Have yourself a merry little Christmas

"Ma ju ütlesin, et ma ei taha sulle keerulist olukorda pakkuda," sõnas Colin tüdrukule otsa vaadates, "ma arvan, et ta ei ole ainuke, kellele on silma jäänud see, kui palju me kohtume ja kui hästi me vaatamata kõigele läbi saame. See on ilmselge, et ta kardab... tead küll... et me hakkame uuesti käima või midagi... ja siis ma olen samasugune tõbras nagu eelmisel korral." Langetanud enda pilgu Helenalt, hingas mees sügavalt välja. Nüüd ütles ta küll juba päris palju korraga ära. Ilmselt oleks Colin veel midagi lisanud, aga kohale tulnud teenindaja küsis nende soove ja mees luges talle kiirelt nende mõlema soovid ette.

"Küll ma sellega ka hakkama saan, kui peaks vaja olema," oli Helena kindel, sest leidis, et see on juba rohkem Sami enda probleem, kui talle ei meeldi, et Marie Coliniga edasi suhtleb. "Me oleme täiskasvanud inimesed, nii et ta ei saa ikkagi keelata meil edasi suhelda ja üldse leian ma, et meie suhted on ikka rohkem meie enda, mitte tema asi," rääkis näitsik seda, mida ta tegelikult Samueli käitumisest arvas, üritades seejuures ikka võimalikult viisakaks jääda. Ega ta vennalegi päris otseselt näkku ei öelnud, et kuule mees, see pole sinu asi, kuid midagi sarnast üritas ta Samile mõista küll anda, ehkki viisakamas sõnastuses. "Aga ma ei saa aru, miks sa seda kõike mulle äkki rääkima hakkasid? Mida sa sellega öelda tahad?" oli Marie endiselt sellest jutuajamisest kerges segaduses, kummardudes Colinile kergelt lähemale.

Colinil on hea meel kuulda, et tüdruk nii mõtles nagu temagi - see on siiski nende asi, mis nad teevad või ei tee. Siiski ei saa öelda, et neil eriti palju pooldajaid oleks. "Ma ei tea," raputas mees enda pead, "ausalt öeldes olen ma viimasel ajal mõelnud sellele, kas sa mõtled ikka nii, nagu sa Phoebe sünnipäeval rääkisid... et sul on tunded minu vastu?" Colin vaatas korraks kohvikus ringi, aga tundus, et kõik on enda pühade saginaga hõivatud ja ei pane tähele, mis siin toimub. "Kas sa arvad, et kunagi ühel heal päeval oleks meil võimalik uuesti proovida?" küsis Colin seekord täiesti otse. Ta ei arvanudki, et nad kohe käima peaksid hakkama. Lihtsalt kunagi, kui Helena oleks selleks valmis, sest mees sai ju aru küll, kui kõvasti ta eelmisel korral pange pani. "Ma tean, et ma ei vääri sind ja sa ilmselt ei usaldagi mind, aga ma ei teeks mitte kunagi seda sama viga uuesti," sõnas mees, tõstes enda pilgu tüdrukule tagasi.

"Mu tunded pole kuhugi kadunud, kuigi sinu ja võib-olla enda pärast olen ma üritanud neid alla suruda. Ma üritasin harjuda mõttega, et peaksin edasi liikuma, aga näed... miski tõmbab mind endiselt just sinu poole," tunnistas neiu, sest oli taibanud, et kui palju ta ka ei üritaks edasi liikuda, ei suutnud ta Colinist mõtlemist ikkagi lõpetada. "Tead, millest ma autos mõtlesin? Ma mõtlesin sellele, millele ma juba tükk aega olen mõelnud. Kas see oleks juhtunud ka siis, kui ma poleks tookord ära läinud? Kas me saaksime siis juba järgmise kuu lõpus enda esimest koosoldud aastat tähistada?" jätkas tüdruk, sest arvas, et võib-olla oligi asi osaliselt temas ka, kuna ta läks ära. Samas usaldas ta siis Colinit piisavalt palju, et arvata, et ta ikka ei poe tüdruku äraoldud aja jooksul kellegi teisega linade vahele. Samas oli näitsik tähele pannud, et pärast haiglas ära leppimist oli tema alati Colini jaoks olemas olnud ning mees tema jaoks ka. Võib-olla nad ikka vajasid teineteist rohkem kui arvasid? "Aga jah, loomulikult annaks ma sulle uue võimaluse," lausus näitsik ning asetas oma käe Colini omale. "Kuid kas sa tõesti lubad, et ei tee seda enam, ja üritad enda lubadust pidada?" küsis näitsik, vaadates puurivalt mehele otsa.

Colin oli jällegi mõelnud anda Helenale ruumi ja aega, et ta mehest üle saaks, aga tundus, et vaatamata möödunud ajale tahavad mõlemad ikkagi kokku saada. Mees muidugi on arvamusel, et peab nüüd ennast päris korralikult tõestama nii Helena kui ka tema perekonna ees. "Palun, Helena, ära mine sinna. See ei ole mitte kuidagi sinu süü. Mina olin loll ja tegin enda elu suurima vea," lausus mees, sest muidugi kui Helena oleks Tree Hilli jäänud, oleks kõik ilmselt teisiti läinud, aga nii ei saa mõelda, sest sa ei saa oldut muuta. "Sa oled minu jaoks lihtsalt liiga hea," lausus Colin siiralt, kui näitsik ütles, et annaks talle muidugi uue võimaluse. "Ma luban, et sa oled edaspidi mu üks ja ainuke tüdruk," sõnas Colin, vastades Helena puurivale pilgule.

Muidugi võttis ka Helena paraja riski sellega, kui andis Colinile mõista, et on valmis talle uut võimalust andma, kuid samas kartis ta ka seda, kuidas tema perekond suhtuks sellesse. Okei, ema pärast ta nii väga ei muretsenud, kuna naine oli küllaltki leplik ja tahtis, et ta tütar oleks õnnelik. Rohkem mures oligi Marie enda isa ja venna pärast, kes arvasid end teadvat, mis neiule parim on, kuigi loomulikult ei tahtnud nemadki halba. Nad olid lihtsalt tunduvalt karmikäelisemad ning pesamuna Helena suhtes kaitsvamad, ehkki neiu arvates mõnikord liiga ülikaitsvad. "Ma tean. Minevikku ei saa muuta," lausus näitsik, sest ei tahtnud juhtunut enam meenutada. Loodetavasti tuleb see uus algus parem. "Olgu nii," lausus Marie naeratades ning pühkis ära pisara, mis talle silma tuli, kui Colin andis talle lubaduse, et nüüd on ta tõesti tema üks ja ainuke tüdruk. "Ma vist rikun enda meigi juba enne kirikusse jõudmist ära," lausus tüdruk muiates, kui juba järgmine pisar valla pääses. Ei, ta ei olnud kurb, aga muutus lihtsalt kergelt emotsionaalseks. "Ma lihtsalt tahan, et sa hoiaksid meeles seda, et kolmandat võimalust ei pruugi enam olemas olla, nii et kasuta targalt seda, mille sa juba said," lausus näitsik nüüd tõsisemaks muutudes, kuid ta tõesti lootis, et sel korral läheb paremini.

"Ma loodan, et need on vähemalt rõõmupisarad," julges Colin kergelt muiata. Ta tõstis ettevaatlikult enda käe ning pühkis neiu põse silmaveest puhtaks, jättes enda sõrme veel hetkeks vastu näitsiku pehmet põske. "Ma tean seda," noogutas mees, sest ega ta nüüd nii loll ka ei ole, et arvaks nagu oleks Helenal tema jaoks kogu aeg uusi võimalusi võtta. Eks ühel hetkel saavad need otsa ka. Justkui tellitult tuli kohale teenindaja, kes asetas lauale kaks sooja tassi. Hoides enda pilku endiselt neiul, asetas Colin enda mõlemad käed ümber kuuma tassi. "Tundub, et kõige suurema jõulukingituse tegime teineteisele alles nüüd," muigas mees kergelt.

"Midagi sinnapoole," muigas Helena, sest kurb ei saanud tõesti tema kohta hetkel öelda. Sisimas tahtis ta tegelikult end laua tagant püsti ajada, Colinit kõvasti kallistada ja lihtsalt mõnda aega mehe soojas embuses olla. Praegune tundus nagu üks neist unenägudest, mida Helena vahepeal näinud oli ja tüdruk ei suutnud uskuda, et see on tegelikult tõsi. Tore vähemalt, et mees tema sõnu meeles lubas pidada. Kui joogid tulid, võttis Helena enda tassi juba kätte, kuni kuulis Colini kommentaari, mis tüdruku naerma pani. "Ma ei tea, palju sa imedesse usud, aga mina kutsuks seda praegu rohkem jõuluimeks," lausus näitsik kergem muige saatel ning võttis ettevaatlikult lonksu enda kuumast šokolaadist. See oli imeline.

"Jõuluime ei kõla sugugi halvasti, kuigi ega ma neid imesid eriti ei usu," lausus Colin kerge naeratusega, tõstes tassi hetk hiljem enda huultele, et seda uut ja huvitavat lattet maitsta. See oli päris huvitav, sest maitses tõesti nagu piparkook, aga samas ka latte. "See on päris hea. Kui tahad võid proovida," pakkus mees, viies enda õnneliku pilgu Helenale. Uskumatu, et nad uuesti proovivad enda suhet alustada. Loodetavasti läheb nüüd kõik õigesti.

"Igatahes võib vaatamata kõigele need jõulud küll ühtedeks parimateks jõuludeks lugeda," muigas Helena. Ei saanud just kurta, kui ta tõesti Colinile uue võimaluse andis ja uuesti suhet alustada proovib. Seekord lihtsalt peab kõik õigesti minema ja katsugu ainult keegi vahele tulla. "Tegelikult mõtlesin ma niikuinii nüüd lähiajal tagasi tulla, et kõiki neid menüüs olevaid jõulujooke proovida, aga näed, tänu sinule saan kaks juba ära proovida, nii et ma võtaks küll sinu omast ka lonksu," rääkis näitsik ja lükkas enda joogi siis Colini poole. Väike vahetus, või mis? Tüdruk võttis piparkoogi lattest lonksu ning pidi tõdema, et see oli tõesti hea. "See on suurepärane," lausus tüdruk. "See, kes nende jookide peale tuli, oli ilmselge geenius."

Colin julges naisega selles osas nõustuda, andes sellest kerge noogutusega ka Helenale teada. Enne tänast mehel erilist jõulutunnet ei olnudki, aga nüüd tahtis see küll peale tulla. "Aga palun," muigas Jeff ning lükkas enda tassi tüdruku ette. Saanud vastu ka näitsiku tassi, võttis ta sellest pisikese lonksu, sest oli seda paar nädalat tagasi isegi proovinud. See maitses endiselt sama hästi. "Sinu oma on ka päris hea," arvas Colin ning lükkas siis tassi tagasi Marie ette. "Ma ei saa üldse aru, kuidas kokad ja kõik muud toitlustuses töötavad inimesed suudavad uusi asju välja mõelda. Vahel on küll selline tunne, et kõik on juba ära tehtud," seletas Colin enda mõtteid tüdrukule. Mõnus oli jälle neiuga niimoodi lihtsalt kõigest rääkida. Just nagu vanasti...

Isegi kui polnud lund, oli ka Helenal jõulutunne. Võib-olla ei peagi jõulud olema lume ja kingituste aeg, see võib olla vabalt ka aeg, mil saab koos olla kallite inimestega. Kui Marie oli Colini joogist lonksu võtnud, lükkas ta selle noormehele tagasi. "Ma arvan, et seda ma proovin isegi kodus teha," sõnas näitsik, sest ei saanudki olla kuigi raske teha valmis üks kuum šokolaad, vurts vahukoort peale lasta ja piparkoogitükid sisse panna. Kuulnud Colini sõnu, hakkas Marie kergelt naerma. "Võib-olla on selles kollektiivis lihtsalt keegi, kes on kergelt kunstiinimene või siis tõesti väga loominguline, et igasuguseid lahedaid asju välja suudab mõelda," arvas tüdruk. "Vahepeal sa vaatad isegi neid torte ja imestad, kuidas keegi millegi nii geniaalse peale on tulnud... just kujunduse või millegi taolise mõttes."

Colin vaevalt midagi sellist kodus viitsiks teha. Ta on selleks liiga laisk. "Ma olen alati arvanud, et kõik kokad on kunstiinimesed mingil määral," lausus mees ning võttis lonksu enda joogist, mis endiselt mõnusalt soe oli. Colin vaikis mõnda aega, silmitsedes niisama Helenat ning tühjendades aeglaselt enda tassi. "Mitte et ma sinust juba lahti tahaksin saada, aga kas sa tead ka, millal sa jälle ära pead lendama?" uuris noormees kerge muigega lihtsalt selleks, et siis ta teab, kui kaua tal neiuga aega on, enne kui nad pikemalt jälle lahus peavad olema.

"Tõsi," noogutas Helena, sest ei saanud temagi Colinile vastu vaielda. Ei, ise ta selliseid omapäraseid torte ja asju teha ei osanud, aga piparkookide kaunistamisel tal igasugused huvitavad ideed ainult lendasidki. Tihti teevad kokad ja igasugused pagarid-kondiitrid midagi, mille peale Marie ise võib-olla eluilmaski ei tuleks. "Kindlasti mitte enne kevade algust," vastas Helena, nii et nüüd saab ta natuke pikemalt Tree Hillis olla, kuigi see ei välista neid esinemisi, intervjuusid ja muud sellist, mis artistiks olemisega kaasas käis. "Tead, ma mõtlesin seda, et võib-olla võtaksin su kaasa, kui jälle lähen," rääkis Helena ühest mõttest, mis tal just tekkis. Siis nad ei peaks nii palju lahus ka olema.

"Siis on meil küll kõvasti aega," lausus mees laia naeratusega. Ta arvas juba, et näitsik läheb pärast uue aasta algust jälle sinna unistuste linna. See uudis oli aga midagi, mida ta ei oodanud. "Ma arvan, et ma võiksin sulle sinna millalgi külla tulla, aga terveks ajaks ma küll ei saaks, sest mul on siiski oma töö ka," sõnas Colin. Muidugi tema ameti plussiks on see, et ta kujundab enda aja ise, aga kui ta stuudio ikka kogu aeg kinni on, siis kaotab ta lihtsalt kliente.