Beep...Beep...

Joe lamas haiglavoodis ja kuulis ühe naise ja mehe juttu. Noormees tegi vaevaliselt silmad lahti ja nägi ainult valget lage koos kohtvalgustitega. Mees pööras pead paremale ja tundis, kui valulik see oli. Joseph oigas, mille peale mees toolile istus, mis asus voodi juures. "Joseph, kuidas te end tunnete?" uuris arst. "Ausalt öeldes on selline tunne, et vett tahaks juua...Kurk kuivab ja kõik liigutused on valusad," vastas mees. Doktor rääkis seejärel, et Joe oli sattunud autoõnnetusse, millest Olid J'l meeles vaid ühed tuled. Arst väitis, et noormees saab mõne aja pärast haiglast välja, oli palju väikeseid vigastusi, mis tegidki terve keha liigutamise valusaks. Vasak käsi oli kipsis ja vasaku reie ümber oli side. Arst ütles, et noormees oli küll sündinud õnnesärgis, et ta nii kergelt pääses.
OT:Kesiganes mind külastada tahab.

Ilmselgelt oli Lizard saanud telefoni kõne, kuna ta oli siiski noormehe lähim sugulane, kui vanaisa välja arvata, aga tema nagu nii haiglasse tulla ei saanud. Tüdruk oli koheselt takso kutsunud ja haiglasse sõitnud. Vähemalt kinnitas arst, et olukord ei ole nii hull kui see kõlada võib. See rahustas Lizzat vähemalt natukenegi, kuid tüdruk otsutas, et vaatab ennem venna üle ja otsustab siis, kas kõik on korras või ei.

Jõudnud haiglasse, liikus ta koheselt registratuuri, kust ta saadeti noormehe palati juurde. Märganud, et seal on arst sees, astus Liz sisse ning jäi ukse juurde seisma, silmitsedes kerge kohkumusega enda venda. Ta ei näinud sugugi hea välja, aga vähemalt olid ta silmad lahti ja ta oli võimeline rääkima. Arst viipas neidisele, et ta võib siseneda. Seega jalutas Lizard edasi, võttes istet toolil, mis venna voodi kõrval oli. Tall ei meeldinud haiglad kohe üldse...

Arst lausus, et lahkub, kuid kui Joseph tahab puhata, siis tuleb tal seda lasta teha. "Hei, Lizzy," lausus Joe õrna naeratusega. Mehe nägu oli hetkel mitu tooni heledam, kuid parem kulm oli üpris katki ja vasak põsesarn plaastri all. Joe mõtles, et alati hoiatas ta Lizandrat, et õde ei satuks õnnetusse ja nüüd lamas ta ise haiglavoodis. Loodetavasti paranes käsi kiirelt, et saaks jälle töökotta minna.

Tüdruk saati arsti pilguga ning kui too kadunud oli, pöördus ta täielikult Josephi poole. "Joe..." sõnas ta venna nime ise kergelt pead raputades, "ja mis sai lausest - naine roolis auto kraavis," turtsatas tüdruk, silmitsedes noormeest tähelepaneliku pilguga. "Sa ehmatasid mu nii ära. Mis siis kui..." Liz lihtsalt ei soovinud seda lauset lõpetada. Tõmmanud käega läbi enda tumedate juuste, tõusis ta toolilt ning istus hoopis voodi äärele, võttes Joe ilma kipsita käest õrnalt kinni. "Kuidas sa ennast muidu tunned ja mis juhtus üldse?" uuris Liz rahulikult, pilk vennal.

"Mees roolis - auto kraavis," tegi Joe lause ümber. "Aga ma ei surnud," lõpetas mees seejärel enda õe lause. "Meeletult suur janu on, lihased ka valutavad ja vasak käsi sügeleb," võttis noormees enda oleku kokku. "Ma mäletan seda, et tuli oli just vahetunud, ma hakkasin sõitma ja nägin vasakult autotulesid...Issand, mis mu autost sai?" küsis mees, hääles sügav mure.

Lizard oleks hea meelega vennale ühe hea obaduse andnud, aga kuna too nägi niigi halb välja, siis jättis ta selle tegemata, "autost?! Ole õnnelik et sa ise siin oled," lausus tüdruk vennale, silmitsedes teda pisut pahase pilguga. Lasnud venna käest lahti ja libistannud end voodist välja, liikus ta palatis oleva kraani juurde, kus täitis ühe klaasi ning sammus siis tagasi venna juurde, ulatades selle talle. "Saad ikka ise juua?" küsis Liz murelikult.

"Ma olengi õnnelik...Aga ma oleks veel õnnelikum, kui mu auto ei lähe vanarauaks," lausus Joseph muigega. "Vast saan küll," arvas mees ja ajas enda ülakeha üles ja toetas end vastu haiglavoodi peatsit. Klaas vett kadus paari sekundiga ja Joe sõnas:"Aitäh." Joseph ulatas klaasi tagasi Lizandrale.

"Mina ei tea igastahes su autost midagi, sest ma isegi ei mõelnud sellele. Ma arvan, et seda pead sa politseilt uurima," sõnas Lizard, jälgides samal ajal kuidas vend tema poolt toodud klaasi tühjendas. Tundus nagu noormees poleks mitu päeva vett näinud. "Ole lahke, selleks need tüütud väikesed õed ongi," muigas Liz võttes klaasi enda kätte ning asetades selle hetk hiljem voodi juures olevale väikesele kapile. "Kaua nad sind siin siis hoiavad?" uuris Liz.

"Okei, okei," vastas Joseph. Tähtis oli tõesti see, et ta õnnetusest elusalt ja peaaegu tervelt välja tuli. "Noh, mõned päevad vist veel nagu ma aru sain. Mind jälgitakse põhimõtteliselt," lisas noormees. "Kuidas see üritus muidu läks?" küsis Joe.

"Päris mõnus oli. Selline rahulik chill. Sa oleks võinud Alexit kuulda ta oli lihtsalt suurepärane," sõnas Lizard, "pealegi ma ei teadnudki, et meil siin väikeses linnas nii palju inimesi on, kes päris hästi laulda oskavad," tunnistas tüdruk, vaadates vennale õrna naeratusega otsa. Joe oskas ju ka kitarri mängida ja nii palju kui Liz kuulnud oli, oskas ta ka laulda.

"Nojah...Ma olin liiga ametis crashimisega," vastas Joe muigega. "Ega vanaisa ei tea? Ja meie "vanemad"," tegi mees viimase sõna ümber terve käega jutumärgid. See ajas küll Josephi endast välja, mida nood endast arvasid, et marsivad niisama laste ellu tagasi?

Ka Lizard suutis noormehe lause peale õrnalt muiata. Jah, praegu võis ju selle kohta nalja teha, aga kui tüdruk selle kõne sai, oli ta ikka alguses väga ehmunud, sest tema peas kerkisid kõike hullemad pildid. "Vanaisa ei tea, aga ema ja isa kohta ei tea ma midagi," kehitas tüdruk enda õlgu. Liz oli vanemate koha pealt natuke leebemas olukorras, kuid siiski ei suutnud ta neid täielikult enda ellu lasta, sest sinna kuulusid siiski vaid Joe, vanaisa ja Daniel. "Kas ma peaksin Nikkile või Del'ile ka helistama?" uuris Liz, olemata isegi kindel, mis Joe ja nende tüdrukute vahel sünnib.

"Vanaisale me ei räägigi," oli mees kindel. Ema ja isa? Küll Liz oli nad juba omaks võtnud. "Ei, ära helista neile ka. Kes praegu võib teada saada, on Daniel. Koolis saavad niikuinii kõik teada, aga praegu ma ei viitsi sellega tegeleda," arvas Joseph. Danieli sai usaldada.

"Daniel teab nagu nii, ta oli koos minuga TRICis," sõnas Liz noormehe sõnade peale. Kui ta nii arvas siis nii ka jäi - teised saavad hiljem teada. Tegelikult oligi nii parem. Neiu sai nii vennaga ise juttu ajada. "Aga mis sul siis Nikki ja Delilah'ga on, et sa neid siia ei taha?" küsis Liz.

"Midagi ei ole nendega," vastas Joe. Ta ei tahtnud sellel teemal praegu ÜLDSE rääkida, sest ta ei saanud ise ka aru, mis toimus. Deliga...Ta tundis, et peab isa Deli'le mängima ja see polnud kohe kindlasti suhtele hea.