You are like a stranger to me...

"Nii nagu kuulsid - Ma.Sõidan.New.Yorki," kordas tüdruk enda lauset täie rahuga. Ta oli selle otsuse ise vastu võtnud ja kavatses selle ka täide viia. Pealegi on üks nädal suhteliselt lühike aeg. Näebki, mis sorti inimesed need ema ja isa õieti on ja millega nad seal tegelevad täpsemalt. "Ma tean, et sa ei ole sellest mõttest kuigi heal arvamusel, aga ma tõesti tahan seda teha," sõnas Liz, vaadates vennale otsa.

Joe krimpsutas nägu. "Siis ma tulen sinuga," lausus ta vastu tahtmist, kuid ta ei tahtnud lasta Lizziel üksinda minna. Äkki nad teevad talle ajupesu või midagi. Okei, Joseph oli juba paranoiline. Aga...Tegelikult oleks saanud siis vanemate tagamõtte teada, sest Joe oli kindle, et asja taga peitus midagi.

"Ainult juhul, kui sa ei hakka nendega kohe tüli norima," sõnas Liz koheselt kui Joe ütles, et tuleb koos temaga. Ta teadis, et vend teeb seda ainult selle pärast, et nagu ta ennem juba ütles - ta ei usalda neid. Ja seega ei usalda ta neid ka Lizziega. "Siis ma pean lihtsalt emale ütlema, et ta teise pileti veel ostaks," lausus tüdruk, hammustades mõtlikult alahuulde.

"Ei hakka," vastas Joseph. Aga ta oli asja suhtes väga...Kahtlev. "Nad teevad piletid välja jah," ütles noormees. Ega kui nad kohtuda tahtsid, siis muud võimalust väga polnudki. Ema...Joseph ütles nende kohta vanemad, ta ei suutnud neid inimesi emaks-isaks kutsuda, välja arvatud siis, kui panna sõna 'bioloogiline' ette.

"Mhm," noogutas tüdruk, hoides enda rohelisi silmi vennal. Ta tõesti lootis, et tal on õigus ja Joe eksib nende vanemate osas, aga ta ei saanud endas ka täielikult kindel olla. Võibolla oli asi selles, et näitsik lihtsalt sisendas endale, et kõik on hea ja õnnelik koos ema ja isaga, sest ta tahtis seda uskuda. "Mis filmi me siis vaatame?" raputas Lizard enda pead ja pöördus Joe poole, et teemat mujale viia.

"Ma ei tea...Ehk mõni "Jeeves ja Wooster" vaadata ära?" pakkus Joseph välja. Ta nautis Stephen Fry ja Hugh Laurie koostööd. Inglise komöödia oli Joe'l väga hinnas. Mees kuulis uksekella. "Pitsa," sõnas J ja läks koridori, kus ta maksis suure pitsa eest. Tal oli kõht tühi, loodetavasti Lizziel ka.

"Mul ei ole õrna aimugi, mis filmist sa räägid, aga ma olen nõus seda sinuga vaatama," muigas Lizard. Ta ei olnud eriline komöödiate vaataja, pigem eelistas ta fantaasiat ja sci-fi. Õudukad olid ka alati in. Kui Joe pitsale järgi läks, tatsas tüdruk kööki, kust võttis kaks klaasi ja mahlapaki, et need siis hetk hiljem elutuppa lauale asetada. Sättinud end mugavalt diivanile, ootas ta juba kannatamatult pitsat. Kõht oli tõesti tühi.

Joseph teeskles meeletut šokki, kui Lizard ütles, et ei tea Jeevesi. Pitsa lauale pannud, kergitas mees karbikaane üles. Mmm, lõhnad olid imelised. Siiski tõusis mees diivanilt ja lükkas ühe DVD masinasse ja lülitas teleka tööle. Hakkas mängima mõnus muusika ja Joe istus diivanile, naeratus näol.
OT:http://www.youtube.com/watch?v=nZVxAUPIcX8&list=UUIJ6JIeCgzwUIKD1YQNYiwA&index=110&feature=plcp

Lizard vaatas osa algust kergel kulmukergitusel, sest see ei olnud just tema maitsele vastav, kuid ta ei kavatsenud seda DVD'd ainult alguse järgi hinnata. Kummardunud pitsa karbile lähemale, haaras tüdruk karbist endale ühe pitsa viilu, mis oli kuuum, kuid lõhnas imeliselt. Silmad telekale suunanud ja end mõnusalt diivanile sisse seadnud, hakkas ta filmi süvenema. Nii mõnelgi korral pääses tema suust kuuldavale turtsatus või ilmus tema näole muie. Tegelikult oli see täitsa hea ja mõnus vaheldus filmidele, mida ta tavaliselt vaatas.

Joe asus koheselt pitsa kallale, mis oli superhea. Seriaal, mis oli juba lühifilmi pikkusega, oli Josephi üks lemmikutest. Aeg-ajalt ta naeris. Lõpuks sai film otsa, pitsa ka. Nad tegid kahekesi ilusti toidule otsa peale. Mahlast oli ka väga vähe alles jäänud. Kaks näljast noort. Kõht oli nüüd Joe'l küll täis, ilmselt ka Lizziel.

Tõsi, Lizzie kõht oli vägagi täis ja meeleolu hea. Seriaal osutus tõesti heaks ja tüdrukul ei olnud selles kohta midagi halba öelda. Pealegi mängis seal ju Hugh Laurie ja Liz armastas Dr. House'i. "Ma pean tunnistama, et see oli päris hea film või seriaal või ma ei tea, kuidas ma seda kutsuma peaksin," muigas tüdruk, valades viimase mahla enda klaasi. Pitsa ajas jooma.

"Seriaal, mul on kolme esimese hooaja DVD'd olemas," muigas Joseph. Ehk siis paaaalju tunde Stephen Fry tarkust ja Hugh Laurie 'ülesandeid', mida alati ta rikaste sõpradel jagus. Kes oli parem töö täitmiseks, kui Bertie. "Näed, briti komöödia on meie jalaga-kõhtu 'naljadest' kõvasti üle," lausus Joe järgmisena.

"Tead ma võibolla laenan neid sult siis mõnikord," sõnas Liz vennale. See pakkus talle täitsa huvi. "On küll jah," noogutas tüdruk nõustuvalt. Ameeriklaste naljad tundusid Lizardile kohati labased ja õelad. Ja ilmselt sellepärast ta väga komöödiaid ei vaatagi. Üle kõige vihkab ta paroodiaid, mis on tehtud mõne eriti hea filmi kohta.

"Mhmh, ikka saad," vastas Joseph ja haigutas. Tööpäev oli täna pikk ja väsitav olnud. Nüüd oli tal seal rohkem tööd ka, sest Deli oli endale väga vähe vahetusi võtnud. Teadagi miks. Mees vaatas kella, tegelikult polnudki aeg veel nii hiline, pool kümme alles.

"Väsinud?" küsis Lizard, vaadates vennale otsa, haarates ühe diivanipadja endale sülle. Ta jõi mahlaklaasi tühjaks ning sasis siis kergelt enda juukseid, mis tänu talvele niiii elektrittäis olid, et talle vahepeal lausa närvidele hakkasid käima. Lõikaks maha noh. "Kas sa räägid mulle ka, mis sa vahepeal teinud oled. Ma mõtlen.....sa ei pea tead-küll-millest rääkima, aga lihtsalt üldiselt. Kuidas sul korvpall läheb? Käsi ei sega?" tahtis õde teada. Ta teadis ainult nii palju kui ta GC'st lugenud oli.