Hommikune kohv

Külm oli tõesti ja nüüd mõtles Megan, et oleks ikkagi targem mütsi kandma hakata. Tavaliselt naine neid ei kandnud, sest need panid pea sügelema, aga mis sa ikka teed, kui väljas selline käre pakane on. Hea, et vähemalt päikese käes soe oli. "Kuhu me siis suuna võtame?" küsis Megan. "Või noh, sa võid need põhilisemad kohad mulle kätte näidata vähemalt, küll ma nad edaspidi meelde katsun jätta." Iga väiksematki tänavanurka küll Megan läbi käia ei viitsi, aga hea, kui linnast enamvähem selgema pildi saab. Küll ta ise katsub harjuda, kui niigi pikemaks ajaks Tree Hilli jääb.

"Ma arvan, et läheme natuke edasi ja siis saab ringiga läbi pargi silla juurde ja sealt siis nii öelda sinu kalda poolele," lausus noormees ning hakkas ühes suunas vaikselt liikuma. "Üldiselt on Tree Hillis üks suurem peatee ja see on see, mida mööda sa sisse sõitsid. See läheb otse üle silla ja ilusti sirgjooneliselt kuni rannani välja. Eastside'il on see lihtne, et Keskväljak jääb keskele ja seega on selle järgi väga lihtne orienteeruda. Westside on natuke segasem koht," seletas Colin. Ta vaatas neiule otsa ning viipas siis ühes suunas, "seal on vanad laohooned, kuhu õhtuti ei tasuks minna. Seal ei ole just kõige meeldivam seltskond. Siinseid baare tuleks ka kindlasti enne hoolega uurida, kui sisse astud." Tuleb suurlinna neiut natuke hoiatada ka siiski. Siin ei ole kõik täitsa nii nagu New Yorgis.

Megan liikus Colini kõrval ning kuulas noormeest. Kui tüüp mainis silda, naine noogutas. "Seda silda ma juba tean, seal ma käisin hommikul," sõnas ta. Tegelikult oli ta ühe noore arhitektiga seal isegi juba tuttavaks saanud ning tüüp paistis Meganist üsna huvitatud olevat. "Aga päris põhjalik ülevaade, kuigi infot on nii palju, et ma vist pean seda natuke seedima," muigas naine. Käiks ta need kohad veel korra läbi ka, oleks kergem seda suurt infohulka vastu võta. "Nii et tegelikult lokkab Westside'il kuritegevus?" sai Megan Colini jutust aru. Mulje vähemalt jäi selline.

Colin noogutas naise märkuse peale, mis puudutas silda. See on suht Tree Hilli sümboliks ka seega pole eriline ime, et ta seal juba olnud on. Pelegi kuidagi pidi ta ju teisele poole silda saama. "Kas just lokkab..." sõnas noormees, "aga siin on seda ilmselt rohkem kui Eastside'il. Samas mina isiklikult ei ole veel midagi sellist kogenud, aga olen teiste jutte küll kuulnud." Kui ise enda nina kuskile ei topi ja õigetes kohtades liigud, siis ei ole siin midagi häda elada.

Nojah, sild nagu sild ikka. Megani jaoks ta midagi erilist ei olnud, lihtsalt koht, kust saada ühest linnaotsast teise. Oma pildistamiselegi jõudis naine tänu sellele mehele, kellega ta hommiku poole sillal tutvunud oli ja kes heast südamest naisele tee kätte näitas. "Selge, siis tuleb Westside'il ilmselt koos turvamehega käima hakata," turtsatas Megan. Mitte, et ta olekski koos ihukaitsjatega Tree Hilli saabunud. Seda kindlasti mitte. Ta oli piisavalt iseseisev, et omapead hakkama saada. Aga kui Colini jutt ikka tõele vastab, peaks kindlasti olema ettevaatlikum ja seda veel õhtuti, siis on ju rohkem pätte väljas ja kunagi ei tea, mis juhtuda võib.

"Usu mind asi ei ole nii hull, kui sa suurematel tänavatel viibid ja kuskile öösel hulkuma ei lähe," lausus Colin kergelt turtsatades. Muidugi on hea, kui Megan natuke põeb, siis muutu liiga hooletuks ega hulljulgeks, mis võivad mõlemad halvasti lõppeda.

"Nii loll ma jah ei ole, et hilja õhtul üksinda siin Westside'il kakerdan," lausus Megan ning kõndis edasi. Mitte, et suurlinnaski öiste rünnakute tõenäosus nullilähedane oleks. Sealgi pidi alati öösiti liikudes ettevaatlik olema ja seetõttu kandis naine tihti endaga ka pipragaasi kaasas, kuigi samas teadis ta hästi kõige valusamat kohta, kuhu meesterahvale lüüa, et ise põgeneda saaks. "Eastside on siiani vähemalt suhteliselt turvalise mulje jätnud," sõnas naine. Arvatavasti selle pärast, kes seal elasid ja ka selle pärast, et see piirkond oli tõenäoliselt paremini valvatud.

"Ütleme nii, et mitte kuskil maailmas ei ole turvaline," muigas noormees, "aga Eastside on jah rohkem valgustatud ja pisut viisakam koht, kui nii võib öelda." Mida kauem Tree Hillis viibida, seda paremini hakkad sa tajuma kahe jõekalda erinevusi. Colin jalutas edasi ning viipas aeg-ajalt mõne koha suunas, nimetades selle nime või niisama midagi huvitavat ja vajalikku selle kohta.

"Seda ma ei arvagi," turtsatas Megan. On üsna sinisilmne arvata, et maailmas on paiku, kus absoluutselt midagi halba juhtuda ei saa. Tuleb lihtsalt ise ettevaatlikum olla. "Aga ma arvan, et õhtuti ma jalgsi väga ei liigugi. Pigem mootorrattaga," sõnas naine. Või äärmisel juhul ka autoga, mis samuti naisel olemas oli. Nii on ikka parem liikuda ja jalgadel on vähem vaeva. Pealegi ei teinud Megan neid mootorratalubegi asjata. Naine jalutas koos Coliniga edasi ja kuulas, mida mees ühe või teise koha kohta rääkis. Vajalik info.

Kui noored sillale jõudsid, jäi noormees seisma ning vaatas silla pealt kaugusesse. See on kindlasti üks linna mõnusamaid kohti, kui muidugi rand ja park välja jätta. "Saadan su siit edasi ka või soovid suuremat ringi?" uuris Colin, sest temal vahet ei olnud. Ta oleks mõlemaga nõus. Muidugi jääb linnast veel suuremad kohad näitamata, aga vaevalt Megan väga sellest huvitubki.

Jah, see sild oli juba väga tuttav ning kui Megan teaks tervet linna üldiselt, võiks ta sinna ka une pealt juba järgmisel päeval tulla. Mitte, et tal Westside'ile väga asja oleks, kuigi Colinile võib ikka vahepeal külla minna. See Phoebe võib ju kodus olla, aga Colini nina all ta küll selle tüdrukuga oma asju klaarima ei hakka. Ei saa endast jäänud head muljet ju rikkuda. Colini küsimust kuuldes heitis naine hetkeks pilgu oma randmel olevale käekellale. "Suure ringi jaoks vaevalt mul aega on, aga peaasi, et ma mingi üldpildi kätte saaks, et ma teinekord oskaks orienteeruda," vastas naine.

"Eks ma saadan su siis sinna stuudiosse ära," pakkus Colin ning hakkas vaikselt edasi liikuma. "Seal all on muideks jahisadam...kui mõne rikkama tüübiga tutvusi teed, siis viib su äkki isegi jahiga merele, kuigi hetkel ei tundu see ilmselt nii ahvatlev kui suvel," muigas noormees, vaadates Meganile otsa. Üllatav küll, aga tegelikult oli mehel hea meel seda neidu üle pika aja näha.

"See oleks väga armas sinust," lausus Megan naeratades. "Vana hea Colin, alati nii härrasmehelik." Tänapäeval selliseid mehi igatahes palju ei leidu. Mis iganes nendega ka juhtus, tundub, et oma kombed on nad ära unustanud. "Kulla mees, kes keset talve jahiga merele läheb?" küsis Megan tögavalt. Meri ei pruugi küll alati jääs olla, aga see ei tähendanud seda, et siis keegi talvel jahiga merele läheks. Heal juhul võib seal näha ainult kaluripaate või suuri laevu. Noh, neid kalureid on muidugi igal pool, mõni püüab augu pealt ka. Meganil oli samuti tore selle mehega uuesti kohtuda ning naine tahtis kindlalt mehe tagasi vallutada, isegi, kui ta oligi mingi vaene westsider. Aastatega nägi ta parem välja ka.

"Sinu jaoks ilmselt liiga härrasmehelik," muigas noormees, kui ei lasknud end siiski Megani norimisest kõigutada. Ta oli viisakas ja ta on ka edaspidi. Kui ta on nii üles kasvatatud, siis on loogiline, et ta ka nii käitub. "No, sellepärast ma ütlesingi, et hetkel ei tundu see ilmselt nii ahvatlev kui suvel," sõnas Colin, "sa ei kuulanud mind varem ja ilmselt ei tee seda ka praegu." Tüüp turtsatas, surus käed teksade taskutesse ning jalutas rahulikult edasi.

"Arvad?" naeris Megan. Eino viisakad mehed olid ju toredad ning Meganil polnud muidugi midagi selle härrasmehelikkuse vastu. Tore, et on neid, kes teavad, kuidas naisi kohelda. Kahju ainult, et Megan seda hinnata ei oska, kui ta on mõne viisaka mehega koos. "Sa peaksid ju mind tundma, Jeff," turtsatas Megan. "Selektiivne kuulmine, mäletad?" Tegelikult ei lasknudki naine mehe lauset kõrvust mööda, aga ikka oli hea nokkida.