Merry Christmas!

Matt naeratas, kui Rosie hakkas jälle Danielaga samamoodi nagu umbes kuu aega tagasi suhtlema. Kuulnud Milena soovist, läks Matt koos Chadiga kööki ja kuulas seda lühikest, aga kuradi lõikavat lauset. "Mida?!" pahvatas Matthew, kuid üritas end maha rahustada. "Kurat, kondoome ei osata ka kasutada. Kelle laps see siis on?" uuris Matt. Millie ei suutnud enda eestki hoolt kanda, kuidas ta siis sellise väikse olevuse eest hoolitseb?

Piparkoogist ei ütleks Rosie loomulikult ära, aga ta teadis, et täna saab ka hästi palju kommi ja šokolaadi ja igasuguseid häid magusaid asju. Jõudnud Rosie tuppa, lükkaski pisike oma tooli laua alla ja katsus põrandale natukenegi ruumi tekitada. "Mängime jah," vastas tirts ning istus ise põrandale, kui seal juba piisavalt ruumi oli. Siis tegi ta Memory karbi lahti ja laotas kaardid põrandale nii, et pilt on allpool, ja segas need seejärel ära. "Kes alustab?" küsis laps, kui kaardid olid põrandale laotatud.

Kui Milena ja Matthew viimaks tema sülest maha ronisid, tõusis poiss Daniela abil püsti ning hingas sügavalt välja. Ei ole tore, kui kaks täiskasvanud inimest sulle peale istuvad. "Nagu soovid," noogutas Hunter Daniela jutu peale, et võiks muusikat panna. Poiss käis üleval enda toas ja naases sealt koos enda sülearvutiga, mille ta suurte kõlaritega ühendas. Veel natuke pusimist ja peagi oli mängimas Hunteri jõulumuusika playlist, kust tuli nii vanemaid kui ka uuemaid laule. Tekitas kohe parema jõulutunde. "Hei, Anna," tervitas poiss Chadi tüdrukut, kuid juba hetk hiljem sai ta Danielalt endale väikese 'ülesande'. Ta jalutas korraks kööki, kus Millie, Chad ja Matt kõik väga veidrate nägudega olid. Näpanud korvist ühe piparkoogi ja mandariini, jalutas ta tagasi elutuppa, kuhu nüüd oli jäänud vaid Anna. "Kuule, äkki tahad ka üles tulla? Ma ei tea, mida nad seal köögis teevad, aga nende nägude järgi ütleksin ma, et neil läheb veel kaua aega," seletas Hunter ning jalutas üles Rosie tuppa. "Söö laps ja ole õnnelik, aga õhtul pead sa söögilauas ka sööma," hoiatas Hunter ja ulatas pisikesele õele piaprkoogi ja mandariini. Eks teda sellepärast kööki ei lubatudki, et ta enda kõhtu magusast täis ei sööks ja siis pärast õhtulauas midagi ei sööks. Hunter sättis ennast ka põrandale istuma.

"Aitäääh," ütles Rosie õnnelikult vennale ja hammustas kohe piparkooki. Kui vend juba nende juurde tuli, võiks ta ju mängu ka võtta. "Kas sa tahad ka mängida?" küsis pisike putukas Hunterilt. Kolmekesi ka tore Memoryt mängida ja Hunter pole juba ammu Rosie'ga tegelenud, kuigi oli sellegipoolest tüdruku lemmikvend. Viimasel ajal sai ta muidugi ka Lucasega hästi läbi. Aga kus see Lucas üldse oli? "Dany, sa oled nii ilus," ütles tirts siis Danielale. "Tahaks ka nii ilus olla nagu sina."

Daniela naeratas Hunterile, kui too enda väikesele õele piparkoogi ja mandariini tõi. Kes teab võibolla on pisikesel kõht tõesti tühi ja tal ongi vaja midagi süüa. "Aitäh, Rosie," võttis näitsik selle siira komplimendi kohe vastu. See pisike putukas oli lihtsalt nii võimatult armas. Dany võtaks ta heameelega hoopis endale. Ega keegi ju pahaks ei paneks? "Ära taha olla nii ilus kui mina. Sa peaksid tahtma olla nii ilus kui sa oled. Mida suuremaks sa kasvad, seda kenamaks sa sirgud. Me kõik oleme omamoodi ilusad. Sul ei ole vaja olla keegi muu kui sina," lausus Daniela ning kinkis tüdrukule ühe pai, "vaata, kui kaunis sa täna oled. Pealegi...kõik tüdrukud, kes naeratavad on juba ilusad. Ja sina oled täna kindlasti see kõige ilusam koos oma naeratuse ja kleidiga."

"Võib küll," noogutas Hunter, kui Rosie uuris, kas ta tahab ka mängida. Peoni läheb nagu nii veel aega. Seega miks mitte seda aega memoryle kulutada. Saab enda väikesele õele rõõmu teha. Kui Daniela ja Rosie mingist ilust ja muust sellisest rääkima hakkasid, liikusid poisi silmad hoopis uksele, kust Scooter sisse piilus. Ega tal just väga magamistubades viibimine lubatud ei olnud, kui Hunteri tuba välja arvata. Hetkel olid aga jõulud ja seega kutsus poiss looma enda juurde, kuhu Scooter maha lamas.

Rosie tõllarattasarnased pruunid silmad lõid särama Dany jutu peale ja ta kallistas tüdrukut. "Ole ka minu õde," lausus ta. Rosiel oli Millie ja vennad, teine õde Dany näol oleks päris tore. "Okei, aga kes alustab siis?" küsis Rosie entusiastlikult, kui kuulis, et ka Hunter on nõus mängu tulema. Kaardid olid juba põrandale laotatud ja nüüd jäigi vaid järjekord paika panna. "Niii armas," ütles Rosie rõõmsalt, kui Scooter tuppa tuli, seejärel tegi ta aga loomale pai.

Anna naeratas õrnalt Hunterile, soovides poisile samuti häid jõule. Selliseid pühi võiks aastas rohkem olla, sest nii palju kui näitsik enda perekonna näitel võib öelda, on jõulud ainukene aeg, kus nad kõik koos ühise laua taga on istunud. Loomulikult oli viimane kord kaks aastat tagasi. Peale seda pole kumbki tema vanematest teisega rääkinud.
Chadi venna pakkumise peale raputas ta kergelt pead. Pigem läheb ta kööki ning hoiab poistel silma peal. Viimane kord kui nemad kaks ühes ruumis olid ning käis kahtlane pilkude mäng, ei lõppenud olukord just väga rõõmsalt. Parem läheb Veronica sinna kohtunikuks, kes vajadusel peab need kaks lahku lööma. Loodame, et asi sinna maani ikka ei lähe.
Viinud enda rohelised silmad hetkeks veel külalistele ja kuusele ning trepist ülesse läinud Hunterile, pööras Anna ennast ümber ning võttis suuna kööki. Tüdruk avas ukse hetk peale mõlema venna reaktsiooni Milena pisikesele uudisele.

"Hea meelega," lausus tüdruk mahedalt ning kallistas pisikest vastu. Üks lisa õde sellise tirtsu näol on ju eriti armas. See on vist kõige armsam jõulukink üldse, mis ta kunagi saanud on. "Sa võid alustada," arvas Daniela, vaadates Rosie'le otsa. Las kõige pisem alustab. Kui Scooter ruumi sisenes, viis ka Dany enda tumedad silmad loomale, kes oli tõesti armas.

"Jesss!" tegi Rosie ja keeraski kõigepealt ühe kaardi ringi ja siis teise kaardi. Kummalgi kaardil oli seekord kahjuks erinev pilt, aga ehk on Danyl või Hunteril õnne leida mõlemad kaardid ühesuguse pildiga. "Ei saanudki paari," lausus Rosie ja vaatas siis kordamööda Danyt ja Hunterit. Üks neist pidi järgmine olema. Seni näksis pisike putukas oma piparkooki, mida ta juba enne hammustanud oli, aga ei saanud seda edasi süüa.

Kui köögiuks uuesti avanes, pööras Chad pilgu Annale, kes nende omavahelise koosistumisega ühines. Tal olid juba väikesed kahtlused, miks neidis ei jäänud ootama, vaid otsustas nende juurde tulla. Ei, sel korral polnud Chadil vanema vennaga mingit kana kitkuda. Ainus kurjajuur siin oli Millie, kes neid oma uudisega "rõõmustas". "Tule siia," ütles mees vaikselt Annale, istus lähedalasuvale toolile ning võttis näitsiku endale sülle, põimides oma käed talle ümber. Olukord köögis oli läinud pingeliseks ning Chadil oli vaja kedagi, kes tema mõtted korrakski mujale juhiks, sest tal oli raske oma pahameelega Milena suhtes toime tulla. Eriti veel siis, kui tal oli ka selge aimdus, kes võiks olla tolle lapse isa. Jõulude ajal ei tohiks oma perekonda niimoodi šokeerida...

Tore, kui sai väikesele lapsele rõõmu valmistada. Dany jälgis Rosemary käiku, kuid pidi tunnistama, et sellest oli tõesti palju aega möödas, kui ta ise viimati seda mängis. Ta oli vaevalt korraks enda pilgu mujale viinud, kui putuka poolt üles keeratud kaardid kõikide teiste hulka lihtsalt ära kadusid. "Küll teine kord saad," arvas tüdruk ning keeras ise kaks kaarti ümber. Paari seal ei tulnud...

Vendade reaktsiooni peale ei teadud Milena kas nutta või naerda. Suurima hea meelega oleks ta seal olnud nagu EHEHEHHE YOU'VE BEEN MILLIED ja jookses köögist välja ja tormaks mööda maja ringi ja teeks seda eheheh naeru, et ta vennad haneks suutis tõmmata. Aga praegu polnud just kõige õigem hetk oma ideaalset plaani nii alt vedada. Selle, et Milena no way in hell rase on, saavad nad teada kinke avades. Oli ta seda juba kaua plaaninud ning kaardi mõlema venna kingikarpi poetanud. 'Jokes on you brotah' ühel pool ja 'ei ole ma rase midagi. Kõige paremaid jõule. From the person who loves you the mostest'
Ta tahtis just vendadele vastama hakata, aga siis sadas Anna sisse ja olgu Anna pereliige või mitte, soovis neidis, et see libauudis esialgu vaid tema ja ta vendade vahele jääks. Millie tegi väikese grimassi, aga oli vait ja silmitses üksnes oma varbaid, mida ta edasi-tagasi kiigutas.

"Ma ei uskunud sinust seda," raputas Matt pead ja lahkus köögist, et Daniela üles otsida. Kuidas sai Milena nii vastutustundetu olla? Matthew läks tüdrukut otsima ning jõudis otsingutega lõpuks Rosebudi tuppa, kus Daniela, Hunter ja Rosie mängisid. "Kuidas edeneb?" küsis Matt ning üritas rõõmust nägu ette manada. Ta oli Milenas pettunud ja ei saanud aru, mis kuradi pärast ta sellise uudisega just jõulude ajal välja tuli. Päev varem või hiljem ei tahtnud öelda? Nüüd oli jõulumeeleolu küll läinud, kuna Matt üritas välja nuputada, mis oleks kõige õigem tegu.

Hunter proovis järgmisena õnne ja talle see ka naeratas, sest ta sai kaks paari järjest. Esimene oli täiesti kogemata saadud paar. Teine langes lihtsalt kokku ühe Rosie kaardiga. Aga nüüd oli jälle Rosemary kord. "Me alles alustasime, kui sa ei arva, et sa liiiga vana oled, siis sa võid meiega ühineda," sõnas poiss, silitades õrnalt Scooterit. Kui ta oleks enda vanemat venda võibolla suurema hoolega vaadanud, oleks ta märganud ka muutust tema olekus.