Merry Christmas!

Hunter tõi kuuldavale ühe valju turtsatuse ning pööritas seejärel enda silmi. Keegi ikka ei andnud talle rahu, et tal i k k a veel tüdrukut ei olnud, nagu neile meeldis rõhutada. "Heeei," protestis Hunter, kui vanem vend talle sülle istus. Kõik kohad olid vabad ja ta kohe pidi enda nooremale vennale peale istuma. Poiss tõi kuuldavale ühe häälitsuse, mis jättis mulje nagu hakkaks ta kohe-kohe selle raskuse all surema. "Kas sa ei leia, et asi peaks teistpidi olema," sõnas Hunter viimaks, lükates venda enda pealt maha. No ei olnud mugav, kui keegi sul süles istus. Aga kuna Matthew no absoluutselt ei liikunud, siis hakkas ta lihtsalt naerma, "Dany, tule võta enda mees ära, palun."

Kuigi Anna teadis Sommersite pere igat liiget üpris hästi, oli tal siiski raskusi neile kingituste valimisega. Pealegi oli oodata veel rahvast, kes loodetavasti 100% pole näitsiku jaoks võõrad näod ja väga suured küsimärgid. Õnneks on tema käe ulatuses Chad, kes saab ta hädast välja aidata.
Kingitused oli Veronica Chadiga eile õhtul ära saatnud, et ta ei peaks hakkama neid Westsidest käsitsi kohale tirima. Loomulikult oleks ta võinud alati noormehe või takso endale järgi kutsuda, kuid Anna eelistas jala käia. Talle lihtsalt meeldis kõndida. Hea võimalus enda mõtetega üksi olla.
Õige maja juurde jõudis näitsik 20 minutit hiljem, kui ta algul Chadile oli öelnud, kuid moodne hilinemine lihtsalt käib naistega kaasas. Enda valge mantli all peitis Veronica imearmast valget kleidikest, millel olid üksikud kuldsed tikandid. Selle peale oli näitsik leidnud sobiva pruuni kampsuni. Et mitte majas sukkade peal tippima, pani tüdruk saabaste alla jalga ka villased põlvikud, mille sääri saab alla kerida, et need jätaksid tavaliste sokkide mulje.
Ukse juures seisma jäänud, sasis Anna kergelt enda juukseid, helistades viisakalt järgmine hetk kella.

SPOILER: Click to show

Kui vennake ja Dan tuppa tulid, tervitas neidis neid korraliku kalliga, hoides oma seda kurvemapoolset näoilmet. Soovis ilusti häid jõule ka neile. Ja kuna Danit pole nii ammu näinud, siis sai too ka mõningate komplimentide osaliseks. Ning kuna Milena on niivõrd Milena, siis ei saa nagu kunagi päris kindel olla, kas need olid sellised naisterahvalt naisterahvale või kuidagi flirtiva alatooniga. Aga noh, kuna Dan ja Matt on ikkagi koos, siis jäid need otseloomulikult sinna lihtsalt komplimentide alla. Pole mitte mingit huvi lüüa üle venna tüdrukut. Milleks, kui tal oma olemas on? Ja kuna samal ajal oli Matt Hunteri sülle maandunud, ei saanud lasta neidis käest imelist võimalust veidike väikevenda kiusata, mistõttu ta kiirelt omakorda Matt süles leidis. "Dan, hüppa sülle." muigas neidis lõbusalt, kavatsedes siia kohe korraliku inimkuhja korraldada. Ei ole õige Sommersite koosolemine, kui teisi kiusata ei saa.

Chadil ei läinud riiete vahetamisega kaua aega - vaevalt viis minutit ja elutoas tagasi ta oligi. Kas seal vahepeal ka midagi huvitavat juhtus või mitte, seda noormees ei teadnud. Ta jõudis juba suu avada, et küsimus esitada, kuid samal hetkel kõlas uksekell ning siis oli tal kiire ukseni jõudmisega. Tegelikult oleks seal võinud ükskõik kes seista, aga mingil põhjusel arvas Chad end teadvat, kes seal oli. Nagu peagi näha sai, oli ta arvanud õigesti. "Hei, tule sisse," sõnas mees naeratuse saatel ning astus siis ukse eest ära, et Anna saaks tuppa siseneda. "Sa jõudsid muide täpselt õigel ajal," lisas Kevin. Suurem pidu polnud kaugeltki veel alanud, aga inimesi hakkas aegamisi tulema.

SPOILER: Click to show

Danielale meeldis näha Matthew'd enda pereseltsis, sest ta oli siis kuidagi hoopis teistsugusem. Lõbusam? Ega pole vist kerge pidevalt edasi-tagasi sõita. Mehe käitumine antud hetkel võis küll lapsik olla, aga tegu oli jõuludega. Ja pealegi on Dany enda õe ja vennaga täpselt samasugune. Küll lollitatakse ja noritakse nii, et kui keegi võõras peaks nägema, siis hoiab ainult pead kinni ega oska muud öeldagi. Hunteri appikutse peale jalutas neidis tugitooli poole, kuid enne kui ta kohale jõudis, lendas Millie kohale ja aitas enda väike venna lömastamisele kaasa. "Mis te piinate nüüd väikest poissi," hakkas tüdruk hoopis naerma. Tema küll sinna otsa veel ei kavatse tulla. Olles ise enda perekonnas kõige noorem, mõistis ta täielikult Hunterit antud hetkel.

Matt ei teinud Hunterit kuulmagi. "Okei, Millie, roni maha," muigas Matt ja tõusis Hunteri sülest ning ajas ka Milena jalule. "Ei piinagi enam," kinnitas Matthew ja nägi, et Anna oli vahepeal juurde tulnud. "Hei!" tervitas mees enda venna pruuti. Siiani oli veider Annat näha, sest....Jah. Hea, et Daniela sellest ei teadnud. "Kes veel tulemata on?" tahtis mees teada.

Nüüd jäi ka Rosie juba täiesti tähelepanuta ja seega pani ta Memory karbi praegu käest ära ning läks Dany juurde. Ta oligi oodanud, millal Matt Dany jälle nende juurde toob ja õnneks ei paistnud tüdruk inimkuhjast ka osa võtvat. "Tsau, Dany," ütles Rosie neidisele ja naeratas. "Tead, ma annaks sulle kingituse ka, aga see on kuuse all," lausus ta.

"Väga kena," lausus Daniela naeratades ning jalutas Hunteri juurde, ulatades talle enda käe, et ta püsti tõmmata. Mis ta ikka istub. Terve õhtu veel aega istuda. "Kuule, paneks natuke muusikat," pakkus ta poisile, sest Matthew pilk oli suunatud hoopis Chadile ja Annale. Viimast oli Dany näinud ballil ja hiljem Chadi sünnipäeva väikesel istumisel. Siiani oli ta temaga täitsa normaaselt läbi saanud. "Hei, Rosie," lausus tüdruk, kui pisikene tema juurde jalutas. Dany kummardus pisut ja kallistas kõige nooremat Sommersit soovides talle häid jõule. "Ma tõin sulle ka ühe kingituse, aga me peame vist õhtuni ootama, enne kui me need kätte saame," sõnas Dany tüdrukule, manades näole ühe grimassi ning raputades enda pead. "Tahad nii kaua midagi teha?" pakkus Dany. Tal ei olnud midagi selle vastu, et Rosiega aega veeta.

Rosie kallistas Danyt vastu ja soovis samuti häid jõule. Dany grimassi peale hakkas pisike putukas naerma. "Mängime midagi," arvas Rosie. "Näiteks Memoryt, sest ma tõin selle siia ja Chad ei tahagi seda minuga mängida." Memory oli üks Rosie lemmikutest ja viimasel ajal läks tal selles mängus ikka eriti hästi. "Ma ei jõua oodata, millal kingitusi saab," ütles putukas ja tegi korraks natuke pahurama grimassi, kuid hakkas siis jälle naerma. Tal oli hea meel Danyt näha.

Oli kurb, et Dani ei võtnud inimkuhjast osa ja Matt kohe lõbu ära rikkus. Nii ei saa. Ja nüüd, kui ka Millie märkas, et Anna siin on, tervitas neidis teda. "Eehh.. minu poolt peaks üks inimene veel tulema." sõnas neidis venna küsimusele. "Matt, me saame rääkida, onju." lausus Millie kohe sinna otsa, suuna esialgu Chad' poole võttes. "Häid jõule, Anna, ma röövin su mehe korraks ära." sõnas ta manades mingisugusegi kerge muige näole, seejärel vendadega suuna tühja köögi poole võttes. Kööki jõudes, istus ta ühele köögikapile, olles veelrohkem troubled näoga, kui enne. Nii oleks tahtnud tegelikult naerma hakata, aga trollimise eesmärk oli suurem. Ei olnud naerust mingit varjugi neidise ilmel. "Ma.. noh.. et.. kinda.. very much awkward. Et te nagu saate onuks, võinii." venitas Milena selle ütlemisega nii palju kui vähegi võimalikult, andes sellele nii tõese mulje kui vähegi võimalik.

Mitte midagi pole armsamat ja soojemat kui ühe pisikese lapse siiras naer. Daniela lihtsalt ei saanud teisiti, kui ka tema näole üks soe naeratus ilmus. "Mängime jah. Ma ei teagi millal ma seda viimati mängisin," sõnas Dany kohe, olles üsna entusiastlik. Tõsi ta oli, et viimasti mängis tüdruk seda vist ikka head kümme aastat tagasi. "Usu mind, sa saad need kingitused kätte kiiremini kui sa arvatagi oskad. Sa pead lihtsalt teiste asjadega tegelema ja siis läheb aeg kiiresti," leidis tüdruk. Talle tuli meelde see, kuidas ta ise väiksena jõule ainult kingituste pärast ootas. Nüüd on jõuludel tema jaoks hoopis teine tähendus. "Pealegi on sul siin toas ju teisigi kingitusi nagu see maitsev söök ja õed-vennad ja kõik külalised," seletas Daniela ning võttis siis pisikese putuka endale sülle. "Nii, kus sul see mäng on siis?"

Anna peitis ukse taga oodates enda käed sügavale mantli taskutesse. Kuigi ta kandis sooje villaseid topelt kindaid, külmetasid tema näpu otsad siiski. Kuigi tüdruk on suht talve alguses sündinud, ei meeldi talle see aastaaeg. Need kaks kuud võib ta ära kannatada, kuid üle kolme on juba liiga palju.
"Hei," tervitas Veronica noormeest vastu, astudes majja. "Ja ma juba kartsin, et jõuan liiga vara kohale," muigas tüdruk õrnalt, eemaldades enda üleriided. Täna oleks ta pidanud tegema väikese erandi, sest õues oli tunduvalt jahedam kui eile või üldse viimase nädala-kahe jooksul.
"Sulle ka ning ole lahke," noogutas Ronnie kergelt Milenale, kes kahe vennaga köögi poole astus. Enda koti esikusse saabaste juurde jätnud, kõndis tüdruk elutoa poole. Ta tervitas viisakalt kõiki kohalolijaid, soovides neile häid pühi. Kuna kõik olid enam-vähem millegagi hõivatud, otsustas Anna lihtsalt kuuse juurde seisma jääda, silmitsedes erinevaid kaunistusi.

"Mind ei lubata veel kööki," ütles Rosie õnnetu häälega. Võib-olla oli Danyl ikkagi õigus. Mängides läheb ju aeg kiiremini ja tihti on juhtunud nii, et kui Rosie on mänguhoos ja ema teda sööma kutsub, üritab laps seda võimalikult palju edasi lükata, sest ei taha mängimist lõpetada. "Siin," ütles pisike putukas ja võttis siis oranži karbikese uuesti kätte. "Lähme minu tuppa, nad segavad muidu," sõnas tirts ja hakkas ees minema.

Chadil oli juba kindel plaan Anna ka puuvõõriku alla vedada ja puha, aga just siis tuli Milena mingi veidra ideega, kutsudes ta koos Mattiga endaga kaasa. "Ma olen kohe tagasi," jõudis ta veel Annale öelda, enne kui Milliega kaasa läks. Kui õde köögikapile istus, jäi Chad ootavalt tema poole vaatama, käed puusas. Mingil määral ta juba uskus, et seal mingi pomm nüüd plahvatab. See venitamine ei meeldinud noormehele kohe üldse, kuna tal oli plaanis kohe elutuppa tagasi minna. Vähemalt suutis ta end nii palju tagasi hoida, et ei hakanud enne Millie loo kuulmist liigseid küsimusi esitama. Kui õde lõpuks oma jutu räägitud sai, vajus Chadil suu ammuli. See oli küll viimane, mida oodata. "Mis asja? Sa oled rase? Päriselt?" esitas ta järjest kohe mitu küsimust.

"Oh sa väike vaene, siis me peame kellegi saatma sulle piparkooki tooma," muigas Daniela, vaadates samal ajal korraks Hunterile otsa, kes ilmselt näitsiku mõttele pihta sai, sest ta noogutas ja naeratas neidisele. "Okei, lähme," oli Dany Rosie'ga rahul. Lasnud tirtsu enda sülest maha, jalutas ta tüdruku järel üles tema toa poole. Jõudnud üles, lükkas ta ukse lahti ning lasi pisikese Sommersi kõige ees tuppa. Tema tuba siiski. Ta jättis ukse kergelt praokile. "Kas mängime põrandal?" pakkus Dany.