You are like a stranger to me...

"Natuke," vastas Joseph noogutusega. "Korvpall läheb normaalselt, teen lihtsalt veel kõvemini trenni," lisas noormees. GC oli nõme koht, Joe lasi silmadega viimase üle, klatšimoor oli talle natukenegi armu andnud, kuid rääkis ikka toimuvast. Võeh.

"Vaata, et sa enda käele liiga ei tee, kui talle korraga nii palju koormust annad," sõnas tüdruk lihtsalt igaksjuhuks, et vend sellele natuke mõtleks. Tegelikult peaks ilmselt treener isegi sellele tähelepanu juhtima. Ei tasu üle ka pingutada, kui käsi oli just traumas kannatada saanud. "Ma lugesin, et sa oled Sierraga aega veetnud vahepeal," tõdes tüdruk fakti.

"Arst ütles, et treening pole paha, sest lihas vajab nüüd jälle tööd, aga jah...Üle ei ole ka vaja teha," nõustus Joseph. "Jah, me saime enne Sierra lahkumist temaga päris normaalselt läbi, miks küsid?" uuris Joe. Okei, Lizzie ei küsinud, aga õeraas sai aru, mida noormees mõtles. Et kas Lizziel oli mingeid küsimusi või midagi.

"Niisama huvitas. Ma peaks teda vist tänama, et ta sinuga.....tegeles?" pakkus tüdruk, leidmata õiget sõna, mis sinna lausesse sobiks. "Sõbrad siis, jah?" küsis Liz igaksjuhul üle. Siin Tree Hillis ei või kunagi teada. Mõni hakkab üleöö kellegiga käima, keegi jätab kellegi maha ja keegi jõuab isegi ära kolida või just siia kolida.

"Ahsoo, tead juba," lausus Joe. Ta tundis end halvasti, alati sai Lizziele pidude suhtes sõnad peale loetud ja siis ise jõi end täiesti täis. "Jah, sõbrad," kinnitas Joseph. "Kuidas sinu suhe Danieliga on?" küsis vend seejärel. Nad olid ilmselt väga lähedased, arvestades fakti, et Lizzie elas mõnda aega Danny juures.

"Ma arvan, et k õ i k teavad," sõnas Lizard, aga see ei olnud halvasti mõeldud, vaid pisut tögavalt. Ta lootis, et Joe sellest valesti aru ei saanud. "Enam parem ei saakski olla," sõnas tüdruk, näole ilmumas armunud naeratus, "Daniel on lihtsalt....see õige," tunnistas ta vennale. Ta tõesti uskus seda ja iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Ta armastas teda koos tema heade ja halbade külgedega ning ei hinnanud tema väärtust tema mineviku tegude järgi.

"Ahh, mine sa kah," vastas Joe naeratusega. Nojah, GC oli Tree Hillis kahjuks üks kõige loetuim asi...Vähemalt teismeliste poolt. "Ja sa oled selles 100% kindel?" küsis Joseph üle. Noh, kui ta seda hetkel arvab, siis...Millegipärast tundus Josephile, et see asi jääb siiski püsima. Sisetunne või midagi.

"Jah," sõnas tüdruk, noogutades hoogsalt kaasa. "Rääägi mulle....hmm....ma tahan sinuga lihtsalt rääkida, aga mul ei ole sulle küsimusi. Aaa, kas sa juba ülikoolidesse enda pabereid saatsid?" uuris Lizard. Ta oli ikka kooli peal kuulnud Seenioreid rääkimas ja Sayer olevat ka vist enda paberid ära saatnud ja Sierra kah nagu Liz Say jutust aru oli saanud. Tüdruk asetas enda käes oleva padja vennale sülle ning viskas end siis diivanile pikali, asetades pea padjale. Like a boss.

"Saatsin küll, nelja tükki, loodan ikka saada majandusse sisse," vastas Joseph. Mõni olevat saatnud igasse ülikooli, kuid Joe'l oli üks variantidest selline, kuhu ta sai 99% tõenäosusega sisse, niinimetatud varuvariant, kui mujale ei saanud.

"Kui majandus on tõesti see, mis sulle meeldib, siis ma looda, et sa saad sisse sinna, kuhu sa tahad," sõnas tüdruk kirtsutades majanduse peale enda nina. Teda ei olnud selline teema kunagi tõmmanud. Kui nad kunagi geograafias majandusgeograafiat õppima pidid, siis pidi tüdruk otsad andma. "Ja ära mitte kavatsegi mõnest heast ülikoolist sellepärast loobuda, et see asub kaugel ja sa kardad, et ma ei saa hakkama. Aeg on näidanud, et Daniel oskab suurepäraselt sinu karmijoont hoida," hoiatas Lizard, tõstes nimetissõrme ähvardavalt ülesse.

"New Yorgi koolid on ka vaatluse all," mainis Joseph. 2 ülikooli täpsemalt. Kui ta sinna sisse sai, siis NY, here Joe comes. "Nojah, aga Daniel ei kohtle sind kui õde," arvas Joe. "Ma võin sinuga vahel karm olla, aga me lihtsalt peame edasi suhtlema, aga kui poiss ja tüdruksõber tülli lähevad, siis see nii lihtne pole," lisas noormees.

"Tänapäeval on ju kõik mobiilid ja skype ja post on ka kiire ja....me saame hakkama nagu alati," lausus Lizard, üritades olla nii positiivne kui võimalik. Ta oli sellele viimasel ajal nii palju mõelnud, sest lõpetamine tuli aina lähemale ja koolis enam muust ei räägitagi. "Sul on õigus, aga ma lihtsalt tahan, et sa teaksid, et ma saan ka siis hakkama kui sind ei ole koguaeg siin," sõnas Liz.

"Olgu tänatud Skype'i loojad," muigas Joseph. "Jah, jah...Saad hakkama. Loen Danielile veel sõnad peale," lisas Joe irvitades. Lizziet oli vaja kiusata, sest varsti seda võimalust väga enam polnud. Läbi mobiili või arvuti polnud nii tore aasida õeraasu kallal. Togida ka ei saanud. Joe viskas padja Lizziele kõhu peale.

"Aga palun," muigas Liz lõbusalt. Hea oli jälle venda naermas näha ja uskumatu, et ta seda mõtleb, aga hea oli ka kuulda tema nokkimist. Tüdruk püüdis padja kinni ning tõusis diivanile istuli, keerates end ringi ja lüües venda padjaga. Padjasõda?

Joseph tõmbas padja Lizzie käest endale ja hakkas sellega Lizandrat kiusama. Lõpuks pani Joe pada neiu pähe ja hõõrus seda edasi-tagasi. Kui noormees padja üles tõstis, ragisesid juuksed staatilisest elektrist. Hah, soeng oli ka kergelt sassis. Win.