One night.

Delilah vastas suudlusele ning puges seejärel noormehele veidikene lähemale, rohkem kaissu, huulil värelemas vaikne naeratus. "Ma arvan, et sinu tehnikahullus ei kujune probleemiks," vastas ta vaikselt muiates.

Pidanud hetkelise vaikusepausi, avas Delilah taas oma suu, "Aga iseküsimus on see, kas sa suudaksid minusugusega olla... sest ma kardan, et olen sinusse juba meeletult armunud." Seda juhtus harva, et tütarlaps oli võimeline selliseid sõnu välja ütlema ning üle pika aja juhtus see uuesti.

"Kas sa oleksid minu tüdruksõber?" küsis Joe naeratusega. Ta polnud juba ammu kellessegi nii armunud olnud, kui nüüd. Deli tundus väga õige valik. Super. Imeline. Suurepärane.

Delilah libistas enda käe Josephi omasse, põimides enda sõrmed noormehe omade vahelt läbi. Vaadanud talle hetke silma, kostus tütarlapse huulilt vastus, "Jah." Ta oli meelitatud faktist, et noormees seda küsis. Enamikel juhtudel tuli ette pigem hetk, kus hakati arutlema, et kes me nüüd oleme ning säärased suhted kiskusid reeglina juba alguses kiiva.

Joe suudles Delilah´it. Nüüd oli kõik korras. "Räägi mulle endast. Lemmikvärv, lilled, muusika...," laus Joseph. Siis ta teab, millega saab tüdruksõpra üllatada. Tüdruksõber, see kõlas nii hästi, isegi liiga hästi.

Delilah tõi kuuldavale vaikse naeru, kui Joseph korraga ridamisi asju kuuldavale tõi, mida ta teada tahtis. Ohjah, here we go. "Muusika poolest... noh, kui ma üksi olen, kipun kuulama folk'i või siis mõnda mõnusat vanemat lugu. Polegi tegelikkuses otseselt kindlamat stiili, mis meeldib, see meeldib," rääkis tütarlaps naeratades, mängides vaba käe sõrmeotstega noormehe käsivarrel. "Lilledest meeldivad mulle roosid või siis.. mustad roosid. Ma tean, et neid on kohutavalt harva võimalik kohata ja ääretult raske leida, kuid neis on midagi erilist. Ja värv," siin kohal Delilah peatus, lubades endale kerge muige, "helesinine." Seda oli üsnagi raske uskuda, kuna tütarlapse garderoobis olid reeglina kas mustad, pruunid või muud säärased toonid, mõnel juhul ka valget. Veelgi ebarealsena oleks nähtavasti kõlanud roosa, kuid see oleks olnud lihtsalt utoopiline.

"Jätan meelde. Aga muusikamaitse paistab meil ühtivat," tõdes Joseph. Mees mõtles, kust on võimalik musti roose saada. Ilmselt ainult tellimise peale. "Helesinine? Ma pole sind selles üldse näinud," vastas Joe.

"Võib-olla sellepärast, et ainukene asi, mis mul selles toonis on, on üks komplekt pesu ja kõik?" pakkus Delilah muigega. "Mulle ei satu lihtsalt kappi kuigi tihti värve... Kuna need on ebapraktilised?" Tegelikkuses ta isegi ei teadnud, miks tal midagi selles toonis ei olnud.

"Mmm...Seda tahaks ma küll millalgi näha," vastas Joseph muigega. "Jah, seda küll. Mu enda riided on emanuses mustad, tumesinised, hallid või tumerohelised. Okei, mõni valge asi ka, aga kõik," lisas Joe. Järelikult on vaja leida mingi ilus helesinine ehe, mis Delile kinkida. Käekell? Käevõru?

Delilah vaatas noormeest hetke lõbususega, kinkides siis korraks talle ühe üürikese suudluse. "Silmad kinni ja ei piilu!" sõnas tüdruk muigega, ennast siis voodist välja ajades. Leidnud hetkega üles kena helesinise pitsiga pesu, millest ta ennist rääkinud oli. "Võid vaadata," kostus siis ukselt, mille najale Delilah ennast kergelt toetas.

Joe tegi nagu paluti. Ta isegi ei piilunud. "Vau!" kommenteeris Joseph laia naeratusega. "Tule siia," lisas mees. Deli nägi ikka väga hea välja. "Seksikas," sõnas kutt valetamata. Pitspesu rõhutas väga õigeid kohti.

Delilah hoidis enda näol võluvat ja kutsuvat naeratust, liikudes aeglaselt üle toa. Roninud sujuvalt voodisse, istus tütarlaps kaksiraksi noormehele sülle. "Tore, et sulle meeldib," sõnas ta naeratades, libistades enda käed ümber Joe kaela.

"Miks ei peakski," lisas Joe ja lasi enda huultel tegutseda. "Ei tea, mis Liz sellest arvas, kui ma koju öösel ei jõudnud," turgatas mehele pähe. Ta ei helistanud ka. Vähemalt Lizzie teadis, et Joseph on Deli juurest. Sellest andis omad järeldused teha.

"Kas sa arvad, et ta võiks pahandada?" pakkus Delilah, endale alahuulde hammustades ning kergelt noormehe juukseid sasides, näol süütult armas ilme.

"Ei, ei usu. Ta on arvestav," pakkus Joseph naeratusega. "Mmmm....Millal sul sünnipäev on?" küsis Joe. Selline kuupäev on maja kõige sügavamale ajusoppi meelde jätta. Huvitav oli uurida tüdruku elu ja lemmikute kohta.

Seda oli ilmselgelt tore ning kergendav kuulda. Ei oleks vaja olnud, et Liz'l midagi selle vastu oleks.. "13. veebruar," vastas Delilah muigega. Tegelikkuses häiris teda veidikene see kuupäev. Kohe enne sõbrapäeva. Ja valentinipäev oli siiani alati olnud üks masendavamaid päevi tema elus. "Aga räägi sina nüüd mulle endast," palus näitsik moosise häälega, enda otsaesist vastu noormehe oma toedates.