja.

Tegelikult andis Liz märku, et tuleb koju ja teeb seda juba täna. Mitte, et ta jääb koju ainult üheks päevaks. "Kõlab hästi," noogutas tüdruk, eemaldudes vennast ning haarates laua pealt enda sisaliku. "Sa võid pitsa tellida, ma viin Dusk'i tagasi," sõnas tüdruk, keerates end ringi ning jalutades tagasi enda tuppa, kus ta loomakese tagasi akvaariumisse asetas, valades tema topsikusse ka natuke süüa. Enne elutuppa naasemist võttis ta taskust välja mobiili ning saatis Danielile sõnumi, et ta teda täna korterisse ei ootaks. Sellega ühele poole saanud, jalutas ta tagasi diivani juurde, istudes sellele. "Joe, ma pean sinuga kahest asjast rääkima," sõnas Liz, lülitades samal ajal teleka käima, jättes selle mingisele korvpalli mängule, küll pärast saab midagi paremat välja otsida.

Joseph noogutas ja tellis selle ajaga, kui Lizandra käis enda lemmiklooma tagasi enda tuppa viimas pitsa ära. Öeldi, et tellimus jõuab nendeni poole tunni pärast. Kui Lizzie saabus, istus Joe diivanil. "Jah?" küsis Joseph. Ta juba arvas, millest võib juttu tulla.

"Kuna ma tean, et see teema sulle ei meeldi, siis palun luba, et sa ei saa väga pahaseks," palus tüdruk vennalt, vaadates teda lootusrikka näoga. "Asi on selles, et ma olen viimasel ajal palju emaga rääkinud ja....ma rääkisin talle põhimõtteliselt k õ i g e s t, mis meie eludes vahepeal toimunud on. Sa võid mind vihata kui tahad, aga ma tõesti arvan, et me peaksime neile võimaluse andma. Lihtsalt kaalu seda," lõpetas Lizard, oodates venna reaktsiooni. Mõned nädalad tagasi oleks Joe ta ilmselt kuule saatnud, aga nüüd ei olnud tüdrukul aimugi, mis ta sellest arvab.

Joseph kuulas õe ära. Noh, ega tema ei saanud takistada Lizzie suhtlemist bioloogilise emaga. Joe ise arvas, et ta ei hakka seda iialgi tegema. "Sa ütlesid, et tahad rääkida kahest asjast, mis see teine on?" uuris vend, olles eneselegi üllatuslikult rahulik. Ta ei tundnud viha ega midagi. Tegelikult rohkem uudishimu, et mida Liz võimaluse all silmas pidas.

"Teine jutt on tegelikult rohkem nagu põhjuseks, miks ma üldse emaga ühendust võtsin," lausus Lizard. "Ma käisin viimasel kahel nädalal peaaegu iga õhtu vanaisa juures, sest mul ei olnud väga midagi teha ja eelmisel kuul läks kõik nii kiireks, et ma jõudsin sinna vaid paaril korral. Aga see ei ole oluline...," raputas Liz enda pead, hammustades õrnalt alahuulde, "igastahes, kui ma seal eile viimati käisin, siis ma rääkisin seal vanaisa arstiga ja....ta ütles, et tema tervis jääb iga päevaga aina nõrgemaks.......ja me peaksime olema valmis selleks......et paari kuu pärast teda enam võibolla ei ole," rääkis Lizard, üritades enda häält ja pilku võimalikult neutraalsena hoida. Talle ei meeldinud see teema, aga Joe pidi teadma.

"Ma tean," ohkas Joseph. Ta oli ka käinud paar päeva tagasi vanaisa juures, kuid ei teadnud, kuidas seda Lizziele öelda. "Ta on meie jaoks nii palju teinud," ütles noormees. Joe ja Lizzie ainus perekond üksteise kõrval. "Ja.. Millest sa emaga rääkisid siis?" küsis noormees.

Liz ei öelnud midagi, vaid lihtsalt noogutas. Mis seal öelda oligi, Joe sõnad läksid otse kümnesse. "Ma küsisin põhiliselt, kas ta teadis sellest. Vanaisa on siiski tema isa. Kusjuures ta ei teadnud seda, sest vanaisa olevat meid kahte pannud enda lähimaks sugulaseks. Seega olimegi meie need, kes sellest esimesena teada said," seletas tüdruk, "hiljem hakkasime me lihtsalt kõigest rääkima. Kas sa teadsid, et kõik need kulutused, mis vanaisa meie peale teinud on, need on enamuses tehtud nende saadetud rahadega ja meil mõlemal on lisaks vanaisa loodud ülikoolikontodele ka ema ja isa loodud ülikoolikonto. Need ei ole muidugi midagi üüratut, aga ma arvan, et tuleb igati kasuks," rääkis Liz seda, mida oli vahepeal teada saanud.

"Et nad siis üritavad meie 'armastust' nende vastu ära osta?" küsis Joseph. Ei, ta tegelikult sai aru, et toetus tuli kasuks, kuna ülikool polnud odav lõbu. Siiski polnud vanemad nende elus varem olemas olnud ja miks peaks neid sinna nüüd tagasi võtma? Joe soovis, et vanemad oleksid juba algusest saati nendest hoolinud, neid kasvatanud.

"Ei, goshh, Joe...," sõnas Lizard, raputades enda pead. "See kõik lihtsalt tuli välja kui me rääkisime. Ta isegi ei tahtnud mulle sellest rääkida. Miks sa ei või lihtsalt uskuda, et nad on tõesti muutunud ja tahavad oma lapsi kasvamas näha?" kaitses tüdruk nende vanemaid. Muidugi soovis ka Liz, et nad oleksid seda juba varem teinud, aga minevikku ei saa muuta enam, mis tehtud see tehtud.

Joseph kortsutas kulmi. "Sest...Ma lihtsalt ei usalda neid. Ma...Ma ei tea, kasvamas näha? Ma olen juba 20, mis siin enam näha. Rattaga olen sõitma õppinud ja esimesel kohtingul käinud. Mida siin ikka vanematel enam vaadata," lausus mees ülima irooniaga. Ta lihtsalt ei suutnud uskuda, et nad olid muutunud. Joseph tundis, et oli nende tõttu liiga palju haiget saanud. Enam mitte.

"Hea küll. See on sinu arvamus ja ma aktsepteerin seda. Igastahes on asi nii, et ma sõidan kevadvaheajal New Yorki ema ja isa juurde," andis Liz vennale teada. Asi oli juba otsustatud ja paika pandud. Erinevalt Joe'st tahtis tema nendega lähedasemaks saada ja neile võimalust anda.

Josephi silmad läksid mitu korda suuremaks. "Misasja?" küsis noormees. Ta ei oodanud sellist asja. Mitte üldse. Kaua kevadvaheaeg kestis, nädala? Ta plaanis kogu aja NY's olla? Joe pidas hetkel ideed puhtaks lolluseks, sest ta ei usaldanud enda vanemaid üldse. Kes nad täpselmalt üldse olid?