Now it's time to relax

Colin eemaldas enda käe ja lasi Helenal rahulikul riisiga tegeleda. Kui tüdruku poolt tuli märkus pihvide kohta, avas mees ahju, et näha, mida nad seal teevad. Juust oli küll pealt ilusti sulanud, mis tähendas, et ilmselt peaksid ka pihvid juba soojad. "Ma arvan, et võib need välja tõsta," lausus mees ning otsis endale pajakinda, et ahjuplaat välja tõsta ja kuumaalusele panna. Kui Helena riisi ära pani, tõstis Jeff sinna juurde kummalegi kolm pihvi. "Ja söök ongi valmis," muigas Colin.

Helena astus igaks juhuks ahju eest ära, kui Colin pihvid välja tõstis. Polnud vaja, et kuum plaat tüdrukut riivaks ja teda kõrvetaks. "Hakkama saime," teatas Helena uhkelt ning vajutas Colini huultele ühe põgusa musi, enne kui taldrikud lauale tõstis ning kaks nuga ja kahvlit otsis, et need taldrikute juurde asetada. "Me peaksime oma kokasaate tegema," naeris tüdruk. "Aga muidu võiks vist lauda ära istuda, sest minu magu kleepub küll juba selgroo külge."

Saanud Helena käest põgusa musi, ilmus mehe suule kerge naeratus. See olukord siin meeldis talle - nemad kahekesi siin rõõmsalt süüa tegemas nagu üks tõeline paar. Super. "Õhtusööl Helena ja Coliniga?" pakkus mees turtsatades ja kergelt naerdes, liikudes seejärel lauda, sest ka tema kõht oli päris tühi. Alustuseks tõstis mees enda taldrikusse natuke salatit. Seejärel võttis ta klaasi ning lonksas natuke külma mahla. Nämma. "Head isu, kallis," lausus Colin sooja naeratusega ning hakkas sööma.

Helenagi oli olukorraga igati rahul ja tüdruk leidis, et tänane päev oli tõesti korda läinud. Talle meeldis süüa teha, aga veel lõbusam oli seda teha koos Coliniga. Kuulnud nime, mis Colin nende võimalikult kokasaatele pakkus, Helena turtsatas ning hakkas siis kõvasti naerma. "Jah, miks ka mitte?" sõnas tüdruk lõbusalt ning situs laua taha. Oodanud, kuni Colin endale salati ära tõstab, võttis Marie salatikarbi ja tõstis natuke ka enda taldrikule, enne kui pihvist tükikese lõikas ning selle suhu pani. "Ma peaks su pihvitegemise nippi laenama," muigas tüdruk. "Need on veel paremad kui lihtsalt pannil praetud pihvid."

"Laena aga," muigas Colin, "nõustun täielikult. Nii on mahlasemad minu arvates. Üldiselt mu mamps on neid alati nii teinud. Seega on see tegelikult tema nipp." Mees muigas kergelt ning võttis ka ise pihvist ühe tüki, millele lisas pisut salatit. Nämma. Nende lihtne õhtusöök maitses päris hästi. "Kõige paremad on muidugi tegelikult ise tehtud kotletid, mitte poest ostetud," läks mees selle jututeemaga edasi, "mu vanaema oskab hullult häid maksakotlette teha. Ära ainult ütle, et sa oled üks nendest inimestest, kellele maks ei meeldi?"

"See on päris hea nipp tegelikult," leidis Helena. Kindlasti proovib ta ka niimoodi pihve teha. "Kusjuures ma olen võileibu niimoodi ahjus teinud. Et panengi viilu vorsti, natuke juustu peale ja paariks minutiks ahju. Saavad ka päris mõnusad," tuli tüdrukule meelde. Kunagi nooremana ta niimoodi endale võileibu tegigi, kuigi viimasel ajal pole ta enam neid teinud. Võib-olla peaks nüüd hommikuks neid tegema, saab Colin ka neid ahjus tehtud võileibu proovida. "Sellele ei vaidle üldse vastu. Mulle meeldivad need juurviljakotletid ka," nõustus Helena Coliniga. "Äkki varastangi enda emalt juurviljakotlettide retsepti ja proovin ise teha," arvas tüdruk, sest seni oskas ta ainult hakklihast kotlette teha. See ei tohiks juurviljadega ju keerulisem olla. "Ei, mul pole maksa vastu midagi," sõnas Helena, viies oma silmad Colinile. "Ma söön enam-vähem kõike, aga väga piprast lihtsalt ei taha pärast seda, kui ma ühes LA pisemas restoranis lõunat sõin ja nii terava kastme sain, et see pani mu silmad vett jooksma." Polnud just eriti meeldiv kogemus.

"Nii saab tõesti häid võileibu. Ma tegin kunagi niimoodi seentega," seletas Colin. Kõige pealt seened saia peale ja siis riivjuust peale. Tulemus on väga hea. "Minu arvates saab kotlette nii paljudest asjadest teha. Mu vanaema oli ikka see, kes viskas kõik kapis leiduvad asjad kokku, tegi kotleti ja see maitses suurepäraselt. Ma vist nii ei riskiks," naeris Jeff lõbusalt ja rüüpas netuke mahla, sest riis oli päris kuum. "Piprane on hea nii kaua kuni seda mõistlikult on," sõnas Colin, kellele endale ka see ülipiprane ei istu.

"Seened ja sinihallitusjuust on ka päris hea kooslus, kui need ahju panna. Nii saab head suupisted," teadis Helena rääkida. Ta oli mõne sõbranna juures korra neid saanud ning seda hallituse maitset polnud juustu juures siis üldse tunda. Juust nagu juust ikka, täitsa mõnus selline. "Päris julge," naeris Helena ning võttis pisemate ampsude kaupa riisi. Ta sai seda süüa, kui sellele natukene peale puhus, et riis kahvlil vähegi jahedam oleks. "Ma kardaks ka, mis neist kotlettidest ikka välja tuleb, kui ma kõik kapis leiduva nendesse ära paneks," sõnas näitsik ning võttis lonksu oma mahlast.

"See kõlab huvitavalt. Kunagi võib järele proovida," lausus Colin, sest nii seened kui ka sinihallitusjuust talle meeldisid. Seega peaksid nad ka koos maitsvad olema. "Ilmselt küll," kehitas tüüp enda õlgu, "ma arvan, et selleks peab olema juba piisavalt kogenud, et teada, mis aine või toit milliseid omadusi ja maitseid kotletitaignale annab. Vastasel juhul võib tõesti mingi käkk kokku tulla. Võibolla mõne kümne aasta pärast saad ka ise sellega hakkama."

"Seekord paistis seda väga lihtne teha ka," mainis Helena. Mis seal ikka teha? Võtad seentelt jalad ära, tükeldad sinihallitusjuustu, paned seente sisse ja natukeseks ahju. "Peaks jah katsetama hakkama ning kui mõni plönn tuleb, siis saab Sissy selle lihtsalt endale," muigas Helena. Sissy sõi ju praktiliselt kõike, kuigi kanakonte ja šokolaadi Marie koerale ikka ei andnud. "Tegelikult peaks üldse ema retseptikogu natukene uurima," arvas Helena, sest ta polnud nii paljusid asju proovinud teha, mida ema vahepeal tegi. Tüdruk tegi tavaliselt ikka ise seda, mida ta süüa tahtis või teha viitsis.

"Sissy pidupäev," muigas mees, sest ta oletas, et loomale see ilmselt meeldiks. Kes ikka tahaks ainult mingeid koerakrõpse süüa? "Kui sulle huvi pakub, siis kindlasti. Ega see mööda külge maha ei jookse," lausus Colin, kes ise ilmselt enda mampsi retspte uurima küll ei viitsiks hakata, aga no eks ta oli mees ka. Toidu tegemine on ju alati määritud pigem naiste kaela.

"Ei tea jah, millal ta oma pidupäeva võib oodata, aga kogu aeg ma teda ka krõbinate peal ei hoia," muigas Helena. Vahepeal saab koer ikka neid toidu ülejääke ja konserve ka, ning kui ta eriti hea tüdruk on, siis isegi mõne maiuse. "Vahepeal on päris tore katsetada jah," muigas näitsik ning võttis lonksu oma apelsinimahlast. "Kui ma laulda ei oskaks, siis ma arvan, et ma olekski kuskil restoranis mõni kokk," naeris tüdruk.

"Päris huvitav. Nii et kui lauljakarjäärist midagi välja ei tule, siis pöördud kuskile kööki süüa tegema?" uuris Colin kergelt muiates. Muidugi lahe, et tüdrukul mingi teine mõte ka on, kuigi see oli rohkem naljaga. "Aga tegelikult... kas sa kunagi reaalselt ülikooli peale ka mõelnud oled... näiteks kui sa muusikat ei saaks õppida, siis mida sa õpiksid?" uuris mees lihtsalt puhtast uudishimust ja selleks, et õhtusöök mõnusa vestlusega ära süüa.

"Mõte oli tegelikult näitlemises ka kätt proovida, aga muidu jah... süüa tegema," turtsatas Helena lõbusalt. Dani oli kunagi maininud, et sellega võib tüdruk Trey poole pöörududa, aga Treyga olid ka asjad nii nagu nad olid. Mees suutis Helena kunagi Sommersite lõkkeõhtul küll välja vihastada, kuid nii vihane ka tüdruk enam ei olnud - ta arvas, et pigem arvab Trey, et Helena vihkab teda või on mehel endal veel mingi vimm, et tüdruk tema auto ära mõlkis. Ups. Colini järgmine küsimus ei olnudki Mariele eriliseks üllatuseks, sest ka Sam oli temalt kunagi sama küsinud ja tahtiski, et Helena ülikooli läheks. "No mõnikord ikka olen," tunnistas tüdruk. "Ja ma arvan, et kui ma sinna läheks, siis ma ilmselt õpiks psühholoogiat, sest mind on psühholoogia hakanud huvitama," rääkis neidis. Veel aasta tagasi ta nii ei mõelnud, aga see üks vaba aasta on nii mõndagi tüdruku jaoks selgemaks muutnud. Võib-olla annab ikka Wilmingtoni ülikooli avalduse ja katsub kohal käia nii, nagu saab ning enda tööd vähemalt õigeaegselt ära esitada.

"Näitlemine on muidugi karjääri poolest üsna sarnane laulmisega. Kui õnnestub lööb läbi kui ei, siis jäädki proovima," lausus Colin, aga tore, et Helenal ka varuks mõned ideed olid. Mis puutus ülikooli, siis mees ei olnud kohe kindlasti üks nendest inimestest, kes mõtleks, et kõrgharidus on kõik ja ilma selleta elus läbi ei löö. "See oleks kindlasti huvitav. Ainult, et siis sa hakkaksid vist minu peale kõiki enda huvitavaid psühholoogide nippe kasutama," muigas mees ja naeris kergelt. Headel psühholoogidel pidi ju suurepärane kehakeele lugemisoskus olevat. Neile võid sa lihtsalt ilmete ja liigutustega ka kogu jutu kokku rääkida nii, et sa ise ei teagi.