Our place

Daniel naeratas õrnalt. Tundes korraga Lzandra huuli enda omadel, kallutas ta pead ettepoole, käsi libisemas neidise alaseljale, tõmmates tüdrukut enda vastu, suudeldes Lizzi vastu. Venitanud selle nii pikaks kui võimalik, lõpetas noormees siiski suudluse, tõmmates hinge. "Tule," lausus ta sosinal, sest polnud vaja palju, et tüdruk teda kuuleks. Libistanud enda käe neidise seljalt tagasi neidise sõrmede vahele, liikus ta aeglaselt koopa suunas. Käinud siin eile õhtul, viis Dan sinna juba paar magamiskotti, mis tema korteris sihitult olid, hunnikuga suuri õueküünlaid, mis põlevad vähemalt 10 tundi kui mitte kauem. Ning veel mõned asjad, et nende olemist mugavamaks teha.

Lizard nautis iga sekundit sellest suudlusest, kuni see Danieli poolt lõpetati. Ta järgnes noormehele ning silmitses asju, mis seal kõik olemas olid. Tundus, et Nate oli tõesti asja korralikult läbi mõelnud. "Kena olemine siin," kommenteeris Liz, istudes ühele magamiskottidest.

Asetanud piknikukorvi magamiskottide juurde, urgitsenud teksade taskust välgumihkli, süütas noormees kaks suurt õueküünalt, mis andsid sooja hubast valgust koopale. "Sa väärid parimat," lausus Nathan õrnalt naeratades, istudes Lizi kõrvale magamiskotile. Ta oli asetanud ennist magamiskotid kõrvuti, kohati olid need üksteise peal, meenutades pigem ühte suurt tekki.

"Ma tahaks seda uskuda, aga ma ei ole nii täiuslik midagi nagu sa arvad," sõnas Lizza you-don't-know-me häälel. Liz tõstis enda käed ühe küünla kohale ning soojendas neid seal natuke aega. Aegamööda hakkas tal soojem ning ta lasi kätel alla vajuda. "Mis sa mulle siis süüa pakud?" küsis Lizard muiates, pilk korvile libisemas.

"Minu jaoks sa oled," sõnas Daniel õrnalt naeratades, soojalt naeratades, hoides enda silmi pikalt neidisel, ennem kui need korvile libistas, tõstes selle nende jalgade juurde. "Noh, ma pole just meister kokk, kuid süüa ma teha oskan. Seega täna õhtul on meil pakkuda viie käiguline õhtusöök. Eelroaks on õunad, põhiroaks on kodus tehtud lasanje ja marineeritud kurk, magustoiduks šokolaadiröstsaiad punase moosiga ja kerge puuvilja salat," tõstis noormees enda silmad tagasi Lizile, võttes korvilt kaane pealt.

Lizza näole ilmus imetlev naeratus, mis oli suunatud Danielile. Ta oleks saanud ilmselt iga tüdruku, aga millegi pärast oli ta siin temaga. "Nämma. Ega rohkemat polegi vaja, aga ma jätaks eelroa vahele ja liiguks kohe põhiroa juurde," muigas tüdruk, tõstes end kergelt, et korvi sisse vaadata.

"Selles olin ma väga kindel, mis tõttu ma jätsin lasanje kõige peale, et ei peaks seda korvi põhjast taga otsima," muigas Daniel kergelt, tõstes silmad Lizandrale, jälgides tema silmi. Need olid ilusad rohelist värvi. Teatud valguse langemisnurga alt meenutasid need just kui smaragde ja juhul kui valgus langes teise nurga alt, siis sammalt.

"Väga kena, et sa selle peale tulid," muigas Lizza, tõstes lasanje korvist välja, tundes Danieli pilku endal, vaatas ta talle otsa, naeratades justkui häbelikult. Ta lükkas noormehe poole juuksesalgu kõrva taha ning avas karbi, milles oli lasanje. Lõhnas igastahes hästi. Näitsik uuris natuke korvi sisu, leides sealt peagi ka kaks kahvlit, millest ühe ulatas Nathanile.

"Ise sa ütlesid, et sööd kõike valimatul hulgal," muigas Nathan kergelt. Pööranud enda silmad Lizandralt korvile, võttis noormees neidise käest kahvli. Lõhnas tõesti hästi ning seda kinnitas ka noormehe kõht.

"Tõsi ta on jah," muigas Lizza ning vajutas kahvli lasanjesse, et endale sellest üks mõnus suutäis võtta. Toit oli veel õrnalt soe ja see tegi maitse veel paremaks. "Mmmmmm," väljendas Lizard enda rahulolu toidu suhtes ning mälus tüki korralikult läbi ennem kui alla neelas. "Ma olen juba unustanud kui hea kokk sa oled," pidi tüdruk tunnistama, murdes endale kahvliga uut tükki.

Daniel muigas kergelt Lizardi kiituse peale. "Kui sa oled ikka terve elu enda eest ise hoolitsenud, siis paratamatult jäävad teatud asjad külge," sõnas noormees vaikselt, murdes ka endale tükikese, pistes selle suhu. Ta tundis, kuidas täidise mahlad tema keele retseptoreid paitasid, täites meeled mõnuga.

"Või siiis lased sa enda vennal endale süüa teha," naeris Lizza. Eks ta tegi ikka ise ka mõnikord midagi, aga kui Joe kodus oli, siis eelistas ta tema toite, need olid lihtsalt imelised. Võtnud veel mõned suutäied lasanjet, viis Liz enda silmad Danielile. "Ma tean, et seda on suht vara veel küsida, aga kas sa tuleksid minuga kooli jõuluballile?" küsis Lizza ettevaatlikult, olles valmis eitavaks vastuseks.

"Oleks mul ka vaid seda luksust," turtsatas Daniel kergel naeratusel. Tema pruunid silmad tõusid mõneks hetkeks Lizardile, jälgides teda muiates. Tüdruku küsimuse peale, kerkisid Nathan kulmud märgatavalt. "Jõuluballile? Kas see pole mitte mingi noorte üritus, kuhu vilistlasi ei kutsuta? Või lihtsalt pole koolis enam poisse, kes nõustuksid sinuga tulema?" küsis ta, muie suul venimas naeratuseks. "Aga kuna sa nii ilusti palusid, siis miks ka mitte," lisas ta peagi, murdes kahvliga tüki lasanjet. Selle korralikult kahvlile saanud, tõstis ta söögiriista Lizzie suu juurde.

Lizza hammustas kergelt alahuulde ning ootas noormehe vastust. Tema kõrgenenud kulmud ei andnud just eriti suurt kindlustunnet. "Sinna võib tulla ükskõik kes, kui ta on mõne õpilase paariline," sõnas Lizard koheselt ning vaatas poissi, kelle näole ilmunud särav naeratus andis neiule juba parema tunde. "Lahe. See toimub muidu 17. detsembril kell 19.00," vuristas Lizza ette ning naeratas siis leebelt Danielile. Vaadanud samal ajal poisi tumedatesse silmadesse, avas Lizandra enda suu ning võtti lasanje tüki suhu, sulgedes hetkeks silmad, kui toitu mälus. Peagi olid tema rohelised silmad taas avatud.

Danieli suul olev naeratus jäi sinna kindlalt püsima, samas kui tema silmad jälgisid Lizardi rohelisi silmi. "Eks ma siis püüan selle päeva vabaks jätta," sõnas noormees naeratades, murdnud veel ühe tüki, pistis ta selle vahelduseks endale suhu. Nüüd tuleb veel kuskilt pintsak leida, sest arvatavasti teksad ja triiksärk ei sobi seekord kanda.