Kaks kuud... peaaegu

"Mhm, suurelt peab ikka mõtlema," muigas Michelle ja hakkas lihtsalt mehe reaktsiooni peale naerma. Hea tuju korral on selline asi nagu naer väga nakkav. Noh, alguses ei saa võibolla vedama, pärast ei saa enam pidama. "Tore oleks," lausus näitsik lõbusalt ning vaatas Jace'ile otsa, "mõtle pead veel võibolla kunagi ühega elama hakkama. Õudne." See viimane oli muidugi rohkem mehe narrimiseks öeldud ja kohe kindlasti ei tahtnud neiu nende sõnadega kuidagi sellele vaihjata, et nad koos elama peaksid hakkama. Prsh. Neil saab alles kaks kuud täis. Siiani on see täitsa tore aeg olnud.

"Üritan seda edaspidi meeles pidada," lubas Jace, endal näoilme tõsidusest kaugel. Mingis mõttes oli aga Jillil tegelikult õigus, sest nii polegi üldse võimalik midagi saavutada, kui endale sihte ei sea. Lihtsalt need sihid ei tohiks olla liia kõrged ega ka mitte liiga madalad. Kui näitsik ühel hetkel kooselu mainis, hakkas Jace uuesti naerma. See tuli talle küll vägagi ootamatult, olgugi et mees sai aru, et Jill mõtles öeldut naljaga. "Kunagi ehk tõepoolest," kehitas Jace selle peale õlgu. Praegu oli tõepoolest liiga vara millelegi taolisele mõelda, kuid eks tulevik näitab, mis elul nende jaoks varuks on.

Jace'ile tuleks see suurelt mõtlemine kindlasti kasuks. Ta kipub neiu arvates vahepeal liiga tagasihoidlik olema. Eriti kui asi puudutab tema väga head kunstiannet. Mõnel inimesel lihtsalt ei ole seda oskust ja tahtmist ennast heas valguses näha. Michelle ei hakanud mehe kolme sõna peale midagi kostma, sest seda teemat ei tasunud rohkem arutada. Muidu võib sellest tõesti vale mulje jääda. "Noh, vähemalt saad terved hambad, ilma et midagi kartma või maksma peaksid," kehitas Serah lõbusalt enda õlgu, laskmata sellel eelmisel veidral teemal nende vahele hõljuma jääda.

Jace oli juba kord sellist tüüp inimene, kes ilmaski ennast ei kiitnud. Ka siis mitte, kui selleks oleks tegelikult põhjus olemas. Küll aga polnud ta kitsi teiste vastu, et aidata neil enda tugevad küljed esile tuua. Jace tundis isegi pisikest kergendust, kui Jill seda veidraks kippunud teemat ei jätkanud, sest ühel hetkel oleks kohale jõudnud hetk, mil mees lihtsalt midagi rohkemat öelda ei oska. Nad ei ole kaugeltki veel mitte punktis, kus selline arutlus kõne alla tuleks. "Mu hammastel pole praegugi midagi viga," teatas mees heatujuliselt, paljastades seejärel oma kena valge hambarea. Siiani polnud tal õnneks hammastega eriti probleeme olnud, kui jätta välja üks hirmuäratav kord lapsepõlves, mis mehel praeguseni meelest pole läinud.

"Sinu arvates," lõpetas Michelle noormehe lause, ise kergelt naerdes. Mehel oli muidugi väga kena naeratus ja hammastega oli tal ka vedanud, aga vahel võis ju niisama ka nokkida. "Vaata mõne aasta pärast pean sulle breketid suhu panema ja auke puurima hakkama," sõnas tüdruk nagu ta teaks väga hästi, millest räägiks. Huh, puurimine pole kunagi neiu enda lemmik asi olnud, sest selline tunne on, nagu terve lõualuu tuleks ära. Bereketitega pole tal õnneks või kahjuks kokkupuudet olnud.

Jace sai loomulikult aru, et Jill nokkis teda, mis tegi mehele päris palju nalja. Eks vahel tuli neil ikka seda väikest norimist ette - ei maksaks üldse solvuda. "Aga mis siis saab, kui ma hakkangi skulptoriks? Ja teen sinust ühe kompromiteerivas poosis kuju, mis keset linna püstitatakse," andis Jace vastu, kuigi tema hääletoonist oli väga hästi kuulda, et see mõte tuli mehele alles mõni hetk varem pähe ega kõlanud üldse reaalsena. "Kui nüüd jälle tõsisemaks minna, siis kas sa midagi süüa tahaksid?" uuris mees. Nad ju jõuavad varsti ühe söögikoha juurde, kus võiks peatuda, kui näitsik peaks soovi avaldama.

"Ole nüüd, sa ei teeks midagi sellist," lausus Michelle naerusuiselt. Mõte oli muidugi hea, aga Jace ei teeks seda kunagi ja misk peaks üldse Tree Hill tahtma temast kuju. Jamh. Nokkimine teineteise kallal on alati nii ebaloogiline, aga vähemalt tekitab kuidagi head tuju. Nalja kui palju. "Kui siis midagi väikest, aga otseselt nagu kõht küll tühi ei ole," kehitas Serah enda õlgu. Ta oli kodus ühtteist söönud. "Mis sul siis mõttes on?" uuris tüdruk selle söögi jutuga seotult. Tahtis mees kuskile kohvikusse ronida või kavatses ise midagi valmistada?

"Sul ei tasuks endas alati nii kindel olla," üritas Jace pisut ähvardavalt kõlada, aga tema hääl tundus hoopis koomiline. Nii nende teemadega tavaliselt läks, kui vähemalt üks osapool üritas nalja teha. Kui tegelikult olid mõlemad sellised vaiksemapoolsed, siis kahekesi olles see küll enam nii väga silma ei paistnud. Küll aga oli päris alguses veel kõik vastupidi - sellel ajal, kui nad veebruaris käima hakkasid. "Ma mõtlesin, et läheks äkki mõnest söögikohast läbi, mis teele jäävad, aga kui sul ei ole kõht tühi, pole vast mõtet," arvas Jace. Ega temalgi praegu mingit tungivat vajadust mingi burgeri või muu rämpsu järele polnud. "Aga me võime näiteks minu poole minna, mõnda filmi vaadata ja võib-olla hiljem teeme ise miskit söödavat... või tellib pitsa," avaldas mees ühe oma mõtte.

"Nii et sa väidad, et ma ei tohiks sind usaldada?" uuris tüdruk, vidutades kergelt enda silmi ning vaadates mehele muiates otsa. Nende jutuajamine nägi üldse veider välja, aga mis sellest. Vähemalt on neil omal huvitav või midagi. "Hmm... see teine plaan tundub päris hea," noogutas Michelle heaks kiitvalt. Hea filmi, mõnusa seltskonna ja võimaliku mõnusa toidu vastu ei ole tüdrukul küll midagi.

"Ma ei saa öelda, mida sa teha tohid ja mida mitte. Aga seda küll, et sa võid mind usaldada omal vastutusel," vastas Jace näitsiku küsimusele. Loodetavasti jääb Jill selle vastusega rahule. "Siis jätame igasugused burksid ja muu pahna praegu vahele," sõnas Jace, kui kuulis, et Jillile tema mõte meeldis. Korraks jäi mees veel mõtlema, kas oleks vaja külmkappi midagi juurde osta, aga siis meenus Jace'ile, et ta oli alles eelmisel päeval poest hulga nänni toonud. Polnud nagu vist vajadust millegi rohkema järele.

"Ah, et omal vastutusel," kordas tüdruk ja vaatas Jace'ile pead raputades otsa. Olgugi et tegu oli naljaga, jäi hetkel täpselt selline mulje, nagu oleks see tüdruku enda probleem, kui ta peaks noormehe tõttu haiget saama. Ise ta usaldab teda. Jace pole ju seda temalt otseselt palunud. "Kõlab hästi," sõnas Michelle, "peabki rannahooajaks figuuri jälgima." See viimane oli muidugi niisama naljaga öeldud, sest nad mõlemad nägid täiesti normaalsed välja.

"Muidugi. Kes siis vastutama peaks? Sinu vanemad?" turtsatas Jace naerma. Loomulikult ei olnud tal tegelikult kavas Jillile haiget teha. Jace ei olnud halbade kavatsustega ning naisi oli ta alati austanud. Pigem olid just naised need, kes temast tüdinema kippusid ja kellegi parema leidsid, kuna Jace'ile on rohkem kui korra ette heidetud, et ta on lihtsalt liiga igav. Paraku on ta introvert ega saa sinna midagi parata, et sugugi mitte kõikidega normaalselt suhelda ei oska. "Sa teed nalja. Sinul pole küll tarvis midagi jälgida," muigas Jace, silmitsedes korraks näitsikut pealaest jalatallani.

Michelle turtsatas ja vangutas enda pead, kuid ei lausunud midagi. See teema ei jõudnud siin kuskile. Seega pole vaja selle kallal enam sõnu kulutada. Hetkel küll näitsik seda ei näinud tulevikus, et ta Jace'ist ära tüdineks. Seda võibolla just sellepärast, et ta ei olnud ise ka just kõige aktiivsem inimene. Inimestega talle aga suhelda küll meeldib. "Usu mind, ka kõige peenemad naised jälgivad suuremal või vähemalt määral enda figuuri. See lihtsalt on nii," muigas tüdruk. Kui sa tead, et su liikumine ja söömine on enamvähem tasakaalus, siis pole vaja väga muretseda.

Tõsi ta on. Mida rohkem nad sel teemal räägivad, seda suuremasse ummikusse omadega jäävad, mis tähendab, et Jace'il polnud küll midagi selle vastu, et sellest rääkimine praegu lõpetada. Mitte et teine teema oluliselt parem oleks, kuna Jace ei osanud eriti naisteteemadel kaasa rääkida. "Jah, ma tean. Naised lihtsalt on sellisteks loodud," sõnas Jace. Eriti hullud olid need anorektikud ja sellised, kes pärast söömist kohe vetsu jooksid - teadagi mida tegema. "On sul mingeid kindlaid soove ka toidu osas?" uuris mees igaks juhuks, sest siis teab ta, millega arvestada tuleks.

Naised arvavad kogu aeg, et neil on liigsed kilod, ja mehed ei saa aru, kui oleks aeg enda välimusele rohkem tähelepanu pöörata. Ehk siis naised muretsevad üle, aga mehed muretsevad liiga vähe. Vähemalt kohati. "Tead... ausalt öeldes ei ole ma juba ammu traditsioonilist mac&cheese'i saanud. Kui sul asjad olemas, siis võiksime seda teha," pakkus tüdruk, sest see oli esimene asi, mis talle tõesti pähe tuli. Pealegi pole seda raske teha ja toit saab ruttu valmis.