Hilinenud.

"Kuidas oleks kella ühe ajal?" pakkus Sayer kui oli natuke enda päeva plaani läbi mõelnud. Mitte, et tal see just hullult tihedalt paika oleks pandud. Noormees oli küll ikka iga talv uisutamas käinud. Seda muidugi lihtsal põhjusel - talle meeldis hoki ja seega ka uisutamine. Mõnus võimalus end lõdvestada ja siis pärast kuskil midagi sooja juua.

Ühe ajal...jamh, Jessie magab tavaliselt sel ajal, aga järelikult mitte homme. "Ühe paiku keskväljakul, jääb meelde," lausus Jessica ja muigas siis,"aga tee tööd ka nüüd, sul siin midagi alkoholivaba ka on?" Kui muud pole, siis vett peaks ikka leiduma.

Ka Sayer jättis selle endale meelde. Tegelikult ei läheks see tal kohe kindlasti meelest ära. "Õigus jah, töö..." muigas noormees, liikudes tagasi leti taha ning jagades kohe välja mõned tellimused. Hetk hiljem seisis ta Jessica ees, käes klaas apelsinimahlaga. Mahla kasutati tegelikult ainult koksida tegemiseks, aga täna oli erand. "Palun, siin on sinu alkoholivaba mahl," sõnas Say.

"Ma tahan arvet ka," lausus Jessie mahlaklaasi vastu võttes,"täna ma ei tule leti taha oma jooke tasa teenima." Jes toetas oma käekoti baariletile ja asetas mahlaklaasi selle kõrvale. Seejärel sättis ta end baaripukile istuma. Ta sobras veidi oma käekotis ning võttis sealt rahakoti.

"Nagu soovid," sõnas Sayer kergelt naerdes, meenutades seda kui nad esimest korda koos Jessicaga siin kohtusid. See oli mõnus õhtu/öö olnud. Ta jalutas mõneks ajaks eemale ning tuli siis tagasi näol lõbus muie, "meil ei olegi sellist asja nagu apelsinimahl joogimenüüs, seega sa ei saa maksta," turtsatas Say, "me kasutame seda ainult koksides," täpsustas ta neiule.

Vaatamata sellele, et Jes polnud seal leti taga just kuigi pädev, meeldis tallegi see õhtu/öö. Lõbusaim mälestus tal sealt baarist. Jessica naeris kergelt. Noormehe viimane lause aga meeldis Jessiele. "Apelsinimahlaga viinakoksi arve jagada kahega teeb palju?" küsis Jes muiates. Ta sai pool koksist, järelikult maksab siis poole koksi eest. Lihtne.

"Ah, sind küll," Sayer jalutas taaskord eemale ning ilmus tagasi koos väikese paberilipikuga, mille Jessica ette pani. "Näed, ma lasin sulle isegi tðeki välja," lausus noormees pisut norivalt. Tavaliselt nad neid eriti ei jaganud, kui just tellija ise ei küsinud. Say toetas end vastu letti ning silmitses neidu.

Miks Say ei taha, et Jessica oma jookide eest maksaks? Jes võttis paberilipiku ja silmitses seda hetke. "Sa lasid tšeki välja enne seda, kui ma tasusin?" turtsatas tütarlaps, ulatades Sayle kümnedollarilise rahatähe. "Tagasi pole vaja," ütles Jessica. Kui Sayer ise tippi ei taha, siis jätku Alexile. Või veel parem, ostku Alexile lilli selle eest, kõikidele tüdrukutele meeldivad lilled.

"Jah," sõnas Sayer, võttes vastumeelselt rahatäha vastu, "muidugi ei ole," lausus noormees kergelt norides ning sammus eemale, kus ta selle raha ära pani. Mõni hetk hiljem, pärast mõningaid tellimusi, ilmus ta tagasi Jessie juurde.

Jessica kortsutas kulmu. "Mis sul viga on? Miks sa teed nii?" küsis ta otse, aga mitte tungivalt vaid pigem solvunult. Jessiet konkreetselt häiris see, et Sayer tema kallal niimoodi nokib. Ta võttis apelsinimahlast lonksu ja asetas siis klaasi baariletile tagasi, jäädes noormehe selgitust kuulama.

"Teen kuidas?" küsis Sayer kerge kulmu kergitusega, sest ei saanud päris täpselt aru, mida Jessica silmas peab. Kuid tema hääle järgi otsustades tegi ta midagi valesti.

"Norid minu kallal," lausus Jessie. Ta ohkas. "Miks sa mul pärast seda enda jookide eest tasuda ei luba, kui me kohtume? Ja see "muidugi pole vaja"? Miks sa seda ütlesid? Ma lihtsalt ei taha neid sente, mida ma kunagi ei kasuta," seletas Jessica. Sentidest rääkides, tütarlapsel on toas viis kolmeliitrist purki sente täis ja kuues on käsil. Ta lihtsalt ei viitsi sente kokku lugeda, et nendega tasuda. Lihtsam on paberraha anda, sest seda ei viitsi ta ka oodata, kuni müüja sente kokku loeb. Tüütu lihtsalt.

"Ega ma sinuga paha pärast ei nori. Ma olen kõigi enda sõpradega selline, aga kui sulle ei meeldi see, siis ma olen nüüd edaspidid viisakas sõber, kes ei nori sinu kallal," sõnas Sayer rahulikult õrna õla kehituse saatel. "Ja ma ei keela sul enda jookide eest tasuda. Lihtsalt ma arvan, et kui sa oled minuga väljas, siis mina kui poiss peaksin maksma. Ja "Muidugi pole vaja" käis selle kohta, et sul on ilmselgelt raha üle, mida raisata. Kas ma vastasin kõikidele su küsimustele?" saatis Say küsiva pilgu Jessicale.

"Hetkel ma ei ole sinuga väljas ju," lausus Jessie. Tütarlapsel pole mitte midagi selle vastu, kui teda sõbralikult tögatakse või midagi sellist, aga konkreetne normine on midagi muud, see on solvav. Nende kahe asja piir on vaevumärgatav, kuid siiski tajutav.

"Ja sellepärast sa enda joogi eest maksidki," sõnas Sayer, surudes alla kerge muige, mis tema näole ilmuda tahtis. "Olgu, teeme diili. Edaspidi maksad sina enda joogid ja mina enda omad," pakkus noormees. Nii on kõige lihtsam sellist asja edaspidi vältida.