Elu on täis ootamatusi

Ka Chad seisis pikka aega ühe koha peal, suutmata sõnagi suust välja saada. Olukord oli nii tuttav sellele, mis juhtus tol suvel, kui nad kohtusid ja kõigest mõne aja pärast ka lahku läksid. Tollane tüli oli enam-vähem samasugune ehk siis mitte midagi ületamatut. Siis oli ta Annal minna lasknud. Nüüd aga mees teadis, et kui ta praegu sama teeks, ei tuleks lõpuks nende suhtest ikkagi midagi välja. Justkui oleksid nad loodud eksisteerima mingi kokku-lahku-paarikesena... Kevin seda ei tahtnud. Ta sisendas endale mõtetes, et vähemalt nüüd tuleb tal lõpuni pingutada, mitte alla anda. Tormanud järjekordselt Annale järele, tõkestas mees neidise tee, jäädes tema ette seisma. "Nüüd pead sa kenasti kinni ja kuulad mu lõpuni. Sa ei tohi iga kord minema joosta, kui mõni probleem tekib. Ning kuna sa mind nähtavasti väga kuulata ei taha, ei jää mul midagi muud üle," rääkis noormees kiiresti, jätmata Annale piisavalt aega vastuväideteks. Ta haaras osava liigutusega tüdruku sülle ja kandis ta oma autosse, mis otse nende juures seisis. Kähku võttis ta koha juhiistmel sisse, käivitas auto ja hakkas sõitma. Proovigu nüüd kuskile joosta. "Teisiti ma sind endaga rääkima ei saa, vabandust," lausus kutt, teamata isegi, kuhu ta sõitma hakkab. Ilmselt suvaliselt mööda linna. Mõelnud natuke, mismoodi saaks ta näitsikule vihjata ühest enda plaanist ilma seda avaldamata ning viisil, et Anna seda ära arvata ei oskaks, pööras ta näo Ronnie poole. "Ma tõestaksin kohe täna, kui tõsised kavatsused mul sinuga on, aga praegu pole ilmselgelt selleks sobiv aeg. Ausalt öeldes kardan ma su reaktsiooni," sõnas Kevin vaikselt ja pööras siis pilgu uuesti teele. Jutt käis loomulikult kihlasõrmusest, mille ta natuke rohkem kui nädal aega tagasi ostnud oli ning seejärel enda tuppa peitnud, et keegi seda ei leiaks...

Chadi sõnade peale ei jõudnud Anna õieti midagi vastata, kui korraga oli ta juba noormehe süles ja järgmine hetk autos. Ta oleks võinud nii palju erineid fakte, põhjendusi välja toonud, miks ta põgeneb, miks ta kipub hoiduma tõest. Seal on tegelikult nii palju rääkida, kuid Anna sageli ei julge neid sõnu välja öelda. Vähemalt mitte kõvasti ja Chadile. Üksinda võib ta küll nendest rääkida.
"Palun peata auto, ennem kui ma siit välja hüppan," lausus Veronica vaikselt, korrates enda sõnu hetk hiljem ka valjemini. Ta teadis, et Chadi keskendumisvõime on hetkel vägagi paigast ära ning ta jälgib kõike muud rohkem kui teed. Anna rohelised silmad püsisid suletud silmalaugude taga, ennem kui need avanesid ja noormehele pöördusid. Paranoiline pool temas kordas vahetpidamata, et nad lõpetavad varsti kortsus autoninaga kas laternaposti all või seina ääres. Seega ohutum oleks seisma jääda ning uksed lukustada, kui Chad tõesti tahab hoida Veronicat ühe koha peal, et näitsik minema ei jookseks.

Selles mõttes oli Annal õigus, et autoga sõitmine ja samal ajal probleemide üle arutlemine võis viia avariini, kuid tüüp oli selleks liiga kangekaelne, et autot seisma jätta. Loomulikult võis ta uksed lukustada ja puha, kuid niisugune mõte ei tulnud mehele hetkel pähegi. Tema mõtted hõivasid hoopis teistsugused küsimused. "Kui sa mind ei usalda, siis pane turvavöö peale," pakkus tüüp. Keskenduda oli loomulikult raske, aga ta oskas piisavalt hästi sõita, et neid teel hoida. "Või ma ei tea... sõidame kuskile, kus saame rahulikult rääkida ning sa lubad, et ei jookse ära?" tuli noormees mõne hetke pärast uuele ideele, aga sai õige pea aru, et ka see ei kõlba. Umbes kilomeeter maad eemal jättis ta lõpuks auto seisma, kuna ei saanud olla kindel, et Anna tõepoolest enda lubadust täide ei vii. Alles nüüd tekkis tema pähe ka mõte uksed lukustada ning seda noormees ka tegi. "Ma loodan, et sa saad natuke aega selle vangitundega hakkama. Igatahes... palun loetle nüüd mulle omadusi, mis sulle minu juures ei meeldi," sõnas Chad, pöörastes pilgu uuesti neidisele.

Turvavööd Anna kinni küll ei pannud, kuid ühe käega hoidis sellest küll kindlalt kinni. Tal võis olla küll nõrkus vanade autode ja üldse sportautode vastu, kuid see ei tähendanud, et tüdruk ise väga hea juht oleks ning armastaks nendes istuda, samal ajal kui masina kiirust proovile pannakse. Veronica eelistaks seda siiski eemalt vaadata, kuidas autod täiskiirusel mööda kihutavad. Chadi ta siiski usaldas piisavalt palju, et teada, et see tüüp nii lihtsalt nüüd kraavi ei sõida. Vähemalt tüdruk lootis väga, et midagi sellist ei juhtu.
"Kui sa kinni pead, siis ma luban selle peale mõelda," lausus Anna vaikselt, püüdes enda silmi kinni hoida. Sellistel hetkedel võib neidisel välja lüüa kerge kartus pisikeste ruumide vastu, kuigi enda teada tal klaustrofoobiat ega midagi sellelaadset pole. Isegi autokiirus polnud hetkel suur. Ta lihtsalt tahtis siit välja saada ning seista enda kahel jalal või istuda millelgi, mis ei liigu.
Õnneks peagi auto jäi seisma ning Anna võis päästa autoistme enda pikkade küünte vangistusest. Vaikselt avas tüdruk ka enda silmad, hoides neid aknal. Momendil ta küll ei saanud aru, kus nad on. "Mis see nüüd siia puutub?" kergitas Veronica küsiva kortsutusega kulmi, pöörates enda rohelised silmad Chadile.

Chad teadis vägagi hästi, kuidas Anna suhtus autodesse ning tema sõidustiili. Üldiselt meeldis noormehele kihutada - oli alati meeldinud. Täna hoidis ta aga end tagasi. Ei tahtnud ju neidist ära hirmutada. Eriti veel siis, kui ta nagunii Chadi peale tige oli. Ei olnud raske aimata, mida tüdruk praegu mõelda võis, mistõttu üritas Kevin võimalikult rahulikuna näida. Praegu polnud õige aeg iseloomu näitamiseks, kuna see võiks lõpuks päris valusalt kätte maksta.
Chad poleks ka tegelikult tahtnud Annat 'vangistuses' hoida, aga ta ei näinud praegusel hetkel mingit teist varianti. Teeks ta autoukse lahti ja laseks neidise välja, kaoks too sama kiirelt nagu tuul ning jätaks kuti endale nõutuna järele vahtima. Ammu nähtud ja kogetud stsenaarium.
Ka noormeest ennast valdas kergendustunne, kui ta oli auto seisma jätnud. Ta võis ju suurepäraselt sõita osata, aga nii pingelises olukorras võis kõike juhtuda. Parem karta kui kahetseda. "Minu loogika järgi puutub küll. Ma taha teada, mis sulle minu juures närvidele käib, et ma saaksin ennast parandada, kui see on võimalik," seletas kutt enda küsimuse lahti. Loodetavasti sai Ronnie nüüd temast paremini aru. "Ära hoia ennast tagasi, arvates, et ma solvun või midagi. Lihtsalt tulista," lisas Chad, jäädes ootusärevalt neidisele otsa vaatama.

Lifte ning pisemaid ruume on Anna terve enda elu vältinud, aga seda oli tüdruk alati põhjendanud sooviga kasutada enda kahte jalga, kuni need terved on ja võimaldavad ringi liikuda ning pisikesi ruume ta lihtsalt ei salli. Nagu elaks kapis või mingis keldrialuses punkris. Seega äkki on isegi võimalik, et neidisel on klaustrofoobia, millest tal endal pole kunagi aimu olnud.
Veronica sai Chadist juba esimene kord aru, tema küsimus polnud keeruline ega mingi nipiga. Lihtsalt üks lihtne küsimus, mis ootas vastust, mis sarnaneks loeteluga. "Ma tean, mida sa mõtlesid, aga me oleme sellest juba rääkinud. Tegime kunagi isegi mingi totaka nimekirja omadustest, mis meile meeldis ja mis mitte. Ning kas sa võiksid mind nüüd autost välja lasta," lausus Anna vaikselt, kuid üsnagi tungival toonil, proovides veel kord ukselinki, mis küll liikus, kuid uks lahti ei tulnud.
Ei tahaks öelda, et näitsik just paanikasse läks, kuid ega väga palju puudu ka polnud. Millegi pärast oli Annal tunne, nagu oleks auto sattunud prügimäel olevasse pressijasse, mis masinat järjest pisemaks ja pisemaks surub, jättes Veronicale üha vähem õhku, mida hingata. Ta tahtis välja saada, kuid uks oli kinni. "Palun lase mind nüüd välja," kordas Ronnie veel kord enda palvet. Tüdruk tundis, kuidas tema hingamine muutus kiiremaks ja katkendlikumaks. Ta oleks just kui hakanud hingeldama.

Chad ohkas, kui ta ikka veel Annalt vastust ei saanud. Muidugi ta mäletas seda nimekirja, mille nad kunagi tegid, aga nüüd olid ajad muutunud. Nad polnud enam need noored, kes olid aastaid tagasi. Samuti uskus Chad, et tema puhul on häirivaid omadusi kõvasti juurde tulnud. Kuna aga näitsik rääkimisest keeldus, ei saanud noormees teda ometi sundida. Veel vähem tahtis ta Annat meelega autos kinni hoida.
Chad oli veel kahevahel - ta kas teeb ukse lahti ning laseb Annal ära joosta või sunnib teda siin endaga istuma. Mitte kumbki variant ei tundunud sobilik, teine oli veel eriti kohutav. Kui aga neidise hingamine märgatavalt kiirenes, sai Kevin aru, et nüüd on küll midagi väga hullu lahti. Kas ta äratas oma teadmatusest mõne tüdruku hirmu? Ennast mõttes idioodiks sõimates vajutas ta autos nuppu, mis kõik uksed korraga lahti tegi. Alles nüüd suvatses ta korralikult vaadata, kuhu nad oma sõiduga olid välja jõudnud. Õues valitses loomulikult pimedus ning eriti palju näha ei olnud, kuid see oli selge, et Tree Hillist sõitsid nad välja... Küll mitte kaugele, aga siiski. "Ma ei tea... räägime siis õues?" arvas mees. "Mul on kahju, et sind niimoodi ehmatasin. Ma ei osanud arvatagi, et midagi sellist võib sind kohutada," lisas ta ning astust autost välja värske õhu kätte.

Kuulnud vaikset klõpsatust, mis võimaldas tal autost lahkuda, võttis Anna sellest võimalusest vägagi kindlalt kümne küünega kinni, hüpates põhimõtteliselt autost välja. Kuna nad olid jumal teab kus, polnud neidisel võimalik kuhugi joosta. Vähemalt mitte juhul kui ta tahab tervelt tagasi linna jõuda ning mitte keset ööd metsa ära eksida ja lõpetada mõnes augus.
Astunud autost mitu meetrit eemale, jäi Veronica päris pikaks ajaks edasi-tagasi kõndima, püüdes kaotada värinat enda kätes, jalgades ja üldse terves kehas. Tema hingamine õnneks hakkas taastuma, mis tõttu minestus ei tulnud enam kõne alla. Mõni minut tagasi oleks see olnud küll vägagi võimalik.
Tundub, et Annal siiski on klaustrofoobia, millest pole neidisel alati otseselt aimu olnud. Nohjah, ta on osanud vältida olukordi, kus tal tekiks paanikahoog, mis niidaks jalust.
"Sa pole ainukene," lausus Veronica vaikselt Chadi sõnade peale, kõndides endiselt edasi tagasi ühe koha peal. Tüdruku käed värisesid endiselt märgatavalt, kuid ta tundis ennast juba tunduvalt paremini.

Chad ei lausunud esialgu musta ega valget, vaid saatis oma pilguga Annat, kes edasi-tagasi kõndis ja silmnähtavalt ikka veel šokis oli. Oleks ta vaid teadnud, et tänane õhtu omadega sinnani jõuab... Üldse läks täna kõik nii valesti, mis tekitas noormehele rohkelt mõtlemisainet. Nii suutiski ta mõnda aega vait püsida. Kui tüdruk tüdruk esimesena suu lahti tegi, otsustas Chad, et temale ühe koha peal seismisest nüüdseks piisab, ning ületas nende vahelise maa. Ta pani mõlemad oma käed neidisele ümber eesmärgiga Ronniet natukenegi rahustada, nullides sellega ka tüdruku võimaluse edasi-tagasi kõndimist jätkata. "Ma luban, et ei tee enam kunagi midagi sellist," lausus Chad tasasel häälel. "Aga mul pole õrna aimugi, kuidas su nüüd koju viin, kui sa peaksid keelduma autosse istumisest. Nagu näha, sõitsin palju kaugemale kui plaanis oli," jätkas noormees mõtlikult. Jalgsi kõndimiseks olid nad linnast paraku liiga kaugel ja pealegi ei tahtnud Chad oma autot siia seisma jätta - kes teab, mis sellega juhtuda võiks.

Anna võpatas tahtmatult, kui Chad korraga tema juures seisis ning enda käed tüdruku ümber pani. Kuid see võõras ebameeldiv tunne kadus sama kiirelt, kui see tekkis ning noormehe embuses olles rahunes näitsik isegi kiiremini maha, sulgedes peagi ka enda silmad. Samuti oli tal nii ka soojem, sest näitsiku mantel oli Kevini auto tagumisel istmel, kus oli ka tüdruku kott.
"Sul pole vaja vabandada. Kust sa oleksid pidanud teadma, et mul on klaustrofoobia, kui ma polnud sellest isegi teadlik," lausus Anna vaikselt, nautides Chadi kohalolekut, tema lõhna ja soojust, mis pani näitsiku naha kergelt kihelema. "Juhul kui sa lubad, et püüad seekord normaalse inimese kombel sõita, siis ma võin isegi kaaluda uuesti autosse istumist," lisas Veronica mõne sekundi möödudes, tõstes enda rohelised silmad Chadi sinakatele silmadele. Endiselt oli tal nende vastu nõrkus. Ning tõsi - juhul kui auto poleks läbinud kindlas ajaühikus suuremat vahemaad, kui ta peaks ja Anna poleks vägisi autosse topitus, siis poleks ka midagi hullu juhtunud. Lihtsalt segadus ja väikene hirm tekitasid pisikese paanikahoo. Seega pole vaja autot siia jätta ning jala tagasi linna kõndida.

Kui neidis korraga võpatas, ei suutnud Chad otsustada, kas ta peaks oma käed koomale tõmbama või jätma nii, nagu need olid. Teinud pärast lühikest kaalumist otsuse teise variandi kasuks, suutis ta üle pika aja tänase õhtu jooksul mitte ämbrisse astuda. Sellise asja peale kuluks isegi aplaus ära...
"Noh, kui ma poleks käitunud nagu tõeline idioot, et teaks me kumbki sellest ikka veel?" pakkus Chad, hääletoon juba mõnevõrra lõbusam. Ei teagi, kas teadmatus oleks olnud parem või mitte. Kui Anna ikka veel temast eemale ei tõmbunud ning oht tema plehkupanemiseks kadumas oli, suutis ka Chad viimaks rahunenda, kuigi ta enda ärevust ennist väga välja ei näidanud. "Olgu. Ma sõidan rahulikult. Sul pole vaja rohkem pabistada," andis noormees lubaduse. Kuna kell oli juba päris palju, tuli kinoskäik ilmselt ära jätta. Viimasele seansile pääsemiseks ei jõuaks ilma kihutamiseta kohe kindlasti kohale. Ja kõik oli selle tobeda draama süü, mis nüüdseks õnneks mööda oli läinud. Neidise silmadelt pilku pööramata ilmus Chadi näole ka midagi naeratust meenutavat. "Kas sõidame nüüd tagasi või vajad veel aega?" küsis ta minutikese möödudes.

"Ning ilmselt oleks ka parem, kui ma poleks sellest teada saanud. Nüüd vaatan ma veel rohkem liftide suunas kõõrdi ning eelistan suuri avaraid ruume," maigutas Anna Chadi pakkumise peale suud. Äkki peaks korteris ka mõne seina maha tõmbama, et avaram oleks. Pigem ei. Niigi palju on seda avaramaks ja valgemaks muudetud, tehes nii mõnegi seina sisse suurema ava või tõmmates selle sootuks maha.
"Ära nüüd nii kuivik ka pole. Nii kaua kuni ma võin sinna istuda vabatahtlikult, pole mul midagi viga. Lihtsalt järgmine kord hoiata ette või löö mind uimaseks, kui sul tuleb tahtmine mind kuhugi kinni panna," lausus Veronica vaikselt noormehe lubaduse peale, toetades ennast vastu Chadi. Ükskõik kui palju ta ka ei üritaks, seda tüüpi siin on raske vihata. Kas põhjus oli selles, et Anna on noormehesse nii võrd ära armunud või hoopis nendes sinistes silmades, kuid nii kiirelt kui näitsik tema peale pahaseks saab, nii kiirelt ta sulab ka ülesse. Lihtsalt Anna on liiga põikpäine, et seda tunnistada.
"Mmmm.. juhul kui ma ei oleks siin kringliks külmumas, siis ma võiksin siia päris pikaks ajaks jääda, kuid praegu eelistan ma pigem sooja autot ja seejärel enda korteri veel soojemat dušši," kinkis Ronnie üle pika aja täna õhtul Chadile ühe õrna naeratuse.

"Noh, kui mõni trepp tuleb ning sa ei jõua sealt üles kõndida, siis kisenda. Võtan su sülle ja probleem lahendatud," pakkus Chad ühe variandi välja. Muidugi oli see teostatav ainult juhul, kui nad kuskile kahekesi lähevad... Mis puutus avaratesse ruumidesse, siis neid leidus õnneks piisavalt palju.
"Ja sina hoiata mind järgmine kord ette, kui sul tuleb tahtmine minu eest ära joosta. Siis vähemalt suudan ma kiiremini reageerida ning ei teki ka vajadust sind kuskile kinni panna või ära röövida," ütles Chad pooleldi naljaga. Chadi vihata oli tõepoolest raske, nagu minevik näidanud. Ta meenutaks justkui pahandust teinud kutsikat, kelle peale on võimatu tigedaks saada. Samamoodi oli Chadil ka Annaga: pärast lahkuminekut üritas ta tüdrukut vihata, aga loomulikult ei tulnud sellest midagi välja.
"Külmetada ei tasuks tõesti. Ma ei taha, et sa jälle minu pärast haigeks jääksid," sõnas noormees. Naeratuse peale tõusid ka Kevini suunurgad jälle ülespoole. "Aga lähme?" arvas tüüp, hakates juba ise vaikselt auto poole astuma. Sel korral ta Annat süles autosse kanda ei kavatsenud, et mitte neidist jälle ära hirmutada.

"Seda me veel vaatame, kas ma ikka hakkan sul kisendama," turtsatas Anna lõbusalt, andes Chadile kerge müksu vastu õlga. Nii kaua kui võimalik, kasutaks näitsik ikkagi enda kahte jalga ning võib-olla laseks Chadil ennast trepist süles ülesse kanda vaid mõnel üksikul erandjuhul.
"Juhul kui ma peaksin su eest ä r a j o o k s m a, siis sa püüaksid mu ilma vaevata kinni. Sportlik nagu sa oled minusuguse tugitoolisportlase kõrval. Kuid kui mul peaks tulema tuju vägagi põikpäine olla, siis peaksid sa küll ette vaatama," hoiatas Veronica noormees lõbusal muigel, hakates peagi kergelt naerma. Korralik jäär on Anna pidevalt, kuid kõige hullem on see siis, kui tal peaks samal ajal olema ka paha tuju. Vot siis võib olukord minna ohtlikuks kätte.
"Vähemalt seekord oleks sul võimalust mind põetada ning kanda pidevalt trepist ülesse ja alla," lausus tüdruk naljaga pooleks ning noogutas kergelt tema küsimuse peale, kõndides peagi Chadi järel auto poole. Vajadus sooja ruumi vastu oli nii võrd suur, et neidis peaaegu jooksis noormehe sportauto poole.

Chad hakkas Anna lause peale naerma. Või ei kisendagi? Seda oskas ta muidu ju liigagi hästi, kui ainult tahtis. Paraku oligi Annaga nii, et ta tegi kõike ainult siis, kui ise tahtis, mitte käsu peale. Samas oli see tema juures üks nendest omadustest, mis Chadile meeldis - naisel peabki piisavalt iseloomu olema.
Kõik, mida neidis ärajooksmise kohta rääkis, oli samuti puhas tõde, sest Kevini puhul polnud tegu üldsegi mitte spordikauge inimesega. "Jah, kinni püüda poleks sind tõepoolest raske, aga ma tunduks nagu mingi ahistaja. Eriti veel siis, kui sa käte ning jalgadega vehima hakkad ja mina sind luba küsimata endaga kaasa üritaks vedada," sõnas noormees väikese muige saatel. Juba tänane õhtu oli sobiv näide...
"Mul poleks selle vastu midagi, aga selleks, et sind poputada, pole sul tarvis haigeks jääda. Ma teen seda nagunii," lausus Chad, pilgutades samal ajal neidisele silma. Kui nad olid mõlemad autosse jõudnud, tõmbas Chad harjumusest kohe turvavöö peale, aga enne, kui ta jõudis sõiduvahendi käivitada, tuli kutile midagi meelde. Sobranud natuke kindalaekas, sai ta sealt kätte ühe vana CD-plaadi, mida polnud juba aastaid kuulanud, kuigi see vedeles kogu aeg kõikide teiste plaatide all. "Vaata, mis ma leidsin," ütles kutt, näidates korraks Annale läbipaistva karbiga hõbedast plaati, mille peale oli markeriga suurte tähtedega kirjutanud Channa ehk siis mõlema nimed üheks kokku kirjutatud. Tegemist oli nende kahe aasta taguse ühiselt koostatud playlistiga. Mida kõike ei leiaks...