Now it's time to relax

Kui Helena ja Colin olid Phoebe ilusti koju visanud, peatus pruunikas Toyota tuttava lofti ees ning Helena võttis seekord enda lilled ja tänukirja ise kätte, et Colin neid kogu aeg tassima ei peaks. Mees niigi hoidis neid, kuni nad koolimajast lahkusid, sest neiul tuli kahele tüdrukule mõned autogrammid anda, kuigi ta tegi seda suurima heameelega. Astunud Colini ees uksest sisse, pani näitsik tuled põlema ning asetas oma lilled ja tänukirja kõigepealt ühele riiulile, et saapad ning siis üleriided ära võtta. "On sul mingit suuremat nõud või vaasi, kuhu lilled panna?" uuris ta Colinilt, kui salli kaelast ära võttis ning selle mütsi sisse toppis, et see siis kogu kupatusega mantli varrukatesse susata. Oleks ju tore, et lilled kiirelt vette saaks, sest Marie ei tahtnud, et nad hommikuks ära närbuksid.

Sama outfit, mis üritusel

OT: @colin

Colin võttis üleriided seljast ära ning keeras välisukse lukku, sest nad ei lähe kumbki ju enam välja. Mees jalutas enda laua juurde ning asetas kaamera sinna, et seda arvutiga ühenadada. Kuulnud Helena küsimus, pööras mees enda pilgu naisele. "Köögis kuskil ülemises kapis ma arvan," suunas mees Marie't, sest tema mäletamist mööda peaks tal midagi ikka lillede jaoks olema. Kui pildid hakkasid vaikselt arvutisse tekkima, avas Colin ühe enda sahtli, võttis sealt midagi ja jalutas siis tüdruku juurde. "Mul on sulle midagi," mainis ta tüdrukule.

"Oh, eks ma siis üritan midagi leida," lausus Helena ning suundus seejärel kööki, et lilledele midagi vaasitaolist leida. Selleks et avada ülemise kapi uks, pidi Helena tooli võtma, sest muidu ta selle kapini ei ulatunud. Lohistanud tooli enda ette kapi juurde, astus tüdruk sellele peale ning avas kapiukse, jäädes esialgus silmitsema seal olevaid nõusid, kuni ta leidiski lõpuks ühe suurema klaasist anuma. Super! See sobis küll vaasiks. Pannud kapiukse kinni ja astunud toolilt maha, lasi Helena anumasse vee ja asetas selle elutoa lauale. Seejärel pani tüdruk lilled vaasi ning nuusutas neid korraks - lõhnasid hästi. "Oh, mida?" küsis Helena üllatunult, kui Colin äkki tema juurde tulnud oli.

Tundub, et Colin ei mõelnud eriti lofti valimisel lühikestele inimestele, sest siis oleks ta ilsmelt köögikapid madalamale pannud. Vähemalt sai Helena siiski vaasi kätte ja lilled ei pidanud enam kauem ootama. "Ütleme, et varajane sõbrapäeva kingitus," pakkus noormees ning võttis tüdruku käe endale pihku ja jättis sinna kingituse maha, kui enda käe jälle eemaldas. Helena pihus läikis nüüd hõbedane võtmehoidja, mille küljes oli mehe lofti võti. Võtmehoidjaks oli hõbedane kitarri medikas, mille ühele poole oli graveeritud I pick you ja pisike süda ning teisele poole nende mõlema nime esimesed tähed ja kuupäev 24.12.13. Kuupäeva välimisega oli muidugi raske, sest mees ei teadnud, kas võtta nende esimene üritus juba arvesse või mitte. Lõpuks leidis, et see jama tuleb siiski minevikku jätta ja seega sai võtmehoidjale uue aluguse kuupäev. "Ma tean, et me pidime aeglaselt liikuma ja seega ma ei palugi, et sa siia sisse koliksid... kuigi ega mul ei oleks selle vastu ka midagi, aga lihtsalt, et sul oleks võti olemas. Siis ei pea sa alati mind töö juures ootama," lausus Jeff. Tüdruk saaks siia päeval ka näiteks muusikat kirjutama tulla, kui ta kuskil mujal vaikust ei saa, sest Colin on ju nagunii tööl.

Tjah, sõbrapäev oli veel vähemalt nädala kaugusel, kuid see tuletas Mariele meelde seda, et peaks mingi päev ühe väikse šoppamise ette võtma, sest tal polnud balliks veel kleitigi, rääkimata siis maskist. "Sinna on veel vähemalt näd..." jõudis Helena öelda, kui ta enda peos äkki midagi metalset tundis. Avanud enda peo, võttis Helena võtmehoidja kätte ning jäi seda uurima, tõmmates sõrmega õrnalt veel üle kuupäeva, mis selle taga ilutses. Jah, see kuupäev sobis, sest see tähistas nende uut (ja paremat) algust. Siis uuris ta võttis ning tüdruku nägu lõi särama. "See võtmehoidja on..." lausus Helena õnnelikult ning hakkas siis naerma, "...nii armas," lõpetas ta oma lause. "Aitäh," tänas tüdruk Colinit ning kallistas teda kõvasti. Helena annab enda kingituse igatahes järgmisel reedel, kas siis enne või pärast balli. "See koht on mulle niikuinii praktiliselt teise kodu eest juba," muigas Helena, aga nüüd sai ta siia vähemalt igal ajal tulla. Päris sissekolimisega võib-olla ootab veel mõned kuud, sest nad olid praegugi vaevu paar kuud alles koos olnud. "Noh, igatahes võid sa nüüd mõnikord töölt koju tulles juba sooja toitu oodata," mainis tüdruk, kulmud mõne sentimeetri võrra kerkimas.

"Tore, et sa nii tunned," lausus Colin, kui Helena teatas, et see loft on nagu nii talle juba teise kodu eest. "See oleks pisike pluss, aga ära arva, et ma sulle selle võtme selleks andsin, et sa mulle mingi teenija oleksid," turtsatas mees ja hakkas kergelt naerma. Muidugi ei oleks tal sellise luksuse vastu midagi, aga Helena ei ole millekski selliseks sunnitud. Ütleme nii, et see võti ei too talle mingeid kohustusi. "Muideks... söögist rääkides, kas sa oled juba õhtust söönud või tahad midagi?" uuris Colin.

Selle teenija jutu peale hakkas Helena ka naerma, kuid raputas siis pead. See oli nüüd küll kerge liialdamine. "Kas ma just kõlasin nii, nagu tahaksin toatüdruk olla?" küsis tüdruk muiates. "Sul ei saa ju selle vastu midagi olla, kui ma tahangi oma mehe eest hoolitseda," sõnas neidis kergelt flirtival häälel ning silitas õrnalt Colini põske, silmades mänglemas lõbus pilk, kuni tüübi küsimus Marie jälle tõsiseks muutis. "Kuna tänane päev on olnud päris pikk ja tegus, siis ma ütlen ausalt, et minu viimane korralik söögikord oligi lõuna ajal," vastas Helena. Vahepeal sai niisama midagi näksitud, aga kõhtu võiks tõesti midagi rohkem saada. "Suudad sa uskuda, et ma tunnen end täna isegi kasulikuna, sest nii suur töö oleks nagu ära tehtud?" küsis näitsik lõbusalt.

"Muidugi ei ole mul selle vastu midagi," lausus Colin, hoides enda heledaid silmi kindlalt tüdrukul, kui too temaga silmnähtavalt flirtis, silitades veel mehe põske. Sama kiiresti kui see mänguline Helena tekkinud oli, see ka kadus. "Olgu, siis vaatame, mida mul külmikus on," sõnas tüüp ning liikuski külmiku juurde, et selle sisule pilk peale visata. Seejärel vaatas ta ka enda kuivainete kappi. Hmm... midagi, mida saaks kiiresi teha. "Mis sa arvad, kui soojendaks pihvid ära, teeks juurde riisi ja ma ostsin eile mingit toorsalatiti ja seda on veel natuke alles. Sobib?" pakkus Jeff, sest midagi suurt ta vist vaaritada ei taha. Kell on juba nii palju ka. "Sa tegidki suure töö ära," kinnitas Colin säraval naeratusel.

"Tore," lausus Helena naeratades ning järgnes siis Colinile, kuid jäi laua najale toetuma, kui mees külmkapi sisu uuris ja siis ka kuivainetele pilgu peale heitis. "Sobib," lausus Helena, kuid ei tahtnud ise kõrvale passima jääda, kuidas Colin kogu söögi ise valmis teeb. "Ja kuna me oleme kahekesi nii hea tiim, siis jälle väike tiimitöö - mina teen riisi ja sina pihvid?" pakkus Helena, sest kahekesi saavad nad söögi kiiremini valmis ka. "Jee, ma saan pika pai nüüd," naeris tüdruk, kui sai kinnitust, et on tõesti suure töö täna ära teinud.

"Nagu soovid," lausus Colin ja tõstis külmikust paki pihvidega välja. Seejärel võttis ta suuna ahjule, et sealt üks pann võtta, möödudes Helenast, tegigi mees talle ühe pai. Tüdruk oli ikka eriti vähe nõudlik. Jõudnud koos ahjupanniga tagasi kappide juurde, asetas ta pannile neile mõlemale kolm pihvi, sest need olid üsna väiksed. Kuna mehel oli parajasti külmikus ka juustu, siis võttis ta kolm juustuviilu, murdis need pooleks ja asetas pihvidele peale. Pannud ahju sooja, asetas Colin ka panni peagi sinna sisse. Nüüd ei olnud muud teha kui oodata. Mees toetas ennast vastu kappe ning jälgis lihtsalt Helenat.

OT: Nemad söövad riisi, mina söön tatart

Helena hakkas naerma, kui ta pai sai, sest ta ei mõelnud seda päris nii, aga noh... tore oli. "Kuhu mu musi jääb?" küsis tüdruk muiates ning võttis jaki seljast, jäädes valge varrukateta topi väele. Jakk leidis oma koha aga toolileenil. Vähemalt pole Marie nüüd käiseidpidi toidu sees. "Ma polegi varem ahjus neid pihve teinud, vaid lasen ise kogu aeg panni peal. Need pihvid näevad sul juba praegu igatahes isuäratavad välja või olen mina lihtsalt ülimalt näljane," muigas neiu Colinit vaadates, kuid võttis siis karbi, kus olid sees riisipakikesed, ja luges kõigepealt, kui kaua neid üldse keeta tuleb. "Kas panen kaks pakikest või kolm? Palju sa sööd?" pöördus neiu Colini poole. Talle endale piisas ühest, aga ta oletas, et äkki Colin tahtis rohkem.

"Said juba ühe ju koolimajas, kas sellest ei piisa või?" küsis Colin muiates, andmata Helenale tema soovitud musi. Miks mitte teda natuke kiusata. Ise ta tahtis paid. Nüüd olgu rahul. "Ma arvan, et asi on mõlemas," jõudis mees järeldusele. "Sa võid kaks panna, sest ega ma ka nii hilja palju süüa ei soovi. Pealegi on salat ja pihvid ka," sõnas mees ning jalutaski külmiku juurde, et läbipaistvas plastkarbis salat välja tõsta. Ta viis selle lauale ning tuli siis uuele ringile, et ka nõud kõik juba ära viia. Nad saaksid ju tegelikult kappidest leti taga ka süüa, aga laua taga on võibolla viisakam. "Mida sa juua tahad? Mul peaks olema veini, aga ka mahla ja võibolla leiab isegi piima," loetles mees mõttes pakutavad joogid läbi ja vaatas siis küsivalt Helenale otsa.

"Eip," vastas Helena kindlalt, kuid hakkas siis naerma. "Vaata, kallis, sa oled mind nii ära hellitanud, et ühega on raske leppida," lisas tüdruk kerge muige saatel, enne kui pliidile tule alla pani ja siis kaks riisipakikest välja otsis, et need keema panna. Riis tulel, heitis Helena hetkeks pilgu kellale ning tüdruku näole ilmus rahulolev naeratus. "Kui see karbi peal olev kaheksa minutit paika peab, siis peaks selleks ajaks riis juba valmis olema," sõnas näitsik, kuid jäi veel pliidi juurde, et sellel riisil silm peal hoida. "Ma arvan, et alkoholi jätaks seekord vahele, seega mahl," arvas Helena, sest ta oli ilma veinitagi hetkel päris lõbusas meeleolus, vaatamata kergele väsimusele, mida ta juba pärast ürituse lõppu tundis.

"Oh, sind küll," raputas mees enda pead, kui Helena väitis, et Colin on ta ära hellitanud. Kes teab, võibolla ongi natuke tüdrukule rohkem meelejärgi olnud. Ei tea, kas peaks lõpetama? Vaeavalt. "Mahl it is then," sõnas Colin ja jalutas külmiku juurde, mille hetk hiljem juba lahti tegi. Ta tõstis sealt tavalise apelsinimahla välja ning otsis kaks klaasi ka juurde, enne kui uuesti laua juurde tatsas. Asetanud klaasid lauale, valas ta need ka kenasti täis. Pakki ta lauale ei pannud, vaid viis selle enda endisele kohale tagasi ehk siis külmikusse. Edasi astus ta Helena juurde ning jäi tema kõrvale seisma, asetades enda käe ümber tema alaselja.

Helena mõtles enda sõnu küll rohkem naljaga, aga talle sobis see vägagi hästi, et Colin tema nimel rohkem pingutas. Tundnud mehe kätt ümber enda alaselja, ilmus tüdruku näole naeratus, kuid siis leidis Helena, et peaks vaatama, mis riis teeb, kuna see kaheksa minutit keetmist hakkast juba täis saama. Ta tõstis potikaane üles ning kontrollis, kas riis on ilusti keenud. "Riis on küll valmis," teatas ta rahulolevalt ning keeras pliidil tule alt ära. Nüüd saab siis need kotikesed lahti teha ja riisi taldrikutele panna. "Ahjust tuleb ka juba päris mõnus lõhn," mainis näitsik nagu muuseas, kui riis juba jahtunud oli ning ta kaks taldrikut võttis, et kummalegi riis ära panna.