Tööd ikka jagub

Oli möödas peaaegu nädal kui Alex kolis tagasi korterisse, püüdes toime tulla iseenda probleemidega ja enda isaga, kes lasti lahti töölt ning hakkas vabakutseliseks alkohoolikuks. Nii palju siis perekonna kokku hoidmisest.
Täna oli Alex tulnud tööle kohe peale kooli lõppu ehk teenindas ta siis kliente juba kella 3'st päeval ning tema vahetus lõppeb alles südaöö paiku. Kolinud umbes kuue paiku kui Sayer tööle ka tuli, leti tagant saali peale kandik käes, oli neidisel tööd küllalt. Vahel isegi liiga palju, sest kes ikka jõuab samaaegselt võtta vastu tellimusi ja jageleda natukene vintis klientidega, kelle käsi satub vahet pidamata sinu tagumikule.
Üks selline arusaamatus läks ka natukene üle käte kui Alex pidi ühe mehe korrale kutsumiseks talle kõrvakiilu andma, kes sai sellest rohkem ähmi juurde, minnes uuele katsele. Seekord pidi neidis juba rohkem jõudu kasutama, lükates mehe endast eemale. Tüüp koperdas otsa aga teisele kliendile, kes ajas enda käes olnud pudelist alkoholi enda särgi peale, saades vägagi pahaseks. Noh nii sündis siis baarikaklus, kus võtsid osa nii baaritöötajad kui ka kliendid. Kulus vähemalt pool tundi kuni suudeti rahvas välja ajada ning uksed sulgeda. Alex pääses õnneks väikeste sinikatega ning paari kriimuga ja katkise suunurgaga, suurepärased täiendused kodust saadud sinikatele ja sinakale silmale, mida ta on püüdnud puudriga peita.
Harjaga maast katkiseid klaasikilde kokku pühkides, silmitses neidis enda esist, ümisedes vaikselt. Komme juba varasest ajast, millest neidis ei taha lahti lasta.

OT: Sayer

Kõige pealt kolis Alex tema juurest ära ja siis jättis Liz ta ka veel maha. What a joy... Koolis ei olnud noormees kummagiga rääkinud, selle asemel oli ta taas hakanud suhtlema Jessicaga, kelle ta, tuli välja, oli tahtmatult enda elust välja tõrjunud. Sayeri isa oli nüüd ravil ja ema loobus ühest töökohast, et rohkem aega kodus olla. Seega oli selle nädala jooksul palju muutunud.

Sayer astus baari täpselt kell kuus, kui tema vahetus algas. Ta võttis sisse enda tavalise koha baarileti taga ja nautis seal enda tööd kuni umbes poole vahetuse ajal kõva kaklus lahti läks ja kuna töötajatele käis see üle jõu, siis pidid ka Say asjasse sekkuma. Viimaks suudeti baar tühjaks teha, et asju koristada ja siis rahvas jälle sisse lasta.

Say istus baariletil ning hoidis jääd, mis oli valge rätiku sees, enda kulmu peal. Lisaks sellele oli keegi idioot tema põsele klaasikilluga õrna vao tõmmanud, mis ei tahtnud kuidagi verejooksu lõpetada. Viimaks tõi üks töökaaslane (Martha) talle esmaabi karbi ning aitas tema põsega tegeleda.

Pühkinud suuremas osas klaasikilde ühte hunnikusse, võttis Alex leti peal oleva ämbri, kuhu ta need ettevaatlikult paljakäsi sisse pani. Loomulikult kobakäpp kui ta on, suutis ta endale paar väikest naha alla lükata ja suuremaga peopesa katki lõigata. Neidise suust kostus hunnikuga ebasündsaid sõnu kui ta kraanikausi juurde tormas, lastes haava peale külmavett. Verd tuli ohtralt, mis võis tähendada neidise jaoks pakki sidet ja võibolla isegi õmblust.
"Lihtsalt suurepärane," turtsatas ta endamisi, lükates vaba käega salgu silme eest, püüdes kätte saada pisikesi klaasikilde, mis olid jonnakamad kui tema ise.

Sayer võpatas igakord kui Martha vastu tema põske läks. Neidis soovitas sellele kas lihtsalt plaastri peale tõmmata või traumapunkti minna. Say oli aga kindlalt haigla vastu. Tal ei olnud mitte mingisugust soovi sinna jalutada. Seega palus ta kolleegil end lihtsalt kuidagi kokku lappida, mida too ka tegi, soovitades noorukil kodus sidet vahetada, mida Sayer kuidugi teha lubas.

Vaevalt oli Say letilt alla hüpanud ja Marthat tänanud, kui Alex sure tuhinaga tagumisse ruumi kadus. Noormees kortsutas kulme, kuid otsustas talle igaksjuhuks mitte järgneda. Eelmine kord ta juba sai kõrvetada. Selle asemel jätkas ta harjaga põranda pühkimist, mille neidis pooleli oli jätnud.

Suutnud viimaks viimase pisikese killu enda naha alt välja saada, lasin Alex sinna peale ohtralt vett, võttes lähedal oleva rätiku, mille ta endale ümber käe tõmbas. Tal oli vaja kedagi nüüd, kes saaks tal käe kinni tõmmata, sest haiglasse neidis kohe kindlalt pole nõus minema. Puusaga vaheukse lahti lükkand, astus neidis tagasi saali. Eest leidis ta vaid Sayeri, kokku pühkimas klaasikilde, millest osad olid kaetud neidise verega. Ei no tore küll. "Kuhu Martha läks?" küsis ta noormehelt, hoides kinni rätikut, mis polnud enam valge vaid punase laiguline.

"Ära," sõnas Sayer, ilma et enda pilku maast tõstaks. Ta teadis suurepäraselt, kellele see hääl kuulub. Kuidas ta saakski seda unustada. "Tal sai vahetus juba tund aega tagasi läbi, aga ta otsustas meid aidata" lausus Say igaksjuhuks täpsustuseks. Ta kükitas maha ning korjas viimased killud kokku. Baar nägi nüüd täitsa baari moodi välja. Ta asetas kilde täis ämbri enda kohale leti taga ning toetas harja ruuminurka, jäädes siis kätega letile toetudes Alexit silmitsema.

Alex noogutas kergelt, hoides kätt kõrgemal, et verejooksu aeglustada. Järelikult peab ta ise hakkama saama siis. "Kas ta on veel siin või lahkus juba?" küsis neidis igaks juhuks järele, jälgides Sayerit. Ta teadis, et tegi noormehele tookord haiget oma sõnadega, kuid olnud ei saa olematuks muuta.

"Ma ütlesin ju, et ta läks 'ära'," sõnas Sayer liikudes leti tagant välja ning jalutades tüdruku juurde. "Istu sinna," ütles ta üsna emotsioonitult, viibates leti poole. Seal lebas endiselt esmaabi kott, mis Marthast maha oli jäänud. "Ma teen su käe korda, siis saab rahva sisse lasta," lisas ta põgusalt juurde, andes märku, et kõik on puhtalt tööalane.

"Ma arvasin, et see sõna oli mulle öeldud," pomises Alex enda nina alla, jälgides Sayerit. Neelatanud vaikselt, noogutas LA, hüpates letile istuma, hoides enda kätt kindlalt vastu õlga. Vaba käega lükanud silme eest blondi juuksesalgu, riivas neidis õrnalt enda sinakat silmaalust, mis oli silmnähtavalt värske. Äsja oli eelmisest lahti saanud kui tuli juba uus.

Sayer kortsutas vaid enda kulme, kui neiu pobinat kuulis, sest ausalt öeldes ei saanud ta sellest aru. Noormees avas esmaabikoti ning keeras rätiku Alexi käe ümbert lahti. Haav oli üsna korralik, kuid ilmselt oli võimalik see ilma õmblusteta kinni panna. Say pihustas kõigepealt sinna haavapuhastusvedelikku ning asetas sellele siis marli, mille sisse pani korralikult vatti. Õrnalt, kuid siiski piisavalt tugevalt, et side koos püsiks, sidus ta neiu käe korralikku sidemesse, mis ulatus randmest kuni sõrmedeni. "Sobib?" küsis Say, vahetamata kogu töö jooksul kordagi Alexiga sõnu või tõstes enda pilku haavalt kõrgemale.

Alex võpatas kergelt kui Sayer lasi tema haavale puhastusvedelikku. Kõik see aeg on neidis pidanud tegelema emotsionaalse valuga, et on unustanud füüsilise valu, mida on raskem alla suruda. Neidise rohelised silmad jälgisid tähelepanelikult Sayeri käsi, mis toimetasid osavalt, kuid samas õrnalt, just nagu professionaal. "Jah, aitäh sulle," sõnas LA vaikselt, tõstes enda pilgu noormehele.

"Pole tänu väärt. Laseme rahva sisse?" küsis ta ajades end sirgu ning vaadates neiule otsa. Ideeliselt oli kõik nüüd korras ja Say ei näinud ühtegi põhjust, miks kauem viivitada. Ta surus enda käed teksade taskutesse ning vaatas ukse poole.

"Kui seal veel kedagi alles üldse on," muigas Alex kergelt, libistades end letilt maha. Vähemalt sobis tema sidemes käsi neidise seljas oleva valge t-särgiga. Tõmmanud terve käega läbi blondide juuste, neid sasides, kõndis ta vaikselt ukse poole. "Ole valmis tellimusi võtma, sest esimesed minutid tuleb neid nagu kuulipildujast," keeras tüdruk ennast hetkeks naeratades ringi, silmad noormehel.

"Minu pärast pole vaja küll muretsed, ma saan ise enda eluga hakkam," sõnas Sayer automaatselt kõlades täpselt nagu Alex alati, kui temalt midagi sellist küsida. Noormees jäi ukse juures seisma ning vaatas tüdruku poole. "Oh, ja by the way, sorry, et ma selles baarikakluses süüdi olen, kuigi mul polnud sellest aimugi ja ma olin selle ajal hoopis leti taga," jätkas Say. Tema vihjed ei saanud Alexile nägemata jääda.

Alex seisatas, hoides enda silmi uksel. Hammustades tugevalt huulde, keeras ta ennast ringi, kõndides tagasi noormehe juurde. "Kui sul on midagi öelda, siis ütle see välja," lausus tüdruk jahedalt, lükates kergelt Sayeri võnkuma. Ta võis paista pisikene ja nõrk, kuid vajadusel saab ta isegi mäe vastu.