Beep...Beep...

"No selles probleem ongi," vastas Joseph muigega. Okei, see oli juba lihtsalt tögamine, jutt polnud üldse tõsiselt võetav. Mees pani kaardid ära. Pakk hakkas tasapisi lõpule jõudma. "Aga kus te üldse olite?" küsis J.

"Ma ei saa sulle öelda, see on meie väike 'secret place'. Ma luban, et see ei olnud midagi illegaalset," sõnas Lizard kavalalt muiates ning õrnalt huulde hammustades. Võtnud endale mõned kaardid kätte, jäi pakki veel vaid kolm kaarti pluss trump. Hetke enda kaarte silmitsenud, asetas ta Joe ette kaks viit.

"Okei, ma pean sind usaldama," vastas Joe. Loodetavasti ei olnud nad Danny kontoris, seal polnud küll ohutu. Nüüd kattis noormees viied ilusti ära. Tal oli päris normaalselt ka trumpe käes. Joseph jälgis hoolikalt, mida Liz nüüd käib.

Lizard asetas maha veel ühe kaardi, mis ühtis kenasti kaardiga, millega Joe äsja viied oli katnud. "See lause sinu suust oli hetkel kui muusika mu kõrvadele," lausus tüdruk luuleliselt, tehes kätega ka vastavaid liigutusi. Tema näole valguv naeratus oli särv ja jäi sinna pikemalt püsima.

"Ära muretse, ma usaldan sind küll, ma lihtsalt...Ma ei taha, et sinuga midagi juhtuks," lausus Joe naeratusega ja vaatas enda õeraasu, kes oli tegelikult juba naine, kuid Joseph ei tahtnud seda mõista.

"Ma tean..." sõnas Liz vaiksemalt, "tegelikult on hea teada, et mul on keegi, kes alati minu järgi vaatab ja minu tegemiste vastu huvi tunneb," tunnistas näitsik, tõstes enda pea ülesse nii, et ta vennale otsa sai vaadata.

Joe naeratas õrnalt. "Sa voodi peale ei taha istuda?" küsis Joseph. Ta suutis ikka natukene koomale tõmmata, et Lizziele ruumi teha. Noormehel läks täiesti meelest, et tal olid mängukaardid käes.

Istudes alguses vaid voodi serval, nihutas ta end venna sõnade peale mugavamalt madratsile, sättides end rätsepistmesse, hoidudes see juures vennale vastu minemast, et talle mitte lisa vigastusi tekitada. "Palju parem," õhkas Liz, "nii ja nüüd on sinu kord 'tappa' ," tuletas neidis meelde, et neil on veel mäng lõpetada.

"Õigus," sõnas Joseph ja kattis Lizzie kaardi ilusti ära. Kui nüüd midagi veel pidi tulema, siis Joseph kaotas, kui ei, siis võitis. Asjaolu oli nimelt selline, et tal oli ainult trumbi kuus käes ja mees oli kindel, et Lizardil on ka mõni trump. Kaardipakk oli ka otsas.

Lizard kirtsutas enda nina, "mul ei ole midagi käia," sõnas ta, silmitsedes samal ajal Joe käes olevat ühte kaarti. Kui ta selle ära saab katta, võib öelda, et tegemist on viigiga, eks? "Noh, näita nüüd, mis sul anda on," muigas tüdruk, tõustes pisut kõrgemaks, et venna kaarti näha.

Joe lõi kuue lauda. "Nii, kui sul on trump, teed mulle ära, kui ei...Siis ma võidan," lausus Joseph muigega. Ta ei jõudnud ära oodata Lizzie käiku. "C'mon, käi juba," palus Joe. Lizandra oskas ikka venda kiusata.

Lizard vaatas kavalal muigel enda kaarti, siis Joe kaarti ning siis vaatas ta lihtsalt lõbusalt vennale otsa. Tore kui sa juba mängu tulemust tead, aga teisel pole sellest aimugi. "Ha-Ha-Ha," teeskles neiu naermist ning viskas kuuele kaheksa peale. "Sa pead ikka nuka taga veel harjutamas käima," naeris Liz.

"Viik," sõnas Joe ja naeratas. "Ehh...Ega sulle kaotamine pole häbiasi...Ja see oli viik," tuletas Joseph asjaolu meelde. "Tule siia, ma tahan sind kaisutada," lausus Joe otse välja. Ta tahtis praegu enda õeraasu kaissu.

"Kui see sind lohutab, siis hea küll - viik," sõnas Lizard, korjates kaardid kokku ning surudes need tagasi karpi, mis leidis endale koha kapil Joe voodi kõrval. "Tead sa peaksid tihkemini haiglasse sattuma," naeris neidis, sättides end venna kõrvale voodisse. Haigla voodid ikka ei ole kahele inimesele mõeldud, kuid siiski oli Lizzal seal mugav olla. "Kas ma võin ööseks siia jääda?" küsis Liz vaikselt. Talle polnud kunagi meeldinud üksinda korteris magada.

Joe pani enda käe neiu ümber. "Väkk...Ma haisen rohtude järgi," lausus mees nina krimpsutades. Lõi üles mingi desinfitseeriva vahendi lõhn mida kasutati ilmselt kriimustuste puhul. "Noh, kui sul mugav on...Kindlasti saab siia selle teise voodi orgunnida," lausus Joseph.