Tagasi kodus

Joseph oli jällegi mõneks ajaks kodus. Enda kohvri korterisse vedanud, ei kuulnud ta kellegi häält. Uks oli ju ometi lahti. Jalanõud jalast võtnud ja nahktagi kappi pannud, vaatas ta Lizzie tuppa. Tühjus. Seejärel tegi ta enda/Jessica toa ukse lahti ja seal oligi tuttav tüdruk laua taga õppimas. Ilmselt oli ta nii süvenenud, et ei kuulnud Joe saabumist. Noormees läks vaikselt lähemale ja sosistas seejärel :"Guess who?"

Reede õhtu. Nii kui kisakooritrenn läbi sai, sõitis Jessie taksoga koju. Ta tegi omale kausitäie kiirnuudleid ning läks tuppa, mille Joe talle loovutas. Tal oli õppida ja mitte vähe ning see oli põhjuseks, miks ta kohe õpikutesse süvenes, et kuulnud seda, kui välisuks avanes ega sedagi, kui tema toa uks avanes ja keegi sealt sisse astus. Noormehe sosin pani Jessica võpatama. "Tsau, Joe," lausus Jes korraks sõbrale otsa vaadates ja siis uuesti raamatusse sukeldudes. Aga siis pööras ta järsu liigutusega pea uuesti Josephi poole. "Joe," kordas tüdruk ja naeratus ilmus tema näole, "sa oled kodus." Jeanette tõusis püsti, et noormehele tervituseks kalli teha.

Esimene tervitus oli väga nigelavõitu. Järgmise reaktsiooni peale naeratas Joe laialt ja ta kallistas Jessicat tugevalt. Tüdruku korraks õhku tõstnud, istus ta ise voodi peale ja asetas neiu enda kõrvale istuma. "Niisiis, kuidas sul läinud on?" uuris mees ja hoidis silmi tüdrukul, kes oli väga lähedaseks saanud. Joseph tundis end Jessica eest samamoodi vastutavat nagu Lizzie eestki.

Jes oli juba päris pikalt tooli peal istunud, niiet vahelduseks oma tagumikku voodile toetada oli oluliselt mugavam, sest voodi oli kordades pehmem kui tool kirjutuslaua taga. Hea meelega õpiks ta voodis istudes, aga kirjutuslaua taga on mugavam kirjutada. Oma kodus sai tüdruk kenasti voodi peal õpitud, sest tema diivan-voodi oli palju kõvem. Aga see selleks. Et mitte Joe’le öelda, et tal on päris masendavalt läinud ja ta kõike nii lootusetult tunneb, ta hoopis naeratas ja võttis asja natuke positiivsemalt. „Kiirelt on läinud,” võttis ta minuviku kokku, „nädalavahetusel on võistlused ja seega saab trenne söögi alla ja söögi peale, aga mul on nii palju õppida ja kogu selle pinge all aeg lihtsalt kaob käest. Kuidas endal?” Viimane küsimus oli segu siirast huvist ja tahtest teemat vahetada.

Joseph kuulas Jessicat ja nägu muutus natuke kurvemaks. "Ära nüüd stressikoorma alla ka mattu," soovitas Joe. "Mul läheb...Kohati kiirelt, kohati aeglaselt. Proovid on tihti, nüüd olen nädala jälle siin, saan kahe lemmiktüdrukuga aega veeta," naeratas Joe. Lizzie ja Jess olid noormehe elus väga tähtsal kohal. Ta ei olnudki juba ammu saanud just Lizandraga mõnusalt istuda ja rääkida, see asi tuli ära teha.

"Katsun pinnal püsida," lubas Jessica. Eks ta keeruline tundu, aga mis Jessie'l üle jääb? Laseb end kõrvalda millestki, mis talle meeldib? Kukub välja kuskilt, kus talle ei meeldi, aga mis on hetkel tema kohustus ja tema tulevikule oluline? Mõlemal juhul range ei. Parem pingutab. "Et nagu väike puhkus," järeldas Jes. See on hea. Puhkus on alati hea. Aga mis puhkus see on, kui sa tuled koju ja pead nädal aega diivanil magama, sest sinu voodi on hõivatud?

Joseph lasi end voodil selili. "Nii hea on kodus jälle olla," tunnistas noormees. Ta jumaldas seda pisikest korterit kahe iseseisva neiuga. Lizzie koer oli ka äge sell, kellega oli mõnus aeg-ajalt mässata. Nooruk haigutas. "Ma olen unine," teatas noormees ja pani silmad kinni.

Jessica turtsatas. "Kuule, ma lähen otsin midagi närida. Sa naudi seni oma voodit," lausus Jes muiates. Kui Jessical uni tuleb, ajab ta noormehe tema enda voodist välja. Vaene poiss, aga ise ta selle asja nii korraldas. Jes tõusis voodilt püsti ning jalutas kööki. Leidnud dipikastme ja mitte krõpse, kooris ja tükeldas ta porgandid ära. Õige kisakooritüdruku snäkk. Tüdruk jalutas tuppa tagasi. "Tahaks sinu asemel olla," lausus Jessie ja heitis voodile kõhuli. Dipikastme viilutatud porganditega pani ta enda pea juurde. "Lihtsalt tuled koju, viskad voodile pikali ja vedeled."

Joe ajas end külili, kui Jess tuli toiduga tagasi. "Küll see aeg sinul ka kätte jõuab," naeratas Joseph. Ta näppas endale mõned porgandiviilud ja viskas need suhu. "Seriously? Porgand?" küsis nooruk. "Ma mõtlesin, et teil ikka raha on rohkema jaoks ka," turtsatas noormees.

Küll jõuab. Tjah, küll jõuab. "Porgand on hea!" protestis Jessica ja pistis ühe dipikastmese porgandiviilu suhu. Ja mis rahasse puutub, siis Jessie ei tea oma rahalisest seisust mitte midagi. Ta teab, et isa teeb vahel ülekandeid ja mingi aeg tuleb treeneripalk üle, aga otseselt ta enda pangakontot ei jälgi.

"Siis on hea, kui kõht ei ole tühi," torises Joseph rohkem naljaga. "Räägi veel, mis uudiseid siin on," tahtis mees järgmisena teada. Ta lasi end selili tagasi ja vahtis lakke, nii oli mõnus lamada. Joe mõtles, et peaks varsti magama minema, kuna väsimus hakkas võimust võtma, aga loodetavasti püsis ta praegu kenasti üleval.

Jes turtsatas. "Ma olen küll viimane inimene, kes siinsetest uudistest midagi teab," muigas Jessica, haarates uue porgandiviilu järele. Ta ei loe kohalikku ajalehte, üliharva satub telekat vaatama ja Gossip Corner teda ka ei tõmba. Jessica oskas rääkida vaid nendest asjadest, mis otseselt teda puudutasid. "Aga mis sind huvitada võib on see, et Daniel on tagasi," lausus Jessie, "ja Liz on pärast seda natuke imelik olnud. Ta muidugi ei räägi mulle midagi, aga seda on näha, et tal tema vastu ikka veel tunded on." Pole tegelikult üldse Jessica asi sellest Joe'le rääkida. "Ja mina pole sulle midagi rääkinud," mainis Jes igaks juhuks.

Niipea, kui Joe kuulis, et Daniel on tagasi, ajas ta end istukile. "Kurat! Mida paganat Daniel teeb? Kõigepealt on üks mu parimaid sõpru ja kaob siis pikaks ajaks ära. Siis ilmub tagasi ja hakkab mu õeraasuga käima ja seejärel kaob jälle, et uuesti tagasi tulla. Persse!" oli mees äärmiselt pahane. "Ta ei tee Lizziele jälle haiget," oli Joseph kindel. Ajab kasvõi ise Danieli siit linnast minema.

Haiget tegi Lizandrale see, kui Danielt polnud ja nüüd teeb haiget see, et mees tagasi on. Vahet ei ole, kus Daniel on - seni kuni Lizzie teda armastab, saab ta haiget, kui Daniel sellist edasi-tagasi töllerdamist jätkab. "Ma millegipärast kaldun arvama, et ta ei tee seda meelega, vaid et tal on selleks mingi väga hea põhjendus," ütles Jessie, mida tema asjast arvab. Oli näha ja häälest kuudla, et Joe on pahane ja endast pisut väljas ja seega rääkis Jessica rahulikult. "Enne kui sa Danieli hukka mõistma hakkad, kuula ta ära," soovitas Jeanette.

"Siis oleks ta sellest põhjusest pidanud juba ammu rääkima, sest sellisel juhul ta varjab midagi," oli Joseph ärritunud. Ta tundis, kuidas kael ja õlad krampi tõmbusid ning noormees tahtis paariks tunniks jõusaali poksikoti juurde minna. Ta hõõrus enda parema käega kukalt ja lootis, et üks hea uinak suudab ta pärast maha rahustada.