Elu on täis ootamatusi

Chad surus alla ohke, kui Siobhan ikka veel selle teemaga jätkas. Nüüd oli juba täiesti kindel, et üheöösuhe Sithiga tuleb samuti kõneluse alla. Mis aga kõige iroonilisem - Annaga pole nad nii kaugele veel jõudnudki, aga nüüd peab ta kuulma, kuidas tüüp aastaid tagasi kellegi teisega hullas ning see 'keegi' istub juhuslikult nendega samas lauas... "See on minevik. Ma tean, et tegin valesti, aga usun, et praegu on juba liiga hilja nii vana teemat lahata," lausus kutt, pilk suunatud lauale, et kummalegi tšikile otsa vaatama ei peaks, kuna tal oli selleks liiga piinlik. Chad kujutas ette, kuidas mõlemad teda praegu jõllitada võisid, mis ei tekitanud temas kohe üldse mitte paremat enesetunnet. See õhtu hakkas järjest hullemaks muutuma...

Kui see oleks mõni tema kirjutatud stseen (ja miski pole välistatud, et ta analoogse stseeni kuhugi sisse kirjutab), kujutaks Sith end lisaks sabale ja sarvedele ka sinises tules leegitsevana, teetass käes ja pilk peas põlemas, aga kogu ülejäänud hoiak stoiline. Yessssss, burn! Võtnud tassist lonksu, pani naine selle alustassile tagasi ja naaldus taas ettepoole, silmad Chadi puurimas. "Sinu jaoks õnnis minevik, millest ilmselgelt pole enne vaja rääkida, kuni karma kõrvakiilu ei anna. Sellele sa ei mõelnud - olid nii noor, kui olid, vähe huvitab - kuidas see mulle mõjus. Pole hilja seda teemat lahata ühti, praegu on parim aeg, kuna sa oma armsa tüdruksõbra seltsis oled ja kõik mineviku patud lagedale tulevad." Tema kõne omandas tugevama aktsendi, kui ta oma kaasasündinud iiri temperamenti pisut rohkem vabaks lasi. Kaua sa ikka vagur talleke oled. B-b-b-bitchy gal, b-b-bitchy gal... Jah, oli vist väga aru saada, et ta ei kavatsenud kohe kuidagi Chadil eluga pääseda lasta.

Mida kaugemale see vestlus arenes, seda ebamugavamalt Anna ennast tundis ja sügavale enda tooli vajus ning ühtlasi ka kaugenes nii palju kui võimalik lauast. Kui Sithmaith hakkas rääkima midagi Chadi mineviku pattudest, hakkas Veronica üha enam kartma, et juttu tuleb sellest, millest ta parema meelega teada ei tahaks. Kergelt köhatanud, ajas näitsik ennast toolil rohkem istukile. "See muutub natukene ebamugavaks. Ma jätan teid vist parem kahekesi," sõnas Anna vaikselt, kuid samal ajal kiirelt, olles vägagi kiirelt toolilt püsti saanud. Sõnagi rohkem lausumata, võttis ta enda mantli, koti ning kõndis lauast eemale. Näitsiku jaoks oli muutunud hingamine tunduvalt raskemaks ja keerulisemaks. Salapära, mis Chadi ja Sithmaithi vahel oli, mõjus näitsikule kahe paksu ja raske seinana, mis surusid tema aina rohkem ja rohkem kokku, püüdes sootuks lömastada.

"No mida ma siis tegema peaksin? Selge see, et tegin vea, aga ma ei saa midagi enam tagasi võtta. Mis tehtud, see tehtud," lausus mees käsi laiutades. Ikka veel ei suutnud ta kuuldavale tuua sõna "üheöösuhe", aga nende jutu põhjal peaks see Annale juba nagunii selge olema või siis saab kohe selgeks. Kui aga neidis lauast tõusis ja minema jalutas, järgis Chad tema eeskuju. Kõndinud Anna juurde ning haaranud tal käest, jäi ta näitsikule silma vaatama. "Põgenemine pole lahendu, nagu minevik näitab. Kui Sithmaith tahab rääkida, siis las ta räägib. Teadmatus oleks veel palju hullem," rääkis noormees ning hakkas Ronniel ikka veel käest kinni hoides aeglaselt laua poole tagasi kõndima. Loodetavasti ei hakka Anna nüüd vastu punnima, sest vastasel juhul ei oskaks vaene Chad enam midagi teha.

"Kaos paradiisis", paneks ta sellele pealkirja, mõtles Sith, kui ta tahapoole nõjatus ja oma teetassist viimase lonksu võttis, nagu polekski midagi valesti. Tahaks nii väga, oi kuidas tahaks käsi kokku lüüa ja öelda, et tema töö siin on tehtud. Nüüd on süda ka natuke kergem, nüüd ta vähemalt teab, miks Chad selline siga oli ja lihtsalt kadus, ja idülli peale oli ka tõrva kallatud... "Muidugi on ebamugav näha kedagi, kellega su armastatul üheöösuhe oli," torkas naine tühja tassi lauale pannes. Seda, et ta Annast ilusam oli või midagi, ta ei arvanud. Ta ei võrrelnud end üldiselt teiste naistega, sest nad kõik olid liiga erinevad, et mingit pingerida tekitada. Visanud natuke raha lauale, tõusis Siobhan eesmärgiga oma olemus kokku korjata ja Port City Javast välja jalutada nagu võitja.

Annas on alati olnud parajalt temperamenti, mis harva on pulbitsema hakanud ja veelgi harvem see temast välja pursanud nagu vulkaanipurske korral. Chadi puudutuse peale suutis näitsik maha rahuneda ning allus sellele, kõndides tagasi laua poole, kuid Sithmaithi sõnade peale katkes viimanegi kui õmblus, mis hoidis hädavaevu kaant vulkaanisuul. Enda jaki ja koti Chadi sõrmede vahele pistnud, oli Ronnie üsnagi kiirelt naise juurde jõudnud ja vägagi spontaanse liigutusena tõusis näitsiku käsi ning virutas Sithile korraliku kõrvakiilu. Talle lihtsalt viskas üle. Neidis küll ei tundnud naist, kuid peale tänast pole tal soovi ka. "Sa lihtsalt ei suudu taluda, kui teised õnnelikud on? Kibestunud härjapõlvlane selline," ütles Anna ausalt välja, mida ta naisest momendil arvas.

Sith ei saanud õieti astumagi hakata, kui sai valusa laksu vastu põske. Oli tema keelekasutus mis oli, selle eest nüüd küll kõrvakiilu anda ei tasu... Mis siis, et tema sõnad üsna teravad olla võisid, nagu võis Anna reaktsioonist järeldada. Kui aga neiu tema rahvuse kallale läks... Kibestunud härjapõlvlane? Oooooooh hell to the no! Tema põsk tulitas, kui ta end Chadi pruudi poole pööras, eirates kõike ja kõiki enda ümber. "Oh no you didn't..." sisistas naine ning tõukas Annat tahapoole. Mitte üks eit ei tule teda härjapõlvlaseks sõimama! Kui miski tema iiri vere keema ajas, siis just selline sõimamine, suva sest, et härjapõlvlased neile pühad fukken olendid olid. Sõimusõnana neid ei kasutatud.

Chad poleks ka kõige hullemas õudusunenäos osanud ette näha, et siin nüüd järsku catfightiks läheb. Ja esimest korda nägi ta Annat nii ärritatuna. Loomulikult olid ka Sithi sõnad liiga teravad, kuid kõrvakiilu Anna poolt poleks ta osanud oodata, samuti mitte seda, mis Sith järgmisena ette võttis. Mõni kutt oleks ehk sillas, kui kaks iludust tema pärast kakleksid, aga Chadi puhul niisugune tõde ei kehtinud. See jama pidi läbi saama ja kohe! "Naised, palun... see pole õige koht, kus oma iseloomu näidata," ütles ta ning pani Anna jaki ning koti lauale. Seejärel võttis ta Sithil korraks ümbert kinni, et järgmist rünnaku ennetades naine Ronniest kaugemale transportida. Noormees ei teinud väljagi inimestest, kes nende poole päid pöörasid ning huviga toimuvat jälgisid. "Ma arvan, et meil oleks aeg nüüd lahkuda," ütles ta Annale, jäädes lootma, et neidis on temaga sama meelt.

Sithmaithi keelekasutus polnud tõesti selline, mis teeniks ära ühe korraliku kõrvakiilu, vaid hoopis naise üleolev suhtumine ning tema ülbus, mis tõmbas Anna närvid nii pingule, et need lihtsalt katkesid nagu kitarrikeeled. Küllap oma osa mängisid ka naise sõnad ja mõtted, mis rääkisid Veronicale midagi sellist, mida näitsik poleks kunagi tahtnud kuulda, sest see tegi haiget ning istutas vägagi ebameeldivaid mõtteid ka pähe. Äkki oli ka tema olnud üks järjekordne vallutus Chadi pikas nimekirjas või kihlvedu? Praegusel momendil ei oleks enam miski Anna jaoks uudis.
Sithi tõuke peale astus Anna küll sammukese tagasi, säilitades enda tasakaalu. Kui Chad esmalt iirlanna juurde tormas, pannes enda käed ümber tema keha, need samad käed, millega ta oli alles eile emmanud Annat ja ajanud teda totakate žestide ja kõditamisega naerma. Korraga üle neidise keha levinud külmalaine, ajas Veronical ainult südame pahaks ning ta haaras laualt enda asjad. "Sa võid siia jääda julgelt. Ma olen üsna kindel, et teil on midagi varasemast pooleli jäänud," lausus ta kerge põlgusega ning üsnagi kiirel sammul võttis ta suuna ukse juurde ning kõigest mõne sekundi pärast oli ta väljas külma õhu käes. Ta tundis ennast nii vastikult, halvasti ja reedetuna.

"Korista oma käed ära," pressis Sithmaith hammaste vahelt, kui Chad kõigepealt tema kaklustsoonist eemale viis. Kuuldes aga Anna sõnu, tundis naine, kuidas kahjurõõmulaine temast üle uhtus. See oli temast nii õel, aga ta oli hakkama saanud. Viis pluss! Lükanud Chadi käed endast eemale, saatis Sith lahkuvat Annat pilguga ja söandas oma endiselt punetavat põske puudutada alles siis, kui tige tüdruksõber silmapiirilt kadunud oli ja oli kindel, et rohkem latakaid ta ei saa.

Chad tardus šokeeritult paigale, kui ta Anna sõnu kuulis. No see veel puudus, et ta armukadetsema hakkas, kui tegelikult mingit põhjust polnud. Chad ei puudutanud Sithi ebasündsalt ega midagi. Ainus, mida ta soovis, oli see, et naine rohkem Annale kallale ei tormaks. Ta üritas kaitsta oma tüdruksõbra, kuid mis sellest nüüd välja tuli... "Hea meelega," lausus Chad tigedalt. Ei, tal polnud enam tarvis sõbralikkust teeselda. Sith oli kaugelt üle piiri läinud. "Said, mis tahtsid," jõudis ta naisele öelda, enne kui samuti kohvikust välja tormas. Leidnud Anna mõni mtter eemalt, jäi noormees tema ette seisma."Praegu pole õige aeg ega koht armukadeduse näitamiseks. Ma e i ole temast huvitatud. Pean tunnistama, et tõepoolest kahetsen, mida aastaid tagasi tegin, aga see on m i n e v i k. Me polnud siis veel isegi kohtunud! Jah, ma tean, et käitusin kunagi naistega lugupidamatult ning sina oled samuti mu nimekirja eesotsas figureerinud, aga see kõik oli enne, kui ma sinusse ära suutsin armuda. Sina tegid seda, millega keegi teine veel hakkama pole saanud - sa panid mu endasse lootusetult armuma. Ma ei ole sind mitte kunagi petnud ega kavatsegi seda teha. Mul on kahju, kui jätsin sulle endast vale mulje," pidas Chad Annale korraliku loengu maha, mõeldes seejuures iga enda öeldud sõna tõsiselt.

Sai, mis tahtis. Selles osas oli Chadil jumala õigus. Tuli, nägi, võitis. Võitjana ta siit välja ei kõnni, aga parem tunne on küll. Bitchis, mis ta bitchis, aga kolm aastat kedranud küsimused said lõpuks ometi vastused ja nüüd võis ta oma õnnetu eluga edasi minna. Pisuke rahmeldamine oli tema korrektselt kuklasse krunni sätitud soengust mõned ulakad salgud lahti raputanud ja need tolknesid nüüd kahel pool tema nägu, seega tõmbas naine krunni paigal hoidva juuksenõela juustest, torkas selle huulte vahele ja kogus end laisalt lahti kerinud ning tema õlgadele langenud punased juuksed taas kokku, et need uuesti korralikult krunni keerata ja kogu kaadervärk nõelaga fikseerida. Chad oli selleks ajaks juba oma prutale järele jooksnud, nii et Sith sai rahulikult end korda teha ja nagu vana rahu ise Port City Javast välja kõndida, vaatamata väljas kraakleva paarikese poole.

OT: and I'm out. Was nice~

Anna polnud armukade, ta oli pigem pettunud, solvunud ja mingil määral ka haavunud. Ta teadis, et ekstüdruksõbrad ja üheöösuhted pole teema, millest peaksid paarikesed õhtul laua taga rääkima, kuid sellegi poolest oleks Chad võinud talle mingilgi määral teada anda, et tüdruk peab õhtul ühte lauda istuma noormehe ammuse Iirimaa kohaliku pubi voodipartneriga.
Kui Chad Annale järgi jõudis, sundides neidise peatuma, hoidis näitsik enda rohelisi silmi kindlalt noormehe selja taga oleval prügikastil, mis osaliselt tema vaatevälja jäi. Kevinile ta küll otsa ei soovinud vaadata hetkel. Vaikides kuulas Veronica poisi argumendid ära, hoides samal ajal käsi rinnal risti. Näitsiku must mantel rippus tema käel, nagu seda tegi ka tema kott. Peagi tõstis ta enda pilgu tagasi Chadile.
"Armukadeduse?" turtsatas Anna kergelt, viies enda silmad momendiks eemale ja hakates endamisi naerma. "Mul pole ju mingit põhjust armukadetseda, sest sa oled meil siin nii korralik ja truu. Kuigi viimasel ajal on üllatavalt palju sinu ekse välja ilmunud - Sith ning ka üks blond tüdruk baarist, Elizabeth oli ta nimi vist, kuid kindlasti on keegi veel kuskil ukse taga ootamas," lausus tüdruk, olles enda pilgu uuesti Chadile kinnitanud, "su sõbrad on vägagi jutukad selliste teemade koha peal." Elu ikka oskab käkki keerata ja just sellistel momenditel, mil inimene ei oska seda oodata.

Chad ei saanud enam aru, mida Anna temast tahtis. Kõik oli ju toimunud minevikus. Ta ei saaks ka kõige parema tahtmise juures midagi muuta. Ta ei olnud täiuslik ega eksimatu. Mitte keegi ei olnud. Sellega seoses meenus Chadile ka üks mälestus, mida ta parema meelega poleks kunagi enam meelde tuletanudki. Nimelt Matt ja Anna ühes voodis... Aga ta ei hakanud seda hetkel neidisele nina alla hõõruma, kuna see teeks asja veelgi hullemaks. Chad ei tahtnud tüli üles kiskuda, kuigi nad olid juba praegu sellele väga lähedal. "Pole minu süü, et nad järsku siia sattusid. Ja kui sa mu sõpradelt sellist huvitavat informatsiooni said, rääkisid nad sulle ehk ka seda, et minu ja nende niinimetatud ekside vahel pole midagi juhtunud," sõnas kutt. Raske oli üritada kellelegi midagi seletada, kui teda piisavalt ei usaldatud. "Kui sa muretseksid mulle ajamasina, et saaksin kustutada oma minevikust kõik sündmused, mis sulle ei meeldi, siis ma teeksin seda," üritas noormees sadu enda peas keerlevaid mõtteid ühisesse lausesse kokku panna. "Ma ei ole ideaalne. Pole kunagi olnudki. Aga sinuga on mul tõsised kavatsused. Kahju, et sa ei usalda mind piisavalt," lisas Chad, pöörates pilgu kaugemale, et mitte näha seda halvakspanu neidise pilgus.

Anna ei palugi Chadil muuta minevikku, vaid rääkida asjadest nii, nagu need on. Kuigi tüdruk teadis, et jutud, mida ta pidevalt kuuleb Chadi ja tüübi erinevate seikluste kohta, ei vasta alati täielikult tõele, teevad need siiski haiget. Tihti põhjustab suuremat valu teadmatus, kui sündmuste tegelik kulg. Kõik need mõtted, mis oleks võinud tegelikult juhtuda, on kui need okaskalad, kes algul on nii väikesed ja ei tee üldse haiget ning kui nad kord hetkega paisuvad mitu korda suuremaks, on valu välja kannatamatu.
Veronica peas käis läbi mõte, noormees võib vastuargumendiks välja tuua selle õhtu, kui Anna ja Matt lõpetasid kahekesi ühes voodis. Ka siis ei juhtunud midagi, kuigi eeldus sellest, mis oleks võinud juhtuda, oli kordades hullem. Kuid midagi ei juhtunud. Pealegi oli neidis hoopis teises seisus, kui Chad täna ja mõni päev tagasi.
Tundnud, kuidas viha temas hakkab vaikselt jahtuma ning reaalsus tungib jõuga peale, rahunes Anna vaikselt. Mida rohkem ta seisis ühe koha peal ja meenutas juhtunut, seda enam hakkas ta kahetsema enda tegu, sõnu ja süüdistusi Chadi vastu. Anna rohelised silmad langetasid enda pilgu ning jäid silmitsema musta asfaltit nende jalge all.
Veronica polnud kindel, kui kaua ta täpselt seisis ühe koha peal, silmad jälgimas maapinda ja suu kindlalt suletud. Tundus nagu terve igavik.
"Anna andeks, anna andeks, et ma armastan sind nii võrd palju, et ma lihtsalt ei suuda ette kujutada hetke, mil sind pole siin minu käe ulatuse kauguses. Anna andeks, et tema sõnad panid mind mõtlema millelegi, mida ma olen vältinud mõtlemast," lausus neidis korraga, pidamata õieti pausigi kahe lause vahel. "Anna andeks," sõnas Veronica veel kord, astudes Chadist eemale ning vaikselt eemaldudes.