Let's bowl

Mingit kindlat jututeemat oligi raske välja mõelda ja Brit ei viitsinudki sellega enam väga vaeva näha, sest kui nad niigi rääkisid, siis ei olnudki vaja midagi välja mõelda. Jutt lihtsalt jooksis. "Nälg selline," turtsatas Brittany ning viskas pilgu peale ka skoorile. Viimased visked tulevad nüüd väga otsustavad. "Oh, see on ju eriti positiivne," leidis Brittany. Siis ei peagi Shootersist mingeid suupisteid tellima. Nüüd ajas naine end igatahes püsti ja tegi ühe viske, millega ta kaks kurikat pikali sai ja teise, millega kõik ülejäänud kurikad püsti jäid.

"Mis teha, ma olen suure söögiisuga inimene," muigas Luke. Tal on tavaks saanud ikka päris palju süüa, kuid hea oli see, et kõht püsis pärast seda ka pikka aega täis. "Muidugi. Kui nüüd mõelda, võib-olla ma vist isegi võtan burksi kõrvale väikese portsu friikaid. Koos ketšupiga. Siis on teada, et kõht püsib täis," sõnas Luke. Okei, tema söömine läks tõesti vist juba paljuks, aga nendest snäkkidest polnud ta tõesti midagi saanud. Oma otsustavad visked tegi Luke ka nüüd ära - esimese korraga sai ta maha ühe kurika, teise korraga mitte ühtegi. Ta viis pilgu skoorile ja see näitas 60-60. "Tundub, et me oleme vist võrdväärsed," lausus Luke viigi peale ja muigas seejärel.

"Paistab tõesti sedamoodi," muigas Brittany. Ta lepiks väiksemate friikartulitega ka, sest kõht väga tühi polnud, kuid ometi oli tal friikaisu. "Siis sa ei taha pärast pikka aega enam süüa," oli Brittany kindel, sest ta ise ei jõuaks burgeritki ära süüa friikate juurde. See läks naise jaoks juba paljuks. "Aus viik," sõnas naine ning ulatas Luke'ile käe, et üks leplik käepigistus vahetada.

"Vähemalt on terveks õhtuks kõht täis," vastas Luke seepeale. Kuna laual olid veel mõned pähklid alles, ta võttis paar tükki ja pistis endale suhu, juures klaasist kokat peale, mis nüüd tühjaks sai. "Aus viik," nõustus Luke ning surus Brittany kätt, naerdes kergelt selle üle, kui oli naise käest lahti lasknud. "Tundub, et võime minema hakata," arvas Luke. Ega neil midagi paremat teha polnudki, seega hakkas Luke endale talveriideid selga panema ja vahetas jalatsid enda omade vastu, andes letis bowlingu jalatsid tagasi.

"Ja kui mina oma friikaid ära süüa ei jõua, saad need ka endale," lausus Brittany ning võttis lauakeselt veel mõned viimased snäkid, enne kui nad oma keeglijalatsid tagasi andsid ning üleriided võtsid, et edasi minna. "Lähme siis," nõustus Brit, kui oli endale riided selga saanud.

"Eks näis, palju ma süüa jaksan. Ilmselt mahuvad need ka mulle veel kõhtu," arvas Luke. Ta ootas, kuni Brit oli oma riiete selga panemisega valmis saanud ning jalutas siis tüdruku kõrval majast välja, võttes suuna burksiputka juurde, mis ei olnud sealt ka väga kaugel. "Päris hea mäng oli. Kuigi ma olin kindel, et üks võiduring tuleb mulle," sõnas Luke kerge naeratusega. "Vanasti olin ma bowlingus päris hea - võitsin pidevalt kõiki. Olin päris roostes ilmselt, sest tavaliselt sain ma kogu aeg strike'i. Aga see oli ikka mitu-mitu aastat tagasi ka," meenutas kutt.

"Sul on seal küll palju ruumi, ma vaatan," turtsatas Brittany, kui Luke'iga hoonest väljus. Natuke maad kõndimist ja noored olidki burksiputka juures. "Ma olen viigiga ka rahul," sõnas Brittany. Siis olid nad mehega vähemalt tasa. "Ma polegi nii tihti bowlingut mänginud, nii et ma olen vist kogu aeg roostes," lausus naine kergelt naerdes ning silmitses siis putka seina peal olevat menüüd. "Ma arvan, et ma võtan need väikesed friikartulid tillikastmega," arvas naine. Suurt praadi ta ikka ei jõuaks endale praegu sisse ajada.