Mina ja mu sõber Rula

"Sa ei peagi mõistma," lausus Jessica kavalalt. Kogu põnevus kaoks ära, kui mehed kõigest aru saaks, miks naised ühes või teises olukorras nii- või naamoodi käituvad. "Otseselt midagi plaanis polnud...ma igatsesin sind," vastas Jessie vaikselt noormehe küsimusele.

Sayer kergitas enda kulme. See tuli nüüd küll üllatusena, "miks sa minuga siis varem rääkima ei tulnud?" küsis noormees, "sa lihtsalt kadusid ja ma eeldasin, et sul on muud teha kui minuga chillida," sõnas Say, vaadates tüdrukule otsa.

"Koguaeg kui ma sind nägin, olid sa Lizandraga koos. Ma ei tahtnud teid segada. Kui ma sind kooli peal nägin ja sind tervitasin, siis läksid sa minust mööda nagu mind polekski. Mulle jäi mulje, et sul on minust ükskõik," seletas Jessica,"ja siis ma lõpetasin su tähelepanu nõudmise." Muud teha, pf, Jessie mases koguaeg oma toas.

"Mina läksin sinust ilma tervitamata mööda?" küsis Sayer. Kas ta oli tõesti tüdruku lihtsalt enda elust välja tõrjunud? Sellisel juhul kohe kindlasti mitte meelega. "Vabandust. Mul ei ole sinust kohe kindlasti ükskõik. Ma ei oleks ju muidu siin," sõnas Say koheselt, vaadates Jessiele otsa. Võibolla jagus tal tõesti silmi vaid Lizzale. "Järgmine kord kui ma ei vasta, siis tule ja anna mulle üks obadus," muigas nooruk.

"Ei ole hullu," arvas Jessica, "nüüd sa teed minust välja." Haiget tegi see küll, aga no mis seal ikka. Jessie jaoks ju teada värk, et sõbrad jäävad tahaplaanile, kui on keegi olulisem. "Läheks kuhugi, kus on soojem?" tegi Jessie ettepaneku. Totter oli seal seista ja väriseda.

"Jah, nii peabki see olema," sõnas Sayer. Teda häiris asjaolu, et ta oli näitsiku just kui hüljanud. "Port City Java?" oli esimene koht, mis noormehele meelde tuli. Lisaks oli seal super hea kohv ja kakao.

Jessie naeratas Say sõnade peale. "Ah?" küsis tütarlaps naerdes. Ta endiselt ei tunne Westside'i. "Näita teed ja ma tulen kaasa," lausus Jessica. Sayeriga kasvõi maailmalõppu.

"Teid eastsidereid küll," turtsatas Sayer. Koht oli oma kohvi poolest ülikuulus. Kuidas Jessie sellest kuulnud ei olnud. "Hea küll," lausus ta astudes rulale ning hakates vaikselt edasi sõitma, oodates neidu kaasa, "midagi uut ja huvitavat ka toimunud on?" uuris Say.

"Tahad väita, et sa tead kõiki kohti Eastside'is?" küsis Jessie naerdes. Kusjuures tütarlaps ei tundud Eastside'i ka nii hästi kui üks eastsider teada võiks. Jessie järgnes rulaga sõitvale noormehele. Uut toimunud? Selle küsimuse peale kehitas neidis õlgu. "Minul isiklikult läheb kõik vanaviisi," lausus Jes. Võinoh, üldiselt. Nüüd on kõik nii nagu enne seda, kui Say ja Lizandra käima hakkasid. Kui välja jätta fakt, et ta pole Jasoniga ammu suhelnud.

"Enam-vähem. Olen eluaeg mööda neid tänavaid ringi hulkunud. Midagi jääb ikka külge," sõnas Sayer üsna kindlalt. Viimasel ajal oli ta siiski vähem Eastside'il ning eelistas hoopis Westside'i. "Me pole mitu nädalat kokkusaanud ja sul on ikka kõik samamoodi?" kergitas Say enda kulme ning vaatas neiule hetkeks otsa, vaadates siis jälle ette, et mitte kuskile otsa sõita.

"Nojah," kehitas Jessica õlgu ja seletas siis,"ma olen terve selle aja oma toas või klassiruumides istunud, midagi mu elus ei saa niimoodi muutuda." Võib-olla kui ta poleks Sayd ja Lizandrat põhimõtteliselt igapäev koos nägema, oleks ta leppinud sellega, et need kaks on koos ja tema peab lihtsalt oma eluga edasi minema. "Samas, muutuseks võib vist seda nimetada, et ma ei ole Jasoniga ka ammu suhelnud," lausus Jessie veidi kurvalt. Tegelikult tahaks ta oma vennaga rohkem suhelda, siiski tema üks tähtsamateist inimestest.

Sayer noogutas, eks see vastas tõele, et niisama kodus istumisega ei muuda tõesti midagi. Selle peale, et Lizza ja tema suhe Jessicat nii tugevalt puudutas, noormees väga ei tulnudki. "Minu pärast?" küsis ta huviga, viies pilgu taaskord Jessicale, "minu arvates on tal üldse viimasel ajal palju tegemist olnud," sõnas Say. Ta ei suhelnud temaga, aga alati oli tal midagi käsil.

"Jap, talle endiselt ei meeldi, et ma sinuga suhtlen, aga ta peab leppima. Tal ei ole mingit õigust panna mind valima venna ja sõbra vahel," lausus Jessie. Ta vaatas kaugustesse:"No ta võiks oma tegemisi väikse õega ka jagada. Varem ta ikka võttis mind ka kampa, kui midagi tegi. Võib-olla ma peaks rääkima temaga..."

"Aga me ei ole ju sinuga mitu nädalat suhelnud," sõnas Sayer mõistmatult, kas Jason ei võinud sellest järeldada, et Jes ei suhtle temaga enam. "Rääkimine aitab kindlast," nõustus noormees toetava naeratusega, hüpates hetk hiljem olliega üle väikese augu, mis keset teed tekkinud oli.

"Tema ei tea seda, et me suhelnud pole," lausus Jessie, kes nüüd tõsiselt mõtles, et läheb ja räägib vennaga. Kui Say august üle hüppas, võpatas Jessica. Viimasel ajal ehmub ta üldse liiga palju. Ilmselt sellest, et ta pidevalt omas mullis on. Ta tahab ära sealt mullist, tahab reaalsusesse, mis oleks samahea kui tema mull.