Ülesmäge, allamäge

"Olgu," lausus naine ning manas hetkeks näole ühe moss-suu. Kui Seth tõesti tunneb ennast nii paremini, siis las ta läheb tõesti parem ära. Pole vaja talle jälle põhjust anda, et ta narko poole pöörduks. "Oh, I bet you do," hakkas Carrie selle naha kommentaari peale naerma. Ta otsis endale tassi ühe piparmünditee pakikese. Sethi jaoks otsis ta välja presskannu ning hakkas sinna kohvi tegema. See oligi pisike ühe-kahe tassi jaoks mõeldud. Carrie'le meeldis näha Sethi köögis toimetamas. Eriti ilus oli muidugi see paljas ülakeha. Valanud tassi ja kannu kuuma vee sisse, jättis ta need mõlemad tõmbama. "Ma ei mäletagi, milla viimati keegi mulle hommikusöögi tegi. Tavaliselt teen ikka mina teistele," lausus naine, toetades ennast vastu kappi.

Joshua ei oleks selle tõttu narkootikumide peale tagasi läinud, et Oscar midagi ütleb, ta oli Sethi kõige väiksem probleem. "Oh yesh," sisistas Joshua naeratusega. Ta võttis esimese omleti pannilt, pani selle taldrikule ning tõstis pool salatist vahele ja keeras omleti kokku. "Palun, mu kõrgeausus," ulatas Seth taldriku Carrie'le ning andis talle põsemusi. Seejärel läks ülejäänu taignast pannile. "No eks ma siis tulen mõnel hommikul su juurde pannkooke küpsetama," naeratas Joshua.

Carrie muigas ja naeris kergelt terve see aeg, kui ta teetassist kotikese välja tõstis ja presskannust kohvi tassi valas. Oh, seda Sethi küll. Asetanud mõlemad tassid lauale, võttis ta noormehelt taldriku vastu. "Ma tänan," lausus Carrie õrna kniksuga ning asetas taldriku lauale. Ta otsis neile mõlemale söögiriistad ning pani ka need juba lauale valmis. Ta võttis küll toolil istet, aga ta ei hakanud veel sööma. Ootame ikka poisi ka ära. "Ohh, see oleks nii mõnus," sõnas naine siiralt. Hommikul ärgata selle peale, et pannkoogid ja kuum tee ootavad. Mmm...

Lõpuks sai ka teine omlett valmis ning Seth istus laua taha, et seal hommikusööki süüa. "Pagan, nüüd ma võtsin endale kohustuse," turtsatas noormees ja lonksas ettevaatlikult kohvi. Pidi veel jahtuma. Joshua maitses toitu, täiesti söödav oli. "Sul tüümiani on?" küsis Joshua. Seda oleks võinud natuke peale panna. Mees oskas süüa teha juba 13-aastaselt, kuna oli vaja endaga hakkama saada. Maitseainete rohkuse avastas ta aga Trey juures elades.

"Jah, ma jään nüüd seda imelist hommikut ootama, kus sa mind pannkookidega üles ajad," muigas naine ja patsutas justkui toetavalt poisile vastu õlga. Carrie võttis noa ja kahvli kätte ning hakkas omletti sööma. "Mmm... see on tõesti hea," lausus naine kergelt noogutades. Poiss osas ikka köögis ka midagi teha ja see oli ainult positiivne. "Võibolla isegi seal maitseainete kapis on, aga ega ma kindel ei ole," nõksatas naine peaga ühe kapi poole, kus tal enamasti kõik sellised asjad olid.

"See tuleb lähiajal," lugas Joshua. Tuli ühel hommikul enda laisk keha kuue ajal üles ajada ja Carrie juurde sõita, et seal mõnusalt hommikusöök koos veeta. "Näed, minust võiks täitsa arvestatav kokk saada," muigas Joshua. Saab kokk temast jaa. "Ehh, siis saame ilma ka läbi," lõi noormees käega. Ta lonksas kohvi. "Miks on nii, et kohv lõhnab nii palju paremini kui maitseb?" küsis Joshua.

Nagu öeldud, siis Carrie jääb seda ootama. Iseasi, kuidas Clyde sellesse suhtub, kuigi eks Seth võib valida sellise päeva, kus poiss enda isaga aega veedab. "Jah. Paned enda restorani üles ja puha," lausus naine õrnalt muiates. Miks mitte, kui see tüübile tõesti huvi pakub, aga Carrie kahtles selles. "Sellele ei oska ma vastata. Mulle meeldib ka kohvi lõhn, aga joon ma parema meelega teed," sõnas ta Sethile vastuseks.

"Jaa, võtan sinna tööle immigrandid, kes oskavad Itaalia aktsendiga müüa inimestele maha kohalikke kiirnuudleid," muigas Joshua. "Ja sina, sina oled ilus naine, kelle peale kõik restorani tulevad, aga ma ei anna sind kellelegi. Nad ei või sind üle poole minuti vaadata ka," rääkis poiss lollust edasi. "Ma joon kõige parema meelega kakaod," ütles noormees. Kellele ei meeldiks šokolaad?

"Täpselt nii. No näed sul täitsa ärihing sees olemas," muigas naine. Eks see nii tänapäeval käibki. Kõik ikka koos pettusega. Ilma selleta on raske sellises väga sassis maailmas vist läbi lüüa. Vähemalt selline mulje hakkab vaikselt jääma. "Kui kaitsev... ja kade sa ikka olla võid," turtsatas Carrie ning naeris õrnalt selle nende mõttelennu peale. "Kakao on hea. Eriti piparmündi oma," noogutas naine, kuid hetkel võttis ta käte vahele enda teetassi ja võttis sealt mõned lonksud, enne kui söömisega jätkas.

Seth muigas. Ärihing oli tal narkotehinguid tehes, suutes päevaga müüa maha päris suure koguse kraami. "Muidugi kade, sind väga kellegagi jagada ei taha. Ära muretse, ma ei muutu mingisuguseks kontrollifriigiks," lausus Joshua. "Jaa, piparmündikakao on mu lemmik," teatas Seth laia naeratusega ning oli peaaegu lõpetanud enda toiduga ning tegi pausi, et kohvi juua. "Mis me veel täna teeme? Sul korteris midagi vaja teha?" uuris mees seejärel.

Muidugi. Kust mujalt see ärivaist ikka tulnud oli. Carrie ei mõelnudki sellele. Nagu näha ei mõtle ta iga minut, et Seth on kunagi narkoga tegelenud. "Parem oleks," sõnas naine kindlalt, sest siis ei lõppe ilmselt asi hästi. Muidugi peab ta ka ise käituma rahulikult ja mitte iga poisi naissoost sõbra peale arvama, et too hakkab Sethiga käima. Nii ei saakski ju elada. Nii et midagi on neil k ühist. Olgu selleks kasvõi ainult kakao. "Põhiliselt on ainult kastid lahti pakkida veel... ahjaa, sa võid siia samma laua juurde seina neli kruvi panna - ma tahan sinna pilte riputada, ja esikus see lükandustegakapp, mis seal juba enne kolimist oli selle uks käib halvasti ja äkki sa saad selle kuidagi paremini käima," loetles naine ette, mis veel korteris teha on. "Muidugi oleks kena... kui sa ka enda... asjad ühel päeval siia tooksid," sõnas Carrie natuke kogelevalt, sest ta ei teadnud, kas Seth on sellele üldse kunagi mõelnud. Korter kuulus siiski neile mõlemale ju.

Seth ainult naeratas. "Kastid, kruvid, kapp, saab tehtud!" luges Joshua ülesanded ette ja oli kindel, et saab need kiiresti tehtud. Kruvid võtavad minuti, uks äkki viis ja kastid kümme. Neile jääb ikka pisut aega niisama logelemiseks. Kuulnud järgmist, tõstis Seth silmad Carriele. "Päriselt?" uuris Joshua. Kas Carrie oli selles otsuses ikka sada protsenti kindel? Noormees ei osanud korraga kuidagi reageeridagi, ta ei uskunud, et naine nii kiirelt seda küsiks.

Väga tore, et Seth nii hakkaja oli. Saabki kiiremini korteris kõik asjad korda ja tänu sellele tekib ilmselt ka rutem kodune tunne, kuigi sellega läheb ilmselt veel natuke aega. Mis puutus poisi reaktsiooni kokkukolimise asjus, pani see naise hetkeks kohkuma. Liiga ruttu? Tal ei ole kohe kindlasti kavas Sethi eemale peletada. "Ma tean, et see on natuke ruttu, aga mulle lihtsalt meeldiks sind rohkem enda elus näha," sõnas Carrie, langetades enda kahvli taldrikule, et ennast sellele teemale pühenduda, "mulle meeldib sinuga koos magama minna ja ärgata. Kõigele lisaks sobid sa siia kööki ideaalselt. Muidugi saan ma aru, et sa kohe homne päev siia ei koli, aga sa võiksid sellele mõelda ja muidugi peaksin ma vist korraliku tüdrukuna su vennaga ka sellest rääkima. Aga enne kõike on muidugi vaja sind ja Clyde'i natuke lähendada." See viimane tundus muidugi kõige suurem raskus nende teel, sest isegi kui Seth tahaks lapsega hästi läbi saada, siis Clyde on hetkel kogu asja suhtes üsna skeptiline.

Seth naeratas, ta sai aru, et Carrie võttis Joshua üllatust rohkem sellena, et Seth oli halvas mõttes üllatunud. "See ei ole ruttu, arvestades kõike seda, mis me oleme läbi teinud, on see isegi hilja," vastas Joshua muigega. "Mis sa arvad, kui paari nädala pärast tooksin asjad sisse, siis saaks Clyde ka selle mõttega rohkem harjuda, pealegi on mul järgmine nädal kooli suhtes üsna tihe, ei saa eriti aega asjade kokkupakkimiseks," lisas Joshua. "Oh, mis nüüd temaga vaja rääkida, ta on pigem õnnelik, sest sa suudad mind vist ainsana taltsutada," lisas noormees.

Carrie võis küll hetkel rahulikult välja hingata, kui Joshua teatas, et nad oleksid võinud tegelikult seda varemgi teha. "Mulle sobib ja ma loodan, et Clyde'ile ka. Võta nii palju aega kui kulub, aga vaata, et sa ükskord kohale ka jõuad," lausus naine ning võttis kahvli endale jälle kätte, hakates rahulikult sööma, pilk siiski poisile ekslemas. "Ma ikkagi tunnen ennast paremini, kui ma olen temaga sellest rääkinud," ei andnud Carrie noormehele järele.