Frozen

"Selge," lausus Hunter ning võttis kakaost ühe mõnusa lonksu. Pidid kiiremini jooma, sest vastasel juhul läheb jook enne külmaks, kui ta lõppu jõuab. Libistanud enda mobiili jope taskust välja, saatis Sommeris igaksjuhuks enda emale kiire sõnumi, et läheb veel Mona juurde filmi vaatama. Muidu veel hakkavad muretsema ja taga otsima. Mobiil jälle turvaliselt taskus, suunas Hunter enda tähelepanu Simonale, tühjendades aegamisi ka enda topsi.

Varsti hakkaski Mona kortermaja juba paistma, sest sinna polnudki selle kohviku juurest väga palju maad. Tüdruk ei saanudki jooki enne kohale jõudmist joodud ja see, mis oli jäänud topsi, oli veel küllaltki leige. "Hoiaksid seda korraks?" pöördus neiu oma poisi poole, kui oli võtmed välja otsinud, ning ulatas enda topsi Hunterile, et ta ukse lukust lahti saaks keerata. Saanud ukse lahti, võttis Mona oma topsi tagasi ja astus sisse, oodates ära ka Hunteri, kui karvakera Felix noorte juurde ilmus ning end nurrudes kordamööda nii Hunteri kui Simona jala vastu nühkima hakkas. "Ma olen temast vist väga pugeja ikka kasvatanud," muigas Simona, kui topsi hetkeks ühele tühjemale riiulile asetas, et üleriided ära võtta.

"Mhm," noogutas Hunter ning võttis Simona topsi enda vabasse kätte. Ta ootas rahulikult kuni tüdruk ukse lahti keeras ning ulatas siis topsi neiule tagasi, enne kui korterisse sisenes. Tervitanud paari silituse ja sõnaga Felixit, eemaldas Hunter enda üleriided. "Pole tal häda midagi," lausus Sommers kergelt muiates, "ma arvan, et halvem variant oleks see, kui ta praegu mööda mu säärt üles roniks." Kuna poisi tops oli tühi, siis liikus ta korraks kööki, kuhu selle ära viskas. Ta oli tüdruku juures ikka juba mõned korrad käinud, et teada, kus mis on. Samuti tundis ta ennast siin palju vabamalt, kui Mona isa kohal polnud.

"Küüned on tal nagu nõelad jah. Isegi mulle jättis mõned jäljed, kui ma temaga viimati mängisin," muigas Simona ning näitas Hunterile oma vasakut kätt, millel ilutses paar pisemat kriimukest. Vähemalt oli loom sellest tapeetide närimise kombest välja kasvanud. "Me jõime küll just kakaod, aga ma ei tea... Tahad sa midagi?" uuris Simona, sest oli just kööki minemas, et Felixi tühjenema hakkav toidukauss ära täita. Siis saab ehk mõne võileiva või midagi ka teha, kuigi nüüd oli tüdruk ikka rohkem seda meelt, et süüa võib hiljem ka.

"Paras kiskja," lausus Hunter, "sellepärast ma eelistangi koeri." Nüüd oli neil kodus muidugi kass ka, aga ta oli rohekm Rosie hoolitseda. Poiss muidugi hoidis neil kahel ikka silma peal, aga nüüd oli aeg pisikesel õel näidata, et suudab kellegi eest hoolitseda. "Kuule hetkel küll ei taha," raputas Sommers enda pead. Ta võib ju kodus ka alles pärast süüa, sest hetkel tal küll isu ei olnud.

"Ma selle kohta siin ütleks küll, et ta on pigem memmekas," turtsatas Simona. Felix väga küünistama ju ei kippunud, kui välja arvata see, et vahepeal mänguhoos ikka tuleb ette. Muidu ta ikka nühkis end vastu kellegi jalga ja lõi kõvasti nurru või puges öösel Simonale kaissu. Enamasti magaski loom kuskil Simona toas, tavaliselt tüdruku voodis. "Selge," sõnas Simona ning pani Felixile natuke konservi, mida veel nii pool purki oli, enne kui oma tuppa läks ja isalt jõuludeks saadud läpaka sisse lülitas. Jah, läpaka tüdruk sai, aga sellegipoolest järelmaksuga. Ikka parem kui lauaarvuti, mis filmide vaatamiseks just kõige parem variant polnud. Avanud sobiva kausta, ulatas Mona arvuti Hunterile. "Siin on nüüd terve hunnik filme. Võid ise midagi välja valida," lausus tüdruk ning istus oma voodi äärele.

Hunter jalutas koos tüdrukuga tema tuppa ning võttis siis voodil istet, sest seal oli ilmselt kõige mugavam filmi vaadata. Võtnud läppari endale kätte, vaatas nooruk valikus olevaid filme. Noh, seal oli ikka, mille vahel valida. "Ma ei tea... ma ei ole näiteks Gravityt näinud, aga see pidi vist suht igav olema... tead, vali parem ise midagi... ma ei suuda hetkel otsustada," muigas noormees ning pööras arvutiekraani tagasi Simonale. Nii on vähemalt kindel, et film sobib ka tüdrukule.

"Ma ei ole ka Gravityt näinud," sõnas Simona, aga paistis, et Hunter seda ka vaadata ei tahtnud, sest poiss ulatas arvuti tüdrukule tagasi. Kui neiu pidi ise valima, siis eks ta katsus valida midagi. "Ma pole näinud The Hunger Gamesi, aga ma olen ikka kahevahel, sest ma ei tea, kas sa tahad seda vaadata," oli Mona jällegi kahevahel, kuni filmikaustast ka Wolverine'i üles leidis. "The Hunger Games, Gravity või Wolverine?" andis Mona Hunterile valiku, sest võib-olla tahtis poiss ikka Gravityt näha. Kui ei, siis vaatab Simona selle millalgi ise ära.

"Okei," noogutas Hunter ning mõtles natuke, "vaatame siis... mis sa Wolverine'ist arvad? Ma olen mõelnud seda vaadata, aga pole kunagi jõudnud. Teisena pakuksin ma The Hunger Gamesi, kuigi ma olen seda siit-sealt näinud paari klippi." Nüüd on Simona ülesandeks ühele neist filmidest vajutada ja nad saavadki lõpuks ei filmi vaatamisega alustada. See filmi valimine on alati kõige raskem osa.

Hetkel tundus küll see filmivalik nagu pingpongipall, mida Hunter ja Simona teineteisele pidevalt kõksisid. Kui Hunter ei suutnud esimese korraga valida, sai arvuti Simona ja tema suutis valida kolm filmi, aga ei teadnud ikka, mis siis lõpuks jääb. Kahest filmist ühe oli ikka tunduvalt lihtsam valida kui kolmest, kuid nüüd hakkas Mona juba enam-vähem otsusele jõudma. "Siis Wolverine jääb ja The Hunger Games jääb mõneks teiseks korraks," jõudis tüdruk lõpuks otsusele ning sättis end voodile mugavamalt istuma, kui filmile klikkas.

"Mulle sobib," noogutas Hunter ning sättis ennast mugavamalt voodile istuma. Kui film pihta hakkas, asetas kutt enda käe ümber tüdruku ning kinnitas silmad arvutiekraanile. Film oli päris huvitav isegi, sest vähemalt igav Sommersil ei hakanud. Samuti ei läinud tema mõtted uitama. Hugh Jackman tegi päris head tööd.

Mona puges Hunterile kaissu, kui too oma käe tüdrukule ümber pani. Hugh Jackmanil polnud tõesti viga midagi ja tema lihased pakkusid ju mingil määral ikka silmailu, kuigi tüdrukul oli ikka rohkem silmi Hunteri jaoks. See tundus Mona jaoks mõnikord ikka nii ebareaalne, et temasugusel vaiksel ja tagasihoidlikul tüdrukul nüüd poiss on ja see poiss on keegi, keda neiu alati oma parimaks sõbraks oli pidanud. "Mulle hakkavad need kangelaste filmid juba vaikselt meeldima," lausus Simona muiates pärast paari tundi, mis see film kestnud oli. Nüüd oli küll väljas juba päris pime ning tüdruku tubagi valgustas hetkel ainult tema arvutiekraani kuma.

Film oli päris pikk, aga Hunteril ei hakanudki selle jooksul igav nagu tal vahel nende ülipikkade filmide puhul juhtus. "Vahel on nad tõesti päris lahedad. Minu arvates on need Marveli filmid ikkagi kõige paremad," muigas poiss ja ta ei öelnud seda sellepärast, et tema vend Thori mängis. Ausalt öeldes oli tal päris naljakas Matti telekast vaadata, aga siiani oli ta venna filmid ikka ära vaadanud. "Kuigi siin on päris mõnus olla, peaksin ma vist varsti liikuma hakkama," sõnas Hunter, tõustes natuke kõrgemale, sest ta oli filmi vaatamise jooksul natuke ära vajunud.

Mona puhul olenes filmist. See film oli küll pikk, aga tüdrukulgi igav just ei hakanud, samas kui mõni sama pikk film kippus lausa venima ja Mona filmi lõpuks magusalt magas või jättiski vaatamise pooleli, sest see läks väga igavaks ära. "Nad võivad olla pikad, aga vähemalt ei jää ma nende ajal magama," muigas Mona. "Nii naljakas on mõelda, et ma olen näinud neist mõnda, kus su vend mängib," lisas tüdruk naerdes. Samas olid need filmid iseenesest ju väga lahedad. "Kuigi ma hakkan sind väga igatsema, siis ma olen sinuga nõus. Kell on juba tõesti palju," lausus Mona, ajades ennastki natuke rohkem püsti. "Igatahes oli mul sinuga väga lahe päev nagu alati."

"Tjah, seda küll," lausus Hunter, "kuigi Terasmehe ajal tahtis küll mõte uitama minna." Võibolla oli asi ainult temas. Äkki oli ta tollel päeval lihtsalt liiga väsinud, et filmile keskenduda. "Jah, see võib tõesti päris naljakas tunduda," sõnas noormees samuti muiates, "vähemalt oled sa üks õnnelikest, kes saab Thori off-screen ka näha. Kui paljud tüdrukud saavad öelda, et Matthew Sommers norib tema kallal, sest ta käib ta vennaga?" Hunter naeris kergelt. Tegelikult oli see esimene kord, kui ta mõtles sellele, et Simona tuli Rumeeniast Ameerikasse ja hakkas käima linnapea pojaga, kelle vanem vend on tuntud näitleja. Päris palju õnne vist. "Me näeme juba homme. Ära siis sisse maga," lausus Hunter, sest ta käib näitsikul ju siiani autoga igal hommikul järel, et ta kooli viia. "Samad sõnad," noogutas Sommers ning asetas enda vaba käe näitsiku põsele, et tema huultele üks õrn suudlus vajutada, mis oli küll pikem tavaliselt kiirest musist, kuid jäi siiski viisakuse piiridesse.