Elu on täis ootamatusi

Oli üks tavaline tüütu esmaspäevane päev, mil tuli tõusta varem kui tavaliselt, et õigeks ajaks loengutesse jõuda. Parema meelega oleks Chad enda ajaga hoopis midagi lõbusamat ette võtnud. Üks võimalikest variantidest oli kinnominek koos enda tüdruksõbraga, sest praegusel ajal jooksis Tree Hilli kinos üsna mitu head filmi. Ülikool aga ei seganud noormehel oma plaanide teostamist, vaid lükkas neid lihtsalt edasi hilisemale ajale.
Kell oli saanud pool kuus, kui mees peatas auto Port City Java lähedal. Tegelikult oli ta kavatsenud alguses otse Anna juurde sõita, aga kohvikut märgates mõtles Chad ümber, kuna polnud juba lõunast saati midagi söönud. Samuti ei soovinud ta teise külmkapi kallal laastamistööd tegema hakata.
Juba paari minuti pärast istus noormees kohvikus aknaäärses neljases lauas ning ootas enda toidu saabumist. Tellitud sai suur hakklihapitsa ning tass kohvi. Võtnud taskust telefoni, saatis Kevin enda tüdruksõbrale sõnumi, et too ennast samuti PCJ-sse veaks, kuna Anna ei elanud kohvikust kaugel. Märkamatuks jäi Chadile aga tõsiasi, et praegusel hetkel oli kohvikus rohkem rahvast kui tavaliselt ning vabu istekohti leidus vähe...

Darn it. Vaevalt sai Sithmaith Port City Javasse astuda, kui kohati isegi ülerahvastatuseks kalduv kliendihulk talle kohale jõudis. Nii palju siis mõttest siin süüa... Kahju küll, talle meeldis siinne fusilli parmesano... Kandnud keharaskuse ühele puusale, vaatas naine natuke pettunud ilmel ringi, lootes, et ehk leiab kuskilt mõne vaba laua või, kui muud üle ei jää, mõne kena lauanaabri, kes ei pahanda, kui ta oma pastaga tema seltsi sajab. Ei o- On. Sithi silmad peatusid ühel neljasel laual akna all, mille taga istuv üksik kutt oma telefoni näppis. Läks mõni hetk, et ta saaks aru, kellega on tegu. Chad. Seesama tüüp, kellega ta oli kolm suve tagasi Iirimaal kokku sattunud ja... Paljalt selle mõtte peale tõmbusid tema palged punaseks, kui ta end märgatavalt sirutas, sügavalt sisse hingas ja läbi PCJ kõndis, et Chadi vastu istuda. "Tere, Chad," lausus naine endale iseloomuliku vaoshoitud häälega, mida ta kasutas siis, kui tahtis sitaks kettasse minna, aga ei pidanud stseeni sobivaks.

Kuna Chadi mõtted olid umbes paari tunni pärast algaval kinoõhtul koos enda tüdruksõbraga, ei pannud mees tähelegi, et keegi tema laua juurde kõndis. Alles siis, kui üks tuttav naishääl teda kõnetas - Chadil polnud õrna aimugi, kus ta seda häält kuulnud oli, kuid teadis, et kuskil kindlasti - pööras mees pilgu hääle omanikule. Lähemal vaatlusel jõudis Chadile kohale, et tal pole aimugi, kellega tegu on, kuigi naine tundus teda vägagi hästi teadvat. "Tere jah," vastas mees punapea tervitusele, üritades kõlada võimalikult viisakalt, sest tema järgnev lause oli küllaltki piinlik. "Vabandust, aga ma ei suuda meenutada, kus ma teid varem kohanud olen," sõnas Chad ettevaatlikul toonil.

Hmm, ei tea, kus? Äkki joovastuses tema nime hüüdmas? Sithi kulm tuksatas, kui ta Chadi vastust kuulis. Ah et ei suuda meenutada? Muidugi ei suuda, kui olla mängur, kel igal õhtul uus naine... Seda oli ta arvanud sest ajast, kui Chad lihtsalt... kadus. Variant, et kutt hõivatud võiks olla, polnud talle pähe tulnud... aga ei või midagi teada. Toetanud küünarnukid lauale, kummardus naine lähemale, sinakashallid silmad mehe nägu puurimas. "2009, juuli, The Ferrymani pubi?" lausus ta aeglaselt. "Juuksed lahti, tumeroheline seelik, hall top, neli kappa õlut? Naljad Tähesõdade teemal?" jätkas naine. Ei tea, kas peaks demonstratiivselt oma nõelaga üles pandud juuksed lahti ka tõmbama, muidu ehk ei tule mehele meelde...

Chad ohkas korraks, kui naine enda looga alustas. Miks just nüüd pidid need tema kunagised kaaslased hakkama üksteise järel välja ilmuma? Nagu Elizabethist oleks veel vähe... Või noh, Elizabethi ta vähemalt mäletas. Kui aga Sith veel mõne detaili lisas, jõudis mehele kohale, kellega ta rääkis. 2009. aasta juulis oli ta tõepoolest Iirimaal käinud, nimelt puhkamas. Ega ta seal kaua ei olnud, sest too suvi oli Chadi jaoks Euroopa avastamise ja seikluste aasta, mille jooksul jõudis ta ära käia veel Inglismaal, Hollandis, Prantsusmaal ja Itaalias. "Jah, tuleb tuttav ette küll. Sina oled Sith, on mul õigus?" kõlas Chadi hääl ikka veel kahtlevalt. Tõsi, tal oli palju naisi olnud. Eriti veel hullumeelsel 2009. aastal... Tegelikult oleks ta tahtnud naisele selgeks teha, et praegu pole kõige sobivam aeg selle teema arutamiseks, kuna kohe-kohe võib Anna kohvikusse sisse astuda, kuid vähemalt esialgu otsustas ta vaikida. Äkki ei kavatsenudki naine siia kauaks jääda?

Sith tõmbus automaatselt tagasi, kui nende laua juurde ilmus ettekandja, kes asetas Chadi ette tassi kohviga, ütles, et pitsaga läheb veel aega ning pöördus temakese poole, et küsida, kas see midagi soovib. Ehmunud hirve suurte silmadega raputas naine pead ja lubas endale õige pisikese kergendusohke, kui ettekandja lahkus. Siis aga pöördus tema pilk taas Chadile. "Mina'p see olen," lausus Siobhan nüüd natuke neutraalsema ilmega, mis ei lubanud, et ta ajab mehe orki, kui see midagi valesti ütleb. Ettekandja tulek oli tema olekut lõdvemaks lasknud. "Miks sa ära läksid? Ja kohe niimoodi mitte midagi ütlemata?" ei keerutanud ta ümber palava pudru, vaid lõi lusika kohe sisse.

Ettekandja ilmumine ja naise pearaputus andis Chadile lootust, et Sith kauaks siia laua juurde jutustama ei jää, vaid lahkub, kuna nii oleks mehe vaatepunktist kõige mõistlikum. Jääks ära kogu see hilisem selgitustöö, kui ta mingi võõra naisega elavalt vestlemas tabatakse. Võtnud enda kohvist väikese lonksu, jäi Chad lühikeseks hetkeks naisele otsa vaatama. "Kas ma ei saaks seda mõnel muul korral arutada?" vastas mees küsimusega, andmata Siobhanile kindlat vastust, mida too soovis. Ta vajas aega, et mõelda välja, mida naisele rääkida. Tundus liiga julm rääkida seda, kuidas asi tegelikult oli - Siobhan osutus lihtsalt meelelahutuseks üheks õhtuks. Naise jutust võis aga aru saada, et tema jaoks e i olnud tegemist kõigest lõbusa ajaviitega. Vastasel juhul ei esitaks ta küsimusi sündmuse kohta, mis toimus kolm aastat tagasi, vaid oleks kõik ammu ära unustanud, nagu tegi seda Chad...

Aga ta ei tahtnud aega anda. Mingi vabandus kujul "mu vanaema suri ära" ei läheks läbi, sest ka sellest on võimalik teatada ja nii palju, kui ta ümbruskonnast mäletas, oli ta seal ka märkmepabereid ning pastakat näinud, kuhu oleks minekupõhjuse kirjutada saanud. Otse loomulikult tähendas see temasugusele peast pisut lihtsalt naisele midagi - Chad oli esiteks nägus ja teiseks meeldiv, lisagem juurde ka selle, et tema kolimine Saksamaale oli tema peika meelt muutma pannud ja Saksamaal polnud ta veel kedagi leidnud, kelle õla najal nutta, nii et see suvine reis kodumaale leidis aset väga soodsal ajal... ja muidugi ei saa unustada joodud alkoholi, sest tal polnud just kõige parem taluvus. "Ei," tuli Sithilt kindel vastus. "Ma tahan teada siin ja praegu, mis oli see mõjuv põhjus, et sa midagi teatamata kadusid." Rääkides hakkasid tema palged taas õhetama - raske oli nii kurja häält teha üritada, kui talle see üldse ei meeldinud ja Chad endiselt sama võluv oli...

Chad oli kergelt hämmingus, et Sith temalt üldse midagi sellist küsis. Kas polnud mitte ilmselge, et kui mees midagi ütlemata jalga laseb, puuduvad tal edaspidised tulevikuplaanid selle konkreetse naisisendiga. Oli tõesti nii raske seda eeldada? Kuna aga Sith alla ei andnud, ei jäänud Chadile piisavalt aega mõne usutava ning leebema loo mõtlemisele, mistõttu oli ainus võimalus rääkida nii, nagu asjad tõepoolest olid. Ei saanud väita, nagu poleks Chadil Sithist naise naiivsuse pärast kahju olnud. Talle ei meeldinud kellelegi meelega haiget teha. Mitte enam. Kolm aastat tagasi oli Chad veel poisike, kes taolistele võimalustele mõtlema ei vaevunud ning nüüd tuli tal tegeleda tagajärgedega. "Olgu, ma räägin," lausus mees lõpuks. "Mina võtsin meie kunagist väikest seiklust üheöösuhtena, millele ei järgne ühtegi kohustust. See oli ka põhjus, miks ma midagi ei öelnud. Mul polnud tarvis midagi öelda, kui olin kindel, et see kohtumine jääb viimaseks." Nüüd mõtles naine kindlasti, et Chad on täielik tõbras, kuid vähemalt rääkis mees tõtt.

Olgugi et ta oli seda ise tahtnud, kuulda tõtt, torkas see ikka valusalt. Nii et ta oli kogu aeg suuremas osas õigesti mõelnud... "Karma..." pomises Sithmaith rohkem enda ette kui Chadile. Nii et ta oligi olnud üheöölõbu, nagu taskurätt, mille nuuskad täis ja viskad minema, mõtlemata sellele rohkem. Ja tema oli olnud see tobuke, kes vältis igasuguseid edasisi suhteid meestega lihtsalt lollis lootuses, et kohtub Chadiga veel ja mingil maagilisel viisil saab nende nirust laialiminekust ilus suhe... "Oled endiselt selline, kes korjab kuskilt pubidest ja baaridest tüdrukuid üles ning pärast nende magatamist kaob kus kurat?" küsis naine. See polnud süüdistavana mõeldud, pigem öelduga leppivalt. Oh, okay then.

Chadil oli endiselt piinlik ning ta ei osanud oma nägu kusagile peita. Mees koguni kahetses, et kohvikusse tuli. Kui ta oleks sõitnud otse Anna juurde, jäänuks praegune rumal olukord tekkimata. Kahjuks ei ole võimalik enda tegusid tagasi võtta ning ajamasin mehel samuti puudub. Naise küsimuses oli mõte sees. Mida muud peakski Sithmaith temast arvama? "Ei. Aasta pärast meie... milleks iganes sa seda nimetaksid, kohtusin ma kedagi, kellesse tõeliselt armusin. Ning praegu olen ma temaga suhtes," sai naine ka enda vastuse. Chad ei hakkanud loomulikult lisama, et ta suutis Annast mingi rumala tüli tõttu kaheks aastaks lahku minna, kuid nad leppisid ära ning praeguseks on koos oldud mõned kuud...

Chadi vastus oli pisut üllatav, kuid ta polnud sellist varianti täielikult välistanud, seega - miks mitte. "Noh, seda on hea kuulda..." lausus Sith, kuigi seal polnud midagi head. Tema jaoks mitte, Chadi jaoks küll. Ilmus ettekandja, kaasas mehe tellimus, ning naine võpatas kergelt. Oi, kuidas talle ei meeldinud, kui keegi niimoodi silmanurgast ilmus... Küsimuse peale, kas ta on ehk meelt muutnud ja soovib midagi tellida, tahtis ta juba "ei" öelda, kuid mõtles ümber ning tellis tassi musta teed.

"Kusjuures peaks ta õige varsti siia jõudma," lisas Chad, suunates pilgu kord aknast välja, siis aga uksele. Tulijast polnud veel jälgegi, kuid Chad oli kindel, et ühel hetkel ilmub neidis välja. Kuna mees rohkem midagi asjalikku öelda ei osanud, hakkas ta hoopis enda pitsat sööma. Kaua ta aga vaikust kannatada ei suutnud, vaid tuli lagedale ühe täiesti neutraalse küsimusega. "Aga äkki räägiksid, kuidas sul vahepeal läinud on?" uuris Kevin. Mida aeg edasi läks, seda vähem pinget mees tundis. Kui ta peabki Annale midagi seletama hakkama, siis teeb selle ära. Tõtt rääkida on igal juhul parem kui valetada. Iseasi on aga see, kuidas neidis kuuldusse suhtuks, kui arvestada, mismoodi Chad aastaid tagasi naistega ümber käis...

Sithil läks pitsalõhna peale kõht tühjaks, aga tükki lunima ta ka ei hakanud. Pole tema moodi, eriti viisakas oleks pärast inimese põhimõtteliselt süüdistamist tema söök nina alt ära süüa. Küsimuse peale kehitas naine õlgu. "Nii ja naa. Saksamaal elasin. Proovisin oma eluga midagi asjalikku ette võtta, lõpetasin oma korteris arvutist sarju vahtides ja kirjutades. Siia tulek on siiani loodetavasti kõige targem liigutus, mida teinud olen," lausus ta. Ettekandja tuli päris kiirelt tagasi, kaasas tass tumeda teega, ja Siobhan tänas teda kerge peanoogutusega.

Kui Chad tabas naise pilgu oma pitsat jälgimas, ilmus tema näole kerge muie. Loomulikult ei julgenud teine endale tükki paluda. Pitsa oli aga piisavalt suur ning sellest jätkuks mõlemale. Ja kui jääkski väheks, saab mees ju iga kell uue tellida. "Tahad ka... pitsat?" pakkus Chad ning võttis järjekordse tüki. Midagi nii maitsvat polnud ta ammu söönud... või siis tekkis see tunne tühja kõhu mõjutusel. "Mida sa kirjutad? Mõnda romaani?" esitas noormees Siobhanile uue küsimuse. Ta mäletas, nagu oleks naine korra maininud, et tegeleb kirjutamisega, kuid polnud päris 100% kindel. Purjus pea teeb oma töö ning sel õhtul kolm aastat tagasi ta just kainusega ei hiilanud.