Let's bowl

"Ma juba tunnen, et minu õnn hakkab parema poole pöörduma," muigas Luke kavalalt. Ta kavatses oma järgmiste visetega püüda mõne strike'i saada, sest nii on tal võimalus hetkeks Brittanyst ette minna, kuid arvas siiski, et täna pole päev tema võitmiseks. "Leiad? Ma loodan, et ma sinu õppimist siis ei sega," sõnas Luke. Ülikool oli ju pingeline. Noh, võis olla. Tema ju ei teadnud, ta pole kunagi ülikooli läinudki. Aega on veel. Pealegi, see töökoht oli tal hetkel päris püsiv ning taolisest ärist jagas ta ka vähemalt midagi. Ta on kasiino jaoks valmistanud viimati ühe päris hea ja suure sissetulekuga projekti, seega asja saab Luke'st. "Kaks korda elus," vastas ta, kuna on siiani ainult kaks korda New Yorki sattunud. Tulekul on ka kolmas kord.

"Võtame lotopiletid pärast," muigas Brittany ning tegi oma visked. Esimese korraga sai ta pikali ainult ühe kurika ja teisega pooled. Pole paha. "Kui sa arvad, et ma õpingi kogu aeg, siis sa küll eksid," turtsatas naine. "Mul on ikka piisavalt palju vaba aega ka." Kui mõni väiksem ja mõttetu töö oli tulemas, ei viitsinudki naine väga pingutada, aga läbi ta kuidagi ikka sai ja see oligi kõige tähtsam. "No siis tuleb kolmas kord ka," sõnas Brit.

"Siis, kui mina võidan 50 dollarit, võidad sa ainult 5. Too bad," lausus Luke ning naeris siis. Lotopileteid on ta oma elus vähe ostnud ja seda vaid põhjusega, et pole kunagi nendega ühtki kopikat võitnud. "Ei, ma ei arva seda, aga arvan, et sa õpid siiski enamuse ajast," lausus ta. Noormees ei teadnud ju, kui palju Brittany õpib, aga tundus, et tal olid head tulemused ning selle nimel pidi ju tööd ka tegema. "Ehk ka neljas.. ja viies.. ning kauges minevikus veel kolmekümnes. Ma ennustan, et hakkan New Yorki päris tihti sattuma, nii tööalaselt kui ka sinu pärast," sõnas Luke meela naeratusega, hoides oma pilku naisel.

"Ma kavatsen seda muuta," sõnas Brittany, kuid ilmselgelt saab Luke nüüd veel rohkem naerda, sest Brit tundis end ikka väga kobana. Samas oli tal Luke'i ees ikka mingisugune edumaa. "Jah, nii see on, aga mitte alati," turtsatas Brit. Mõned mõttetumad ained annab loomulikust intelligentsistki ära teha, sest kõik tundub juba nii lihtne ja elementaarne. "Ja miks siis minu pärast?" küsis Brittany meelitatult.

Luke'i kulmud tõusid üllatusest. "Või nii? Ja kuidas siis?" ootas ta naerusui vastust naise käest. Nüüd oli Luke'i kord oma visked ära teha. Tundub, et tema õnn hakkas tõepoolest pöörduma, sest meest tabas õhtu esimene strike. Selle peale kostus tema suust vali 'woohoo' ja seejärel võidukas naer. "Beat that," ütles ta naisele, kuigi Brit oli juba varem saanud strike'i. Seis oli siiski tasavägine veel. Kui Brit küsis, et mikss tema pärast, siis Luke mõtles hetke kas öelda tüdrukule seda või mitte. Ta ei olnud väga hea oma tunnete avaldamises. "Sest.. sa oled mulle hea sõber. Ja peale ärimeeste ei tea ma vist New Yorkist kedagi," vastas kutt. See ei olnud ju vale, see oli tõsi, kuna tegelikult olid nad vaid sõbrad. Lihtsalt Luke tundis rohkemat, kui sõprust Brittany vastu ja ei tahtnud seda ka rikkuda.

"Ma ei tea, aga ilmselt on mul nii õnnelik käsi, et see tõmbab pileti, mis võidab 100 dollarit," muigas Brittany, kuid hoidis hetkeks hinge kinni, kui Luke strike'i sai. Hakkab jälle tasavägiseks kiskuma ja naise edumaa nii suur enam ei olnudki. Siiski oli see kõigest mäng. "Sa oled mulle ka hea sõber," lausus Brit vaikselt, kuid viimasel ajal tundus talle, nagu vaataks naine meest juba natuke teise pilguga. Võis täitsa võimalikuks pidada võimalust, et Luke meeldis naisele natukene rohkem kui sõber, kuigi tookord ei suutnud ta veel Luke'i tunnetele vastata, kui mees ilmselgelt enda tundeid välja näitas. Siis oli Trey aeg, aga Trey oli naise jaoks nüüd minevik.

"Kui sa selles nii kindel oled," muigas Luke. Ta toetus nüüd diivani seljatoe najale, jäädes ootama Brittany viskeid. "Ma arvan, et sa tead, et kunagi sa tähendasid mulle rohkemat, kui sõber," lausus Luke, kuid kahetses kohe selle ütlemist. See teema tegi talle ainult haiget, enam mitte nii väga, kuna sellest oli möödas juba aastaid. Kuid ega kutt polnud Brittanyt unustanud ja kedagi tähtsamat polnud tema elus ka vahepeal olnud. "Meil saab varsti mäng läbi. Kas sa tahad siis otsast alustada või kuhugi edasi minna? Või tahad üldse koju minna?"

"Absoluutselt," sõnas Brittany ning võttis raskema kuuli, et järgmised visked teha. Ta sai esimese hoogap pikali kolm kurikat ning teise viskega pooled neist, mis alles jäid. Seis kõige hullem siiski veel ei paistnud. "Luke," sõnas Brittany, viies oma pruunid silmad noormehele, kui ta tunnistas, et kunagi tundis ta naise vastu midagi rohkemat kui sõprus. Brittanyl oli tõesti kahju, et ta siis Luke'i tunnetele ei suutnud vastata, kuid praegu võiks ta Luke'ile küll võimaluse anda. "Ma oleksin pidanud sulle ikka võimaluse andma," lausus naine vaikselt, kui oma visked ära oli teinud. Luke'i kord. "Me võiks tegelikult kuskile edasi minna, sest ma ei näe sind just kuigi tihti ja sellest päevast tuleks ikka viimast võtta," arvas naine ning istus diivanile puhkama.

Luke vaid raputas selle peale pead. "Ei, kui sa sama ei tundnud, siis oli see õige, et sa mulle võimalust ei andnud," lausus ta kindlameelselt. Noormees poleks tahtnud olla suhtes tüdrukuga, kes tema vastu sama ei tunne. See poleks olnud õige ja pealegi, tol ajal oli Brittany'l vist keegi teine. Luke kõndis taaskord raja poole, valis endale kuuli ning viskas selle kurikate poole veerema. Kuuliga sai ta maha kaks kurikat, teisel korral jällegi kaks. "Olgu. Kuhu sa minna tahaksid? On sul kõht tühi?" uuris Luke. Kuigi ta oli snäkke söönud vahepausidel ja kokat peale joonud, oli tal kõht siiski pisut tühi. Ühe burksi sööks vabalt ära.

"Ma annaks praegu, aga on vist hilja juba," tunnistas Brittany, sest tundis, et talle võib Luke isegi meeldida mingil määral ja nad on alati hästi läbi ka saanud. Nojah, vahet polnud niikuinii praegu, sest Brittany arvaski, et on juba liiga hilja. "Me võiks tegelikult Shootersisse minna," arvas naine, sest kõht tal tühi polnud, kuid ta tahtis Luke'iga lihtsalt mõnusalt aega veeta. Võimalusel saavad nad seal piljardit ja noolemängu ka mängida.

"Sa ei pea andeks paluma. Ma saan aru, et sul polnud tundeid minu vastu tol ajal ning kindlasti oli sul veel neid austajaid," sõnas Luke pisut mornilt, mida ta rahuloleva muige taha peita üritas. "Alright, Shooters it is," muigas kutt ning hakkas viimaseid snäkke, mis veel alles olid, alla ajama, ning jäi samal ajal Brittany viskeid vaatama. "Kas sa paned pahaks, kui me enne Shootersisse minekut kuskilt burksiputkast läbi astume? Mul on kõht päris tühi," pakkus Luke, kuna tal oli tegelt burksi isu ja tal läks see söömine alati kiiresti.

"Jah, räägiks millestki muust?" pakkus Brittany, sest sai ikka aru, et see Luke'ile hetkel just kõige meeldivam teema polnud ja naisel endalgi oli natuke ebamugav. Viimased visked suutis Brit õnneks ilusti teha - ta sai ühel korral pikali pooled kurikad ja teisel korral ülejäänud pooled kurikad. "Ei, muidugi mitte," vastas Brit. "Samas Shootersist saab ka mingeid snäkke veel võtta."

"Ikka, jah. Millest sa rääkida tahad?" küsis Luke. Ta kahetses, et oli tolle teema üldse üles võtnud, kuna see ärritas teda pisut. Nüüd oli Luke'i kord vidkeid teha. Ta isegi ei püüdnud väga, kuid tabas siiski esimesel korral nelja kurikat ja teisel korral kolme. "Nagu sa näed, olen ma peaaegu kõik snäkid siin otsa söönud ja nendest pole palju abi olnud," vastas Luke muigega. "Ära muretse, ma olen kiire sööja. Kui sul peaks selleks ajaks kõht tühjaks minema, võin sulle ka burksi tellida. Ma tean ühte ideaalset putkat, kus tehakse suurepäraseid burkse."

"Mul üsna ükskõik," vastas Brittany, kes oli Luke'iga nõus ka täiesti suvalisi teemasid arutama. Rääkigu või ilmast. "Küll sa võid palju süüa," naeris Brittany ning tegi oma viske kohe, kui Luke enda omad lõpetas. Seekord naine kurikaid pikali ei saanud ning seega ei saanud ta ka kaks korda visata. "Mul on tegelikult üldse friikaisu," sõnas naine.

"Ükskõik? Hm," jäi Luke mõtlema, mis teema arutamiseks sobiks. Ta polnud mingi eriline teemade väljamõtleja, kuna need pigem sattusid lihtsalt niisama vestlusesse - üks asi viis teiseni ja voilaa, teema olemas. Niimoodi, sunni korral, on raske välja mõelda teemat. "Ma olen päris suur söödik," naljatas Luke. Tegelikult snäkkidest ei saanud ta kunagi kõhtu täis, pigem oli talle vaja midagi korralikumat. Kui korralik just burks on, aga kõhtu täidab. "Sealt putkast saab friikaid ka, kusjuures. Ja see on Shootersi läheduses," sõnas kutt. Ta tegi samuti oma visked ära - esimese korraga üks kurikas maas ja teise korraga läks tal pisut õnnelikumalt ehk sai kuus kurikat maha. "Okei, viimane ja otsustav round," ütles Luke. Võitja selgus peale viimaste visete tegemist.