Christmas is in the air...

Kui Sayer kahekümne esimese õhtul hilja koju jõudis, säras Tremblayde maja ilusti jõulutuledes. See tekitas kohe mõnusa tunde. Kuna ta oli pikast reisist väsinud, siis tegi ta endale kohe aseme ära ja keeras magama. Ja ta magas välja kuni keskpäevani. Täpselt kell kaksteist lõi Claire enda poja üles, kes nüüd all diivanil magas, kuna Kylie oli Sayeri toa endale saanud. Neljakesi koos söödi hommikust ja siis läksid nad metsamaja juurde, et endale üks kuusk välja otsida. Sellele kulus ikka tükk aega, kuna kord oli puu liiga kõrge, siis liiga madal, kord liiga tihe, siis jälle liige hõre. Viimaks valiti puu, mille leidsid Claire ja Kylie. Ega meestel suurt midagi üle ei jäänud, kui enda väljaotsitud puu sinna jätta ja teine maha saagida.

Kahe ajal jõudsid nad kõik rõõmsalt koju ja jõid natuke teed, enne kui mehed kuuse üles panid. Nüüd jäi üle veel kaunistada. Sayer otsis vanemate toast ehete kasti välja ning viis selle alla, kus käis juba tuttav pühademuusika ja kõik mõnusalt lõhnavat puud imetlesid. "Nooh, Kylie, tahad tähe ise tippu panna või?" küsis Rufus, kui kasti diivanilauale asetas. Ta avas selle ning võttis välja tippu kuuluva tähekese, mille ulatas näitsikule. Sayer ei nimetanud teda veel enda õeks, vähemalt mitte valjul häälel, sest see oli harjumatu. Ühel päeval see kindlasti muutub. Hetkel on kõik veel lihtsalt liiga värske.

Kylie oli metsas müttamisest juba päris väsinud. Ta poleks kunagi arvanud, et sobiva kuuse otsimine nii keeruline on. Muidu vaatad metsas puid, siis tunduvad kõik ilusad, aga kui on vaja üks välja valida, siis leiab igasugu põhjuseid, miks üks või teine puu ei sobi.
Puu, mis lõpuks välja valitud ja tuppa tassitud sai, täitis toa kiiresti värske kuuselõhnaga ja see meeldis Kyle. Kuuseehtimine oli tema jaoks esmakordne nagu ka kuusetoomine. Lastekodus tegid selle teised ära. Tema ärkas lihtsalt ühel hommikul ja juba oligi ehitud kuusk telekatoas.
Sayeri küsimuse peale Kylie noogutas. Ta võttis tähe noormehe käest ja viskas siis pilgu kuuse ladva poole. "Aga ma arvan, et see jääb siiski sinu teha, sest ma ei ulatu sinnani," muigas Mirth. Lühikese inimese rõõmud. Palju puudu ei jäänud, aga hüpata ka ei julenud. Pärast on koos kuusega põrandal pikali.

"Noh, see ei ole eriliseks probleemiks," leidis Sayer, sest kuusk oli parajalt kõrge, et kui Rufus näitsikut tõstaks, siis saaks ta tähekese ka paika panna. Ta jalutas Kylie juurde ning jäi tema seljataha seisma. "Ma tõstan sind," hoiatas poiss ette ning kükitas kergelt, võttes tüdrukul kuskilt põlvede ülevalt kinni. Nii sai tüdruk end kergelt Roofi õlale toetada ja samas tähekese ilusti üles panna. Astunud sammukese kuusele lähemale, silmitses noormees kuuse tippu. Claire ja Miles vaatasid teisi ehteid, kuid hoidsid samas ka noortel silma peal. Pole tõesti vaja, et kuusk koos nendega ümber kukuks.

Muidugi, Sayer saab teda tõsta. Muidu Ky kõrgust ei karda, aga seda ainult siis, kui kindel pind jalge all oli. Hetkel oli tal jalge all vaid õhk ja ainus, mis teda kuusele otsa kukkumast takistab, oli see, et ta hoidis keharaskuse taga pool ehk toetas end vastu Say õlga ja hoidis igaks juhuks ühe käega Sayeri kaela ümbert ka kinni. Aga kuusk sai edukalt tähe tippu. Sellega oli siis ühel pool. Ky viskas korra pilgu peale, kontrollides, et täht viltu ei jäänud. "Sa võid mu nüüd maha panna," mainis Mirth, kui oli veendunud, et täht on otse.

"Oled kindel?" muigas Sayer, kuid asetas siiski tüdruku kindlalt maale. Ta silmitses ka ise korraks tähte ning vaatas siis kasti poole, mis oli täis erinevaid kuuseehteid. "Tuled võiks ära panna ja siis saab juba ehteid panna nii palju kui mahub ja sobib," pakkus Rufus ning nendele sõnadele reageerides võttiski Miles kastist välja valged või kollased, kuidas keegi neid nimetab, tulukesed. Ta ulatas ühe otsa pojale ning tõmbas siis juhtme ilusti sirgeks. Nelja peale kokku saadi tuled ilusti ümber kuuse, kuid põlema neid veel ei pandud, vaid hakati ehteid panema. Need ei olnud kõik ühesugused, vaid pigem siit-sealt kokku kogutud. Osad puidust nikerdatud olid Rufuse vanaisa tehtud, kelle metsast nad kuuse tõid. Mõned olid ema kodust ja osad isa kodust. Mõned olid ka sellised, mis vanemad koos olid ostnud. Neil kõigil oli justkui oma lugu. Sayer võttis kastist ühe hundikujulise puidust kaunistuse ning silmitses seda mõnda aega, enne kui selle puu külge pani ja seda siis mõni minut niisama silmitses.

Kylie riputas kuusele peamiselt neid ehteid, mis ei olnud puust, sest see ehetekast oli talle lähemal. Lõpuks hakkas ta Milesile jalgu jääma ja seega läks ta teisele poole Sayerit. Nüüd sai ta puust nikerdatud ehteid kuuse külge toppida. Peab mainima, et puust ehted meeldisid talle rohkem. Ilmselt seetõttu, et need olid omapärasemad. Siis aga märkas ta, et Say on kuhugi väga oma maailma kadunud. "Sayer," raputas Kylie noormeest õlast, kes justkui epilepsiahoos ühte kuuseehet jõllitas, "mis sa mõtled?"

Sayer oli vist tõesti eneselegi teadmata lihtsalt väga sügavale oma mõtetesse kadunud. Vanasti juhtus seda üsna tihti, aga viimasel ajal enam mitte. Olevik oli lihtsalt juba niigi hea. "Ah, mis?" tõstis noormees enda hallikasrohelised silmad enda pisikesele (kasu)õele. "Aa, ma niisama meenutasin enda vanaisa, kes need puidust ehted kõik tegi. Me käisime täna tema metsas muideks kuuske toomas ja see majake seal metsas kuulus temale," seletas Rufus silmis ebaharilik soe helk, "me käisime koos hunte kuulamas. Ilmselt see ehe viis mu väikesele jalutuskäigule minevikus." Rufus turtsatas, muigas kergelt ja sasis Kylie juukseid, asetades siis enda käe ümber tema ja tõmmates ta hetkeks enda vastu justkui pisikeseks kallistuseks. "Tead, sa peaksid endale ka siit ühe lemmiku puidustehte valima. Mampsile meeldib...see ingel, õigus?" pöördus ta korraks Claire'i poole, kes soojalt noogutas ja ehte enda kätte võttis ja kuuse külge riputas. "Papsile meeldis see lind...tuvi vist kui ma ei eksi ja nüüd on sinu kord endale üks valida," seletas Rufus ja ulatas Milesile õige ehte, mille too puu külge asetas.

OT: Miks põder ei sobinud?

Aga miks peab üks lemmik olema? "Mulle meeldivad need kõik," lausus Ky. Lemmiku valimine pole see, et vot, valin välja, et näe, see on minu lemmik. See peaks iseenesest tekkima. "Ma annan teada, kui mul lemmik tekib," lausus Mirth. Ta võttis kastist ehteid ja riputas need kuuseokstele. Seejärel astus ta mõned sammud eemale, et kuuske eemalt silmitseda. See puu nägi täitsa armas välja juba.

Sayer turtsatas ja kehitas õlgu. Mis seal ikka. Siis meeldivad kõik. "Okei," noogutas Rufus. Nii tunduski kõige õigem. Nüüd on tüdrukul mitu nädalat aega seda kuuske siin imetleda. Kuusele tuli aina ehteid juurde ja peagi nägi see juba ehtsa jõulupuuna välja. Viimasena pani Roof tuled pistikusse ja kogu kuusk lõi särama. Nüüd nägi see veel parem välja. "Nooh, täitsa kena teine," leidis Say. Claire, kes tõi välja ühe fotoaparaadi, leidis, et nad võiksid ka kuuse juures pilti teha. Kylie esimesed jõulud siiski koos nendega.

Kõik nõustusid sellega, et kuusk näeb täitsa kena välja. Kahju kohe, et see jõulupuu jõululaupäeval üksinda selles majas särama peab. Mingi istumine Kusterbeckide pool. Kes need veel on? Jessica jutu järgi tema venna tüdruku juures. Ky igatahes kujutas juba ette, kui imelikult ta end seal tundma hakkab. 'Kõik on omad', öeldi talle. Omad? Tema jaoks igatahes mitte. Kui Claire fotoka välja tõi, läks Tremblayde majas pildistamiseks. Algul tulid kõik pildid sellised viisakad - kõik seisid rivis ja naeratasid, siis hoiti üksteise ümbert kinni ja lõpuks tehti üksteisele sarvi ja hakati muudmoodi photobombima. Viimaks istus Kylie lihtsalt diivanile maha. Aitab küll pildistamisest. "Sayer, mis sa Jessicale kingid?" küsis Mirth äkki. Ta ise pole suutnud veel midagi välja mõelda ja aeg hakkab ka nagu otsa saama.

Kui piltidega lõpuks ühele poole saadi, viis Miles ehetekarbi ära ning liikus siis koos enda abikaasaga kööki. Seega jäid Sayer ja Mirth kahekesi elutuppa. Noormees maandus tüdruku kõrvale diivanile ning vaatas siis Kylie'le õlgu kehitades otsa. "Ma võin öelda, et mul on kingitus olemas, aga ma ei kavatse sulle öelda, mis see on," sõnas Rufus viimaks. Kes teab neid tüdrukuid. Räägivad kuskil jutu sees kogemata midagi välja ka veel.

"Hea kopsi," muigas Kylie, "päriselt ka, ma ei räägiks Jessicale. Ma kahtlen, et ta üldse huvi tunnebki selle vastu. Talle on nii keeruline kingitust teha. See peab mingi mõttega värk olema, sest osta saab ta endale nii või naa kõik, mida ta tahab, aga...ma ei tea, mis see olla võiks. Ma tean, et talle piisaks täiesti sellest, et lihtsalt kasvõi talle helistada ja häid pühi soovida, aga...üheõnaga, on sul soovitusi, mida mina talle kinkida võiksin?" Mirth mõtles algul midagi maalida, aga Jessica on Sayeri joonistuste omastamises korraliku töö teinud, niiet tüdruku maali jaoks pole nagu kohtagi.

"Nagu sa ütlesid - talle on raske kingitust teha...võibolla on sul võimalik mingit albumit teha teie kahe kohta. On sul pilte? Või mõni raamat või film, mis sa tead, et talle meeldib. Või muusika. See peab olema tähendusrikas ilmselt," sõnas noormees. Sayer vaatas Kylie'le pikalt otsa, puurides teda enda pilguga. "Olgu, ma näitan sulle enda kingitust ja su suu on nii lukus kui vähegi võimalik," lausus noormees tõsiselt, tõustes diivanilt püsti. Ta jalutas enda koti juurde, millega ta koju oli tulnud ning tõstis sealt siis välja ühe läbipaistav paki, kus oli sees neli ilusat jõulukuuli, mis peaks kuuse külge käima. Kergelt muiates ulatas ta selle Mirthile. "Välimus ei ole tähtis, ainult sisemus," lausu ta muiates ning võttis pakist kolmanda kerakese ning tegi selle lahti, tuues selle seest nähtavale rohelisekiviga kihlasõrmuse. "Tremblayde kihlasõrmus," sõnas Rufus, "talle meeldiks see?" Noormees jälgis Mirthi näoilmet endal süda sees kergelt põksumas. Ei tea, kas tüdruk peab teda hulluks või? Tema vanemad teadsid asjast ja samuti Jessica ema ja isa.

"Mul oleks päris arvestatav hulk pilte meist kahest, aga mu pakk lastekodust minu isiklike asjadega pole veel kohale jõudnud. Ma ei saa lootma jääda, et see pakk homme-ülehomme jõuab, aga...kuuuuule, kas sul mälupulka on? Kui ma Jessie läpaka kallale saaks, siis ma saaksin temalt need pildid kätte. Ma ükspäev nägin, et tal on need viis aastat vanad pildid veel täitsa olemas. Fotosoperdaks nad kuidagi mosaiigina kokku ja laseks tassile trükkida. Mis sa arvad?" Sellist asja nagu päris oma tassi, Jessical ei ole. "Tegelt tahaks kõik talle kallid inimesed ühele pildile saada, aga ma kahtlen, et ma sellega hakkama saan. Seda enam, et Jasonit pole hetkel Tree Hillis ja James on ka mujal," rääkis Ky. Sayeri pikk puurimine oli päris hirmutav juba. "Kuule, ära vaata mind nagu seda puust hunti," lausus Mirth. Päris creepy pilk on, ausalt. "Ma vannun, et ma ei maini seda ka, et ma tean," lubas Kylie. Hoides läbipaistvat karpi enda käes. Sayeri muigest võis ta aru saada, et selles on mingi konks sees, mida tema ei mõista. Tüdruk hakkas just seletust küsima, aga Say jõudis ette. "Mineee.." venitas Kylie poolsosinal. Ta pani karbi diivanile ja võttis sõrmuse kätte. "Muidugi talle meeldiks see," oli neiu kindel. Ta pani sõrmuse klaaskuuli sisse tagasi ja andis selle Say kätte. "Sinu kingitust ei trumpa ilmselt mitte keegi mitte kunagi üle," oli Kylie kindel, "tegelikult päris julm sinust, et tüdruku jõululaupäeval pisaratesse uputad."

"Sellele tõesti lootma ei saa jääda," lausus Sayer, "aga mälupulk on mul täitsa olemas ja see tassi idee on täitsa armas. Piisab talle sinust ka usu mind." Noormehe pilk oli suunatud Kylie'le, aga see ei olnud enam eriti puuriv. Ta lihtsalt tahtis teada, mida tüdruk sellest kõigest arvab. "Tore, sest ehete koha pealt olen ma üks paras null," lausus Rufus kerge muigega, võttes kuuli jälle enda kätte. Oi, kuidas ta oli põdenud alguses enda emalt seda sõrmust küsida, aga kui ta selle ära tegi, siis oli Claire muidugi üliõnnelik ja toetav. Hea on teada, et vähemalt vanemad ja nüüd ka Mirth on pigem toetavad, mitte ei arva, et nad liiga noored on sellise asja jaoks. "Eks seda näeme siis, kui ta enda 'jah' sõna on andnud, kui hea kingitus see on. Vähemalt on tegu siis loodetavasti õnnepisaratega," sõnas Rufus. Ta on Jessicat nutmas küll näinud ja teada, et see on sinu tekitatud ei ole kuigi meeldiv tunne.