Let's bowl

Bowling oli üks Luke'i lemmikuid ajaveetmise mänge ja samuti ka üks lõbusamaid. Kuskil nädal aega ette oli ta ühe raja kahele broneerinud laupäeva õhtuks kella kaheksast kümneni. Ega peale kümmet seal olla ei saagi enam, kuna Bowling Hall pannakse kell kümme kinni. Igatahes, peale broneeringu tegemist oli mees taaskord Iirimaale lennanud ja tuli tagasi täpselt nädala aja pärast ehk laupäeva pärastlõunal. Lend oli üpriski väsitav, seega enne Brittanyga kokkusaamist otsustas Luke paaritunnise uinaku teha.
Terve viimase nädala oli ta olnud ametlik ülikonnas mees ning tegelenud tema isa pärandatud kasiinoäriga, kavandades edasi ka plaane, et rajada kasiino Tree Hilli. Muidugi oli see hetkel vaid plaan ning polnud alust arvatagi, et see võiks läbi minna, kuna TH on väike linn ja palju see kasiino siin ikka teenida saaks. Aga vaid Luke' pärast olid tema kaks onu valmis sellist riski võtma. Eks näis, mis tulevik toob. Mehest on igatahes saanud hea ärijuht ning tema onud on seda kinnitanud.
Seega oli Luke tänulik, et ei pidanud lõpuks kandma ülikonda, vaid sai kanda oma riideid, mis olid talle vaid paar kuud tagasi igapäevased. Seega Bowling Halli fuajeesse ilmudes oli tal seljas sinised teksad ja valge t-särk, peal must talvemantel. Enne Brittany ilmumist jõudis ta Bowling Halli fuajeest tellida pisut snäkke - väikese puuviljakandiku, soolapähkleid, krõpsu ja Coca-Colat kaks klaasi, mida sai vabalt baarist juurde tellida, kuna see saab neil kindlalt päris kiirelt otsa. Siis jäi ta naist fuajeesse ootama, istudes sealsele diivanile.

@brittany

Brittany oli nädala alguses juba Tree Hilli saabunud, sest tal tuli mitu vaba päeva ja vanu sõbrannasid tahtis ta ikka näha. Lisaks sõbrannade külastamisel käis naine ka kohaliku keskkooli talendishowd vaatamas ja see oli piisavalt meelt lahutav, sest Tree Hilli keskkoolis paistis endiselt olevat väga andekaid õpilasi. Laupäeva õhtuks oli Luke naist aga bowlingut kutsunud mängima ja kuna tedagi nägi Brit harva, võttis ta kutse vastu. Pealegi pidi naine järgmise päeva õhtul ise ka New Yorki tagasi lendama, kuigi lootis, et jõuab ikka valentinipäeva balli ajaks tagasi, mitte et tal kellegagi sinna minna oleks. Varsti jõudis naine igatahes Bowling Halli ja nägi, et Luke oli juba kohal. Võtnud üleriided seljast ja laenutanud bowlingujalatsid, sammus naine Luke'i juurde ning tervitas teda kallistusega. "Pole ammu näinud," lausus naine. "Muide, sa näed hea välja," ei saanud ta mainimata jätta.

SPOILER: Click to show

Luke polnud veel jalatseid laenutanud ega mantlit ära andnud, kuna Brit polnud veel saabunud. Siis aga naine lõpuks saabus ning jõudis juba teha seda, millega Luke veel ootas, kuid hakkas mantlit juba eemaldama ja kõndis talle leti poole vastu. Noormees kallistas neidist vastu ning ei saanud muudmoodi, kui vaadata vana sõpra õrna naeratusega. Well, Brit oli vana sõber, kes talle kunagi rohkem kui sõber meeldis, aga need ajad on ilmselt möödas. "Sina ka. Tundub, et New York teeb sulle head," lausus kutt ning silmitses neiu pruune silmi ikka veel naeratusega. Kutt otsustas viimaks bowlingu jalatsid tellida ja need enda omade vastu ära vahetada. "Kas lähme? Ma tellisin meile mõningaid snäkke ka. Ma arvan, et need peaksid juba lauda toodud olema," sõnas Luke. Ta juba arvas, et sellest pidi tulema hea õhtu. "Muide, ma hoiatan sind. Ma olen bowlingus ikka päris hea, seega valmistu kotti saama," naljatles Luke ja muheles kergelt enda öeldu peale.

Sellest ajast, kui Brittany viimati Bowling Hallis mängimas käis, oli ikka väga palju aega möödas. Viimane kord vist oligi siis, kui ta Jessica ja Sayeriga käis, aga neid kahte polnud Brit juba ammu näinud. "Ja kus sa ise nüüd oled?" uuris Brittany. "Tree Hillis ei näe sindki just eriti tihti." Viimasel korral, kui Brit Tree Hillis käis, nägi naine teda ka ainult korra ja siis oli mees ikka väga liimist lahti. Nüüd tundus õnneks kõik jälle korras olevat. "Lähme," nõustus Brit, kuid mehe järgmisi sõnu kuuldes müksas ta õrnalt Luke'i. "Ma loodan, et sa väga pettunud pole, kui mina sulle ikkagi pähe juhtun tegema," lausus naine kavalalt.

"Ma olen Tree Hillis vahelduva eduga, jah. Ma rääkisin sulle juba oma isa surmast.. ja ta jättis mulle päranduse, 1/3 Euroopa ühest kuulsaimast kasiinoketist, mida ta varasemalt juhtis koos oma kahe vennaga. Kuna mina, vanima pojana, tema osa endale pärisin, otsustasin lõpuks töökoha vastu võtta ja nüüd veedangi enamuse ajast taas Iirimaal," rääkis Luke. Isa surm oli küll halb, väga halb, aga samas tabas teda justkui õnn, kuna varem ei teadnud kutt, mida oma eluga teha ja järsku on kõik tema elus stabiilne. Luke jalutas Brittany'ga koos bowlingusaali poole. "Selle tõenäosus on siiski ainult 1%, et sina juhtud võitma," noris Luke. Neil oli omavahel selline sõbralik norimine, pahaga ta ei mõelnud midagi. Neil oli kõige äärmine rada ja raja juures oli ringikujuline laud ning selle ümber poolkaare kujuline pehme diivan. Sinna peale viskas Luke oma talveriided ning märkas seejärel, et lauale on toodud juba tema ennist tellitud snäkid. "Niisiis, kas sa tahad olla esimene või teine mängija?" uuris kutt, kui ta aparaadi taha kõndis, et nende nimed kirja panna ja mäng saaks alata.

"Nii et sa oled siis praktiliselt teisel pool ookeani," sõnas Brittany õlgu kehitades. Iirimaa ja üldse Euroopa tundus alati Brittany jaoks nii kaugel, kuigi sinna jõudmiseks polnudki vaja muud teha, kui ületada ookeani. "Ära endast nii palju ka arva, kallike," turtsatas Brittany, kui Luke'iga nende bowlinguraja juurde jõudis. "Ladies first?" arvas naine, viies oma pruunid silmad Luke'ile, kes nimesid hakkas sisestama.

"Olen jah," nõustus Luke. Mingi hetk oli ta tõesti kaalunud sinna tagasi kolimist, kuid Tree Hill oli talle viimaste aastate jooksul liiga kalliks saanud, et sellest loobuda. Lendamist oli küll palju, kuid mehe arvates see oli seda väärt. "As you wish," sõnas Luke ning toksis aparaati nende nimed sisse, Brittany oma enne. Vajutanud stardi nupule võis mäng alata. "Näita mulle, mida suudad," muigas Luke ning võttis diivanil istet, pistes paar krõpsu suhu.

Kui Brittany kahe aasta eest Tree Hillist lahkus, teadis temagi, et päriselt ta ikka New Yorki ei koli, sest naisel olid siin väikses linnas sõbrad-sõbrannad, kellel aeg-ajalt ikka külas käia. Ei saanud ju neid kuidagi unustada. "Watch me," muigas Brittany kavalalt, kui kuuli kätte haaras ning selle kurikate pihta veerema lasi. Ta sai pikali täpselt pooled kurikad ja seega võis naine ühe viske veel teha. Järgmise viskega veeres kuul aga renni ning kõik järelejäänud kurikad jäid püsti. "Polnud ju nii paha esimese kohta?" küsis Brit Luke'ilt ning seisis natuke eemale, sest nüüd oli tüübi kord visata.

Tegelikult ei olnud Luke enam nii pro mängija, kui ta vanasti oli. Siis sai Lexy ja sõpradega bowlingut mängimas käinud ja Luke suutis vabalt teistele pähe teha või teise koha saavutada. Nüüd on ta niiöelda roostes. "Polnud," nõustus Luke. Käsi vajab sisseharjutamist. "Kui kaua sa bowlingut mänginud pole?" küsis ta, kui tõusus püsti ja hakkas sobivat kuuli valima. Selle valinud, pole ta kuigi ette valmistunud, vaid lasi lihtsalt kuuli teele, mis tabas kolme kurikat. Teisel korral kuuli veerema pannes tabas see aga viite kurikat. Luke muigas ja võis enda tulemusega rahule jääda.

Nüüd oli Luke ainult kolme punktiga Brittanyst ees, aga kuna mäng alles algas, oli naisel võimalus enda punktisummaga mehest ette trügida. "Ma ei oskagi täpselt öelda," vastas Brit ning jäi hetkeks mõtlema. "New Yorgis ma olen rohkem piljardit mänginud, aga bowling... ma arvan, et kaks aastat kindlasti on sellest möödas, kui ma viimati mängisin," seletas naine. Piljard oli ka muidugi omamoodi lõbus, kuigi see nõudis kõva harjutamist, et pallilegi üldse pihta saada või need pallid laual korralikult veerema panna.

"Ma pole kumbagi ammu mänginud," lausus Luke. Taaskord potsatas mees diivanile istuma ning jälgis Brittany't ning seda, kuidas tüdruk palli veerema pani. Peaks ütlema, et mehe esimene veeretamine läks päris hästi inimese kohta, kes pole ammu mänginud. Ta nokkis mõned viinamarjad ning apelsinilõigud puuviljakandikult, enne kui mehe kord kätte jõudis. Pidi tõdema, et kutt oli päris näljane ning seetõttu käiski vahepausidel vaikselt snäkke näksimas. "Kas sa pole mõelnud New Yorki kolida? Kuna sa käid seal ju koolis ja sul endal oleks kergem. Pealegi, mis sind ikka Tree Hillis kinni hoiab?" küsis Luke, kuna see oli tema enda olukorraga sarnane ja ilmselt otsis kutt lihtsalt põhjust, et Tree Hillist lahti lasta ja jäädavalt kodulinna tagasi kolida.

"Siis on mul veel lootust su punktisumma ületada," muigas Brittany ning võttis peotäie soolapähkleid. Ei, magusaisu tal ei olnud, aga soolast tahtis küll. See vise naisel aga nii hästi ei läinudki, sest kõik kurikad jäid püsti. Nojah, võib-olla olid Luke'i võiduvõimalused siiski tunduvalt suuremad. "Ma põhimõtteliselt elangi ju seal," vastas Brittany. "Ma käin siin lihtsalt sõpradel külas ja see linn on ikkagi armas. Võib-olla tulen pärast lõpetamist päriselt tagasi," arvas naine, kellel oli kooli lõpetamiseni veel nii poolteist aastat.

"Sul on lootust, aga vähe," arvas Luke. Teda tegelikult absoluutselt see ei kõigutanud, kui ta oleks võitnud või kaotanud, peaasi oli pigem see, et sai hea sõbraga aega veeta. "Tagasi? Sa mõtled, et siia tööle siis?" uuris Luke edasi. Sest miks muidu käia ülikoolis, kui õpitud erialaga tööd ei saa. Sel juhul saaks Brittanyst ju Tree Hilli haigla tööline. "Muide, ma ei tea, kas sa oled kuulnud, et varsti on maskiball. Ma olen sel ajal Tree Hillis ja mõtlesin ka sinna ballile minna. Äkki tahaksid olla minu kaaslane?"

"Jumal küll, ära hirmuta," muigas Brittany ja ootas, et Luke oma viske või visked juba ära teeks. Naine paistis ikkagi rohkem roostes kui Luke, aga vähemalt oli neil kahel tore. "Jah, suurlinnaelu pole just väga minu tassike teed," vastas Brittany. Tal oli siin praktikal ju tore ning personal igati sõbralik. Miks mitte siis Tree Hilli haiglasse tööle ka asuda? "Maskiballist ma kuulsin ja loomulikult tahan ma su kaaslane olla," võttis Brittany Luke'i kutse kohe vastu. See kaaslase leidmine oli küll lihtne.

Peale Brittany viskeid ajas Luke end püsti ning otsustas pisut kergema palli kasuks, kui ta ennist valinud oli. See aga ei teinud talle head, kuna ta ei saanud maha mitte ühtegi. Seega teine vise õnnestus tal raskema palliga, pikali sai kutt neli kurikat. "Ma ütleks, et mulle sobivad mõlemad," arvas Luke. Tal ei olnud midagi Dublinis pesitsemise vastu, mis on ju üpriski suur linn ja Tree Hill on mehel rohkem kodu eest. "Väga tore," naeratas Luke. "Kas ma võtan su peale või kohtume seal?"