Have yourself a merry little Christmas

"Jah, praegu tundub see aeg lausa igavikuna, aga meie jaoks on see ilmselt hea," noogutas Helena, sest siis saab ta Coliniga küllalt palju koos olla. Tegelikult oli Mariel seda raske uskuda, et praegune üldse tõsi on, sest ta kartis ikka, et leiab end mingi hetk oma voodist, süda endiselt noormehe pärast valutamas. "Oleneb muidugi, kauaks ma jään, aga see mulle meeldiks, kui sa ühel päeval ise ka Inglite linna ilmud ja mind sellega üllatad," lausus Helena. Ta oleks õnnelik isegi siis, kui mees samal õhtul lahkuma peaks... loeb see, et ta üldse tuli. "Aga mida sa aastavahetusel teed?" uuris tüdruk oma jooki rüübates, sest tal tuli isegi mõte, et võiks aastavahetuse hoopis noormehega veeta.

Neile tuli see koos veedetud aeg enne neiu lahkumist kohe kindlasti ainult positiivsena, sest siis saavad nad enda suhte kenasti üle soojendada. "Küll me vaatame siis seda," sõnas Colin kerge naeratusega, sest talle meenus, kuidas tüdrukule nende suhte ajal kogu aeg plaane meeldis teha. Tal oli alati sada ideed korraga peas, kuhu nad minna võiksid ja mida teha. Loodetavasti suudab poiss sel korral ka ise mõne ideega lagedale tulla, et Helena ikka näeks, et ta pingutab ka nende suhte pärast. "Midagi kindlat veel ei ole, aga Hiltoni hotell tahab mind võibolla nende vana-aasta õhtu peole fotograafiks. Nad lubasid mulle paari päeva pärast tagasi helistada. Siis tean täpsemalt öelda. Kuna ma oleksin seal sel korral nii-öelda liikuv fotograaf, siis mul lubati enda pluss üks ka kaasa võtta... nii et kui ma saan selle tööotsa, siis sa võiksid ju koos minuga tulla," pakkus Colin, jäädes lõpuks neiule küsivalt otsa vaatama.

OT: plus one mulle tuleb kohe üks OTH sarja kõige kurvematest kohtadest meelde

Muidugi tahtis nüüd Helena ka näha, kuidas Colin tõesti seekord rohkem pingutab ja võib-olla seekord tüdruku ise välja viib, ilma et Marie ise peaks midagi välja mõtlema. Jah, tal polnud küll selle vastu midagi, aga nüüd oli Colini kord. Tüdruk naeratas Colinile vastu ning jäi meest hetkeks lihtsalt silmitsema. See naeratus ja need sinised silmad olid esimesed asjad, millesse Marie Jeffi juures üldse armus. "Ma tuleksin hea meelega," lausus näitsik. "Tead, seda on nii raske uskuda, et see praegune... meie... et see kõik on päriselt," teatas Helena pead raputades. "See tundub nagu mingisugune hea uni."

"Okei, sellisel juhul ma annan sulle kohe tead, kui ise mingeid uudiseid saan," lausus Colin kiire noogutuse saatel. Võtnud tassist veel ühe lonksu, ei jäänudki sinna enam kuigi palju seda maitsvat kuuma lattet. "Ausalt öeldes ei oleks ma iial arvanud, et sa mulle teise võimaluse annaksid," sõnas mees, aga uni oli tõesti hea.

"Sa võid mulle helistada, kui targemaks saad," lausus Helena. Loomulikult võis noormees muidu ka talle helistada, kui tüdruk just ei maga, ehkki ka siis poleks ta pahane. Ta võib lihtsalt arvata, et see on äratus ja selle kogemata kinni panna. Igatahes hakkas Helena kuum šokolaad ka vaikselt otsa saama ja tüdruk imestas selle üle, kuidas aeg äkki nii kiiresti lendama hakkas. Alles nad ju jõudsid, kuid nüüd tuleb jook lõpuni juua ja koju minna, et enda punane kleit pika piduliku hõbedase varjundiga violetse kleidi vastu vahetada. "Ma loodan, et see on siiski midagi väärt," naeratas tüdruk ning jõi oma joogi lõpuni, asetades siis tühja topsi lauale tagasi. "Huvitav, kuhu see aeg küll äkki kadus?" küsis neiu muiates. "Nüüd peaks küll koju minema, et jõuaks selle punase kleidi vähemalt millegi pidulikuma vastu vahetada."

"Olgu, kohe läheme," sõnas Colin ning valas enda viimase lonksu kurgust alla. Nüüd on vaja veel maksta ja siis ongi kõik. Noormees tõusis laua tagant püsti ning tõmbas endale üleriided peale tagasi. Naeratanud kergelt neiule, jalutas ta leti juurde, kus nende arve eest hoolt kandis. Pööranud ennast ringi ja leidnud Helena sellest ülerahvastatud kohvikust üles, ulatas ta talle enda käe. Jah, nad võisid nüüd jälle kahekeis käest kinni jalutada, kuigi tee autoni ei ole kuigi pikk.

Helena ootas ära, kuni Colin enda joogi ka lõpetab, ja ajas end alles siis püsti, et mõnus pehme sall endale kaela ümber kerida ja, mantel selga tõmmata ja kindad kätte panna. Ta järgnes Colinile leti äärde ning ootas, kuni mees arve ära tasus, et siis koos temaga kohvikust väljuda ja koju sõita. Kui Colin neiule enda käe ulatas, oleks Marie enda sõrmed tema omade vahelt läbi põiminud, aga kuna käpikutega on seda ikka suhteliselt võimatu teha, hoidis ta lihtsalt mehe käest kinni, kui nad autoni jalutasid. See tundus nii uskumatu, et nad sellest kohast täna käsikäes lahkusid. "Kui Karen's Cafe nii ülerahvastatud täna oli, siis ma olen üsna kindel, et õhtul on kiriku juures parkimisega ka raskusi," lausus näitsik muiates pärast mõnda aega kestnud vaikust.

Colin lasi neiu käest alles siis lahti, kui ta talle autoukse avas. Kui näitsik kenasti Toyotas oli, sulges mees ukse ning siirdus ise juhikohale istuma. Mõne hetke pärast sõitis juba auto rahulikutl Eastside'i poole. Mida lähemale nad sillale jõudsid, seda hullemaks liiklus läks. Loodetavasti jõuab Colin seal ikka tervelt tagasi ka. "Kindlasti. Kui me peaks tulema, siis ilmselt jala. Nii on palju lihtsam," leidis noormees, viies pilgu liikluselt Helenale, sest ega autod tema ees eriti ei liikunud.

Kodu poole tagasi sõites polnudki Helena enam nii mõtlik, sest nad said Coliniga ikka oma asjad ilusti selgeks räägitud ning üritavad oma suhet uuesti alustada. Tüdruku pilk oli rohkem noormehel ja neiu nägu kaunistas õnnelik naeratus. "Ma lähen ka jalgsi, kuigi mu auto on ammu juba remondist tagasi. Ja ma olen kõvasti varem kirikus, sest enne esinemist on ka veel väike proov," lausus neiu. Esiteks ei tahtnud ta veel sellepärast sõita, et pärast viimast kõksu oli väike hirm ja nüüd, kui see liiklus ka õhtupoolikuks ei rahune, ei taha ta ka hakata oma autoga ummikutest läbi nõeluma. "Ma arvasin, et jõululaupäevaks on kogu see sagimine ja möll juba möödas ning kõik oma kodudes, aga täna tundub küll umbes sama rahutu nagu tipptund Los Angelese tänavatel, kus sa ka tükk aega lihtsalt ummikutes võid istuda," rääkis näitsik.

"Ma kuulsin, jah et sa mingi pisikese kõksu tegid vahepeal. Hea, et see üsna õnnelikult läks, aga ega sul vist autojuhtimise soovi enam väga ei ole," muigas Colin, viies enda pilgu hetkeks neiule, enne kui pilgu jälle liiklusele suunas, mis lõpuks natukenegi liikuma hakkas. "Jah, täitsa ulme, kuidas suurlinnas mitu tundi varem peab hakkama hommikul tööle minema, et kuskile jõuda," sõnas Colin.

"Väga ei ole küll, aga kunagi pean ma seda ikka tegema. See Volvo ei saa igavesti garaažis seista," sõnas Helena. Ta ei kavatsenud ju igavesti ühistranspordile lootma jääda, kui linnast välja oli vaja saada. "Kas Richmondis oli samamoodi?" uuris Helena, kui jutt juba suurlinna liiklusele läks. Tüdruk ise polnud seal kunagi käinud, aga kindlasti tahtis ta seda linna kunagi näha, sest Colin oli ise rääkinud, et pidi ikka ilus linn olema.

"Ma olen kindel, et sa varsti jälle rooli taga oled. Pead endale lihtsalt veel natuke puhkust lubama," sõnas Colin toetavalt ning asetas hetkeks enda käe käigukangilt hoopis Helena põlvele, liigutades selle siis jälle tagasi kangile. "Ma ei mäleta, et seal mingeid väga suuri ummikuid oleks olnud, aga eks suuremate pühade ajal küll," sõnas mees, "või siis olin ma nendega nii harjunud, et ei pannud tähele enam." Keeranud suurematel linnatänavatelt kõrvale, hakkas Colin nüüd mööda tänavaid sõitma, kus oli suured Eastside'i eramajad.

"Ega ma igavesti jah ei saa ühistranspordile loota, sest mõnikord ei käi bussid võib-olla sellel ajal, kui minul oleks vaja linnast välja saada," muigas Helena, asetades enda käe hetkeks Colini omale, mis äkki tüdruku põlvel maandus. "Minule on see koht jällegi midagi taolist nagu müstiline Narnia, millest sa oled mulle nii palju rääkinud, aga mida ma ometi ise näinud ei ole," lausus näitsik, hakates siis kergelt naerma. Äkki jõuab Richmondiski kunagi ära käia.

"See ongi ühistranspordi üks suuremaid vigasid - nad ei käi kunagi siis, kui neid reaalselt vaja on," muigas Colin, kes ise võibolla muidu isegi bussi kasutaks. Autoga on lihtsalt palju mugavam, sest saab praktiliselt ühe ukse eest teise ette. "Küll sa selle ära näed. Kui mitte koos minuga, siis enda elukutse juures kindlasti," arvas noormees.

"Sellisel juhul ei saagi ma aru, mis loogika järgi nende graafik kokku on pandud," muigas Helena. Käivadki siis, kui kellelgi pole vaja? Igatahes nii palju kui tüdruk on sõitnud, on ta tõesti vahel ainsa reisijana Tree Hilli bussijaama tagasi tulnud, kui tegu pole just nädala algusega, mil bussid tihti puupüsti täis kipuvad olema. "Elukutse või mitte, aga see esimene variant kõlab ikkagi ahvatlevamalt," sõnas näitsik ning viis enda silmad Colinile.