17. november

No ei ole meeldiv teada, et inimene, keda sa pead oma sõbraks, on püüdnud vennalt tüdrukut üle lüüa. "Ja ma taaskord ei tahaks kuidagi Josephit kaitsta, aga olgem ausad, ma suudlesin ka kutti siis, kui too veel suhtes oli," muigas Jes. Ühte patta nad Joega. Ainus vahe nende kahe teol oli see, et Jes saigi kuti omale, Joe vist ei saanud kahjuks piki hambaid ka, kui arvestada seda, et ta ikka veel teise poisi tüdrukut sebida üritab. Ei saa vihjeid, siis ei saa. Pealegi kuulis Jes ülevalt uksehääli, seega teadmatuses ei pea ta ilmselt enam kaua piinlema ka. "Muidugi ma tahan," lausus Jeanette rõõmsalt. Teadagi, kuidas tüdruk balle armastab ja kui Sayer temaga minna saab, siis on asi lihtsalt ülimeeldiv. Nüüd tuleb kleiti otsima hakata. Mis see teema üldse oli? Jes tõmbas oma käed noormehe särgi alt välja ning läks teetassiga möllama. Teekotike tuli välja võtta. Tavaliselt lisaks suhkru ka, aga piparmünditee on nii lahja kraam, et suhkur teeks selle asja liiga läilaks.

Juustega läks asi üsna kiirelt. Peast välja kammitud juuksed tiris neiu kammi küljest ära ning viskas prügikasti. Ta hingas korra sügavalt sisse ja välja ning avas siis Sayeri toa ukse, et sealt ruumist väljuda ja kööki minna. Huvitav, kas Say mainis Jessicale, et ta seal on? Tüdruk ei oska oletada ka, kumb variant parem on - kas see, et rääkis või see, et ei rääkinud. Vahet pole, oluline on ainult Jessie reaktsioon. Mirth kõndis suhteliselt aegalest trepist alla ning jäi siis köögiukse juures seisma. Jes askeldas tassiga, olles tema poole seljaga. "Hei, Jessica," lausus Ky vaikselt, lootusrikas pilk silmis. Kas Jes üldse tunneb ta ära?

"Ma ei taha küll, et sa minust valesti aru saaksid, aga selle peale tekib mul küsimus, et kas sa arvad siis, et see on õige kui inimene tuleb suhtes inimest suudlema? Ja ma ei viita siin sinule, sest see oli midagi muud. Me mõlemad teadsime, et meie vahel on midagi enamat kui sõprus. Ja ma ei süüdista sind milleski," seletas Sayer ning vaatas Jessicat. Vähemalt oli tore see, et balli mõte tüdrukule meeldis ja andis talle jälle midagi, mida oodata ja mille poole püüelda. Rufus hakks juba tüdrukule ütlema, et talle võib kaks lusikat suhkrut panna, kuid muigas siis ja jättis selle ültemata. Vaatame, kes Jes seda ise ka mäletab. Say lihtsalt joob teed tavaliselt suhkruga, aga kohvi meeldib talle kangena, kuigi ta ei ole seda viimasel ajal eriti joonud. Ainult ühikas, siis kui on vaja pikalt õppida õhtul. Ja siis oli kuulda juba samme, mis tähendasid, et Kylie oli alla tulemas. Sayer vaatas Jessica poole ning siis jälle ukse poole, kuhu peagi ilmuski see väike blond tüdruk. Ta naeratas neidisele toetavalt ning pööras siis enda hallikasrohelised silmad Jessicale. Eks me näeme nüüd, mis saama hakkab...

"Ei, ma ei arva, et see õige on ja ma ei kiida enda teguviisi ka õigeks, aga...ma ei tea, öeldakse ju, et armastuses ja sõjas on kõik lubatud, mis muidugi ei viita sellele, et armastuses ja sõjas kõik võtted õiged on. Ah, ma ei tea, ma ei ole kunagi aru saanud, mis Joe peas toimub. Kusjuures, ma ei olegi sulle rääkinud, mina mõtlesin tol hetkel, et kui sa mu nüüd eemale tõukad, siis mina annangi alla. Selleks hetkeks olin ma juba täisealine ka ja kuna mind mitte miski siin kinni ei hoidnud, siis käis peast läbi küll mõte, et lähengi vaatamata kõigele papsi juurde elama," rääkis Jessica. Ta võttis suhkrutoosi ja pani Sayeri tassi sisse kaks lusikatäit suhrkut. Muidugi ta mäletas, et Sayeri piparmünditeest ei tasu kunagi lonksu võtta, kui just pole tahtmist kuuma siirupit juua. Neid samme kuulis Jes küll, aga tal oli suhkrusegamisega tegemist, seega ei vaadanud ta kohe, kes tuleb. Aga tuttavat häält ja tervitust enda nimel kuuldes viis Jessica välkkiirelt pilgu tüdrukule, kes trepist alla tuli. Esimene asi, mida ta märkas, oli kett tulija kaelas. "Mirth," lausus Jessica pea hääletult. Tuhat küsimust oli korraga peas, aga ühtegi neist ta ei küsinud. Sayer palus, et ta tüdruku kõigepealt ära kuulaks. Ja selles oli Sayeril õigus, et tüdruk temas vastakaid tundeid tekitab.

Kui aus olla, siis...Sayer mõtles nende suhte lõpetamisele, sest nad vaidlevad rohkem kui kasulik oleks ja see koormab neid mõlemaid. Ja tal lihtsalt käis peast läbi see tuntud lause, et mõnikord kui sa kedagi väga armastad, siis sa pead ta lihtsalt lahti laskma. Aga ta ei teinud seda sellepärast....et talle meenus nende roadtrip ja iga kord kui ta sellele mõtleb, siis Rufusele tuleb meelde, kui õnnelikud nad seal olid. Nad ei vaielnud üldse ja kui tekiski arusaamatusi, siis need lahendati nii kiiresti. Aga tagasi tulles....ei tea, mis juhtus. Aga loodetavasti oli see äkki nende väike madalpunkt ja edaspidi läheb kõik ilusti. "Emn...kui te tahate, siis ma võin kuskile üles minna või midagi," pakkus Rufus, sest võibolla oli neil ebamugav rääkida nii, "muidu, Kylie, söök on valmis, kui sa süüa tahad." Tal käis peast läbi mõte tõsta endale söök ära ja teisse tuppa kolida. Siis saavad neiud omavahel rääkida ja süüa.

Vähemalt sellele küsimusele sai vastuse - Jessica mäletab teda. Mirth jättis selle Jessica otsustada, et kas Sayer jääb sinna või ei. Temal vahet polnud. Nagunii teadis Say juba põhimõtteliselt kõike. Kylie tõstis omale süüa ja istus laua taha. Ta palus ka Jessical istuda. Nii pikalt on olnud aega mõelda, kuidas seda jutuajamist nüüd alustada. Algus muidugi oli tehtud - tere oli öeldud. "Jes, palun kuula mind vahele segamata ära," palus Kylie enne, kui rääkima hakkas. Ta tegi oma jutus lühikese pause, et Jessica näoilmest midagigi välja lugeda ja et toidust amps võtta, sest kõht oli siiski tühi ja toit kipub kiiresti jahtuma.

Roadtripi aeg oli tõesti ilus ja see ainult kinnitas Jessicale, et Sayer ongi see, kellega koos ta tahab ülejäänud elu veeta. Suhte lõpetamisele pole Jes kordagi mõelnud, sest tema jaoks see on lihtsalt mõeldamatu. "Minul pole midagi selle vastu, kui sa siin oled," ütles Jes Sayerile. Valigu ise, kus ta olla tahab. Jessica tõstis kaks tassi lauale, asetades ühe Kylie ette, võttes sealt enne teekotikese seest. Kui Ky vahepeal harjumusi pole muutnud, siis joob tema ka suhkruta. Jessie endale süüa ei tõstnud, talle täitsa piisas hetkel tassikesest teest. Jessie lubas kõik vaikides ära kuulata ja seda ta ka tegi. Paljudele küsimustele sai ta juba jutust vastuse, ülejäänud küsis ta hiljem. Ja siis polnudki korraga enam ühtegi küsimust. Oli vaid fakt, et see tüdruk seal tema vastas teiselpool lauda ei ole vastutav selle eest, et nende kirjavahetus katkes. Ja see, et Mirth nii palju vaeva nägi, et Jessicaga rääkima tulla, oli Jessie'le piisavaks tõestuseks, et Kylie pole päris ausalt kunagi tahtnud suhtlust temaga ära lõpetada. Jessica tõusis laua tagant püsti ja kutsus Ky ka laua tagant ära. Ta kallistas neiut pikalt. Seejärel vaatas ta kaelakeed, mille kunagi Mirthile kinkis. Sai ka kokku lepitud, et Jes toob homme tüdrukule pikad püksid ja mõned riided veel ja siis läheb temaga poodidesse, et mõned vajalikud asjad osta. Täna ei viitsi väga minna ja nii kiire sellega vist ei ole ka. "Aitäh, et sa tulid," lausus Jessica veel. See tähendas Jeanette'ile tohutult palju.

Kuigi tundus, et kummalgi ei ole väga selle vastu midagi, kui Sayer ka sinna jääb, läks noormees siiski pärast toidu tõstmist elutuppa ja lükkas ukse kinni. Las tüdrukud räägivad rahus. Ta pani teleka vaikselt mängima ning istus diivanile. Kuigi tema tähelepanu oli teleril, kuulatas ta ikka aeg-ajalt köögi poole, et ega sealt väga kisa ei tule ega midagi, aga tundus, et tüdrukutel on kõik korras.

Jessica lasi Kylie laua taha tagasi, et too edasi süüa saaks ja läks ise Sayerit otsima, et talle teada anda, et neil on jutud praeguseks räägitud. Ta leidis noormehe elutoa diivanilt. "Sayer," alustas Jessie juttu, astudes Sayeri juurde. Ta istus noormehe kõrvale diivanile. "Kylie võib mõneks ajaks siia jääda, kuni ta töö leiab ja esimese palga kätte saab, et oma elamine saada?" küsis tüdruk. Mine tea, võib-olla uuest aastast otsivad koos mingi elamise ja kolivad kokku. "Ja tegelikult ma tahtsin sinuga veel millestki rääkida," püüdis Jessica Sayerist uudishimu välja pigistada.

Sayer jõudis ilusti enda taldriku tühjaks süüa ja isegi natuke leiba luusse lasta, enne kui Jessica elutuppa sisenes. Noormehe silmad liikusid temale ja ta üritas kiirelt välja selgitada, kas jutuajamine läks hästi. Aga kui küsimusele mõelda, mis talle esitati, siis tundus, et läks hästi. "No selline oli plaan jah, aga eks ma pean enda vanematega ka siiski mingil määral rääkima," lausus noormees, "ma lähen nagu nii varsti jälle ära, siis ta saab minu toas elada." Rufus lülitas teleka kinni ning vaatas Jessie poole, kui too teatas, et tal on veel midagi, mida ta rääkida tahab. Noh, lasku käia. Sayer kuulab. "Räägi siis," õhutas nooruk. Kui aus olla siis kerge uudishimu tuli küll peale.

Jessica noogutas. Sayeri vanemad on siinkohal siiski otsustajaks ja kui nemad ei nõustu, siis tuleb midagi muud välja mõelda. Kyliet tänavale ta kindlasti ei jäta. Rannamaja on ka muidugi koht, kuhu minna võiks. "Ma sain autokooli teooriaeksami puhtalt läbi. Sõidueksamiga läheb veel aega, sest mul on kohustuslikke sõidutunde veel puudu," rääkis Jessica. Siin Tree Hillis ei tohiks sõidueksami sooritamine ka keeruline olla. Mingeid hulle liiklussõlmesid siin siiski pole.

"Vau, siis oled sa tublim kui mina," muigas noormees, "ma pidin kaks korda seda teooriat tegemas käima, sest esimene kord arvasin ma, et mis see ära ei ole ja ei õppinud midagi." Puhas lollus, aga eks teinekord sai end prandatud. Mis puutus sellesse uudisesse, siis Sayer oli oodanud ükskõik mida, aga selle peale ta tõesti tulnud ei olnud. "Ja kas su jutt suundub veel kuskile edasi või see oligi see, mida sa mulle öelda tahtsid?" küsis Rufus, vaadates neiule otsa. Millegi pärast arvas ta, et siit tuleb veel midagi.

Jessicale on see kasuks tulnud, et ta isaga palju ringi reisinud on. Paps on talla alati jooksvalt kõike seletanud. Suvel toimunud Roadtrip Sayeriga oli justkui mäluvärskendus ja nüüd paar kuud autokooli teooriatunde oli piisav kordamine, seega mingit hullu õppimist ei olnud. Ja kuna tal seda pinget polnud, et kui läbi kukub, siis peab uuesti maksma, et eksamile pääseda, siis sai ta rahulikult teha. Maksma oleks ta pidanud küll, aga tema jaoks on see summa kommiraha väärtusega. "Tohoh," muigas Jessie. Uhke tunne, jap. "Ei suundu kuhugi. Kui ma veel sellest räägin, siis ma hakkan lihtsalt seda kiruma, et lubade tegemine võtab nii kaua aega," lausus Jessica. Teooriatundidega on nüüd küll kõik, aga sõidutunnid toimuvad kaks korda nädalas, ehk tehtud saab ainult neli tundi nädalas. Hea on see, et kui nüüd mõni tund vahepeal ära ei jää ja jõulupaus välja arvata, siis peaksid sõidutunnid veebruariks tehtud saama ja siis on vaja kooli sõidueksam teha. Ja siis riiklikud eksamid ka veel. "Kui kõik hästi läheb, siis veebruaris millalgi peaksin load kätte saama," mainis Jessie. Aga veebruar on kaugel.

Sayer muigas neidise reageeringu peale. Noh, ega see autosõit just noormehe lemmiktegevus ei ole. Talle meeldib rohkem jalutada. Isegi auto, mille Jessica talle kinkis, seisaks ilmselt lihtsalt maja ees, kui poisi isa sellega vahepeal sõitmas ei käiks. "Igale ühele ei saa ju siiski lube kätte anda," sõnas noormees ning asetas enda käe ümber näitsiku, "usu mind, see aeg läheb ruttu ja sul on load käes rutem, kui sa arvasid. Pealegi pole veerbuar sugugi kaugel." Rufus ootab mingil määral juba suve, sest siis saab ta rahulikult Tree Hillis viibida ja ei pea mõtlema ega raha kulutama edasi-tagasi sõidule. Kuigi ilmselt peab ta suvel tööle minema, mis tähendab, et ega tal kogu aeg ikka vaba pole.

"Ma ei viitsiks neid lube üldse tehagi, kui ma saaks täiesti kindel olla, et mul neid tulevikus vaja ei lähe," lausus Jessica. Erinevalt Sayerist, Jessica suve ei oota. Suvi tulgu siis, kui ta on otsustanud, mida ta oma eluga edasi teeb. Miks just tema on üks neist, kellel pole mingit sihti silme ees? Jes toetas oma pea Sayeri õlale. "Sa oled homme terve päeva Tree Hillis?" uuris Jessie, "Või mis plaanid sul on?"