A little drunk....

"Mulle pandi aeg kinni...Minuga seda väga läbi ei räägitud," mainis Joseph. Ta ei olnud kindel, mis kasu psühholoogiga rääkimisest tuleb. Ausalt öeldes tundus Joe'le see amet päris...Omamoodi. Saad teistega rääkimise eest palka. Nojah, hinnangud ka, aga... Muidugi ei tabanud Joseph suuremat pilti.

"Noh, esimesel korral ei olnud mina ka kuigi ekstaasis sellest, et ma mingi võõraga enda probleemidest rääkima pean hakkama," lausus Sierra noormehele, "esimesed korrad olid rohkem nii, et tema küsis ja mina vastasin, alles hiljem hakkas meil nagu rohkem dialoog tekkima," meenutas Melody. Erinevalt Joe'st arvas tüdruk, et see töö on vastupidi väga keeruline. Mõtle kui palju muresi sa päevajooksul ära pead kuulama ja siis ikka veel uskuma sellesse, et maailm on ilus ja tore koht.

"Nojah, saab näha, mis sellest tuleb. Kolmapäeval on vestlus," vastas Joseph. Ta ise lootis, et seal läheb võimalikult kiirelt. Joe nõjatus kergelt Sierra poole. "Kuidas sul Jasoniga vahepeal läinud on?"küsis noormees. Sai ju koolis sellest räägitud, kahjuks polnud Joe veel Sierra silmarõõmuga rääkinud.

Sierra kehitas enda õlgu ning hakkas õrnalt muigama nagu mõni väike tüdruk. Kui tuba ei oleks nii hämar, oleks kindlasti näha ka tema kergelt roosakamaks tõmbunud nägu. "Ma ei tea täpselt....ma räägime vähemalt," sõnas tüdruk, "eks näeb kuhu asjad lähevad," lisas Mel, lükates enda sõrmed läbi punaste juuste.

"Kas sa armastad teda?" küsis Joseph otse välja. Nojah, viski viis sellise läbi lillede jutu minema. Armastus, tunne, mida Joe oli ainult ühe korra enda elus tundnud ja selle kaotus tegi põrgulikku valu.

Sierra vaatas noormehele üllatunult otsa. See küsimus tuli nüüd küll väga äkitselt ja inimeselt, kellelt ta seda oodanud ei oleks. "Kui sa defineerid mulle, mis on armastus, siis ma võin sulle vastata," sõnas tüdruk tõsiselt. Kuidas ta sai öelda, kas ta armastab Jasonit, kui ta ei teanudki, mis armastus on või olema peab. Muidugi pani Jas tema kõhus liblikad lendama, tema puudutused mõjusid hoopis teisiti kui kellegi teise omad, tema hääl oli tema kõrvadele kui muusika, tema silmad olid koht, kuhu Sierra nii kergelt uppuda võis ja tema naer oli midagi, mida tüdruk kuulaks kas või tunde, sest see pani ka tema naerma. Kas see on armastus või ei?

"Armastusest saab aru tihtipeale siis, kui sa selle kaotad, see on kadunud. Sa oled ühte inimesse nii sügavalt kiindunud, et ei tahagi kedagi teist. Sa ei kahtle enda tunneteis ta vastu," alustas Joseph. Ta ei rääkinud tavaliselt sellistest asjadest.

"Ma ei olegi kuulnud, et keegi armastust sellise nurga alt seletab," sõnas Sierra mõtlikult. Joe sõnades oli tõde sees, seda võis tõesti armastuseks pidada. Kuid samas on võibolla armastus lihtsalt midagi, mis kui see on olemas siis sa tead ja kui ei ole, siis seda lihtsalt ei ole. Sa lihtsalt tunned seda iga enda keharakuga. "Ma arvan, et ma olen sunnitud sinu eelmisele küsimusele jaatavalt vastama," tunnistas näitsik viimaks.

"Igaühele tähendab see midagi erinevat," arvas mees. Mõnel tekkis armastus suurt rahapatakat nähes, kuigi Joe kippus arvama, et see oli lihtsalt suur ahnus. Kuulnud järgmist vastust, neelatas mees. Aih. Oh well. Üksik hunt, right?

"Aga sina?" küsis Sierra, "oled kunagi midagi sellist.....maagilist kogenud?" täpsustas tüdruk küsimust. Temal ei olnud õrna aimugi, et see sama noormees siin tema kõrval tema vastu midagi enamat tundis. Joe oli näitsikule enamvähem nagu vend ja ta ei saa selle peale midagi teha, et ta tema vastu midagi sellist ei tunne nagu ta tunneb Jasoni vastu.

"Ma tundsin seda ühe inimolevuse vastu, kelle ma kaotasin ainult loetud päevad tagasi," lausus Joe raskelt. Ta tundis, et teeks kõik, et seda süütu hinge surma vältida. Tegelikult ei plaaninud Joseph ka midagi mainida, oli vaja lihtsalt võimalikult kiirelt ülikooli saada, et seal puhta lehe pealt alustada.

"Mida?" lausus tüdruk ennem kui seda küsimust kinni püüda jõudis, "ma mõtlen....kas see ongi põhjus, miks sa täna tegid, mis sa tegid?" tulistas Mel noormeest hoopis uue küsimusega. Noh, idee poolest pidi Joe üsna korralikult alkoholi tarbinud olema, seega ta vast ei jaga kõike nagu nii ära. See oleks aga üsna hea põhjendus sellisele käitumisele.

"Jah, täpselt see oli põhjuseks," lausus Joseph ja ohkas. Aga ikka oli veel raske olla. Sees pitsitas, ärevustunne oli ka veel täiesti olemas. Tervet minevikku oli raske unustada ja kõike ju ei tahtnudki. Vanaisa, Lizzie ja veel mõned inimesed, keda ta mitte mingi hinna eest kaotada ei tahtnud.

Sierra oleks öelnud 'mul on kahju', aga ta leidis, et see ei ole vajalik. Joe teab seda niisamagi. Seega tegi ta seda, mida üks hea sõber lihtsalt võib ja peabki sellistes olukordades tegema. Ta nihkus noormehele lähemale ning asetas enda käed ümber tema, et teda tugevalt kallistada, sest ta lihtsalt tahtis seda teha. See tundus kõige sobivam antud hetkel.

Joseph kallistas Sierrat vastu. Mees ei teadnud, kas Melody sai kõigest aru, aga...Vahet seal on, niigi saavad varsti kõik teada ja siis ilmub see Tree Hilli kõmujuttude juures. Nii armas. Mees tõmbus eemale. Ta tahtis minna magama, et mitte seda kahjutunde pilku näha.