Tagasi kodus

"Võib-olla on tal ka hea põhjendus varjamisele," kehitas Jessica õlgu. Oli vaja nüüd rääkida ja Joe närvi ajada? Loll oled, Jes, loll. Jes võttis ühest Josephi käest kinni ja pigistas seda õrnalt. "Pealegi, haiget teeb kogu see jama Lizandrale ainult sellepärast, et Liz armastab teda," lausus Jessica, "sul on vanema vennana muidugi raske näha, et keegi su õe tunnetega niimoodi mängib ja seda enam, et tegu on inimesega, kes oli kunagi sinu sõber, aga see, kui sa lihtsalt külmalt omakohut tegema läheb, teed sa ise Lizzie'le haiget sellega, et end tema asjadesse segad." Jessicale meenus tahtmatult see, kui vihaseks Jason sai, kui kuulis, et talle Sayer meeldib. Niiet ta võis üsna kindel olla selles, et teab, mida Liz tunneb, kui Joe Danielil oma õest eemale hoida käsib. Samas, kunagi ei saa päris kindel olla.

Joseph hoidis Jessi kätt ja lasi end uuesti selili. Ta lasi tüdruku käest lahti ja keeras end kõhuli ning rääkis summutatult patja:"Ebanormaalne. Ma tulen tagasi ja saan teada, et Daniel mängib jälle Lizziega, sinul on kooliga probleemid ja veame kihla, et selliseid uudiseid tuleb veel. Äkki ma peaksin koju jääma?" Ta arvas, et see oleks vist kõige õigem otsus hetkel.

Jessica hoidis kogu selle Josephi siplemise ajal dipikastme kausist kinni, et see ümber ei läheks. "Mul on kooliga koguaeg probleemid olnud, niiet see pole nüüd miski uudis," lausus Jes, "aga see Lizzie ja Danieli teema...no ma ei leia, et sinu siinolek Lizandra olukorda parandaks. Nad peavad oma asjad ise ära klaarima." Jes tõstis kausi lauale ning heitis siis selili voodile. "Aga tead mis," lausus Jes, "see on hea, et sa tulid, sest väike paus õppimise kuluski ära." Pärast peab ta siiski jätkama, aga aju vajab puhkust ka, et korralikult töötada.

"Hmh, ma ei tea, mida nendega teha," ohkas Joseph. "Kuidas oleks ühe lühikese pikutamisega? Mul uni nii murrab ja sul ka hiljem puhanud peaga lihtsam õppida," pakkus Joe välja. Voodi oli ka täna kuidagi eriti pehme, äkki oligi asi väsimuses.

Jessica ajas end voodist püsti. "Aga sa maga siis, ma õpin vaikselt edasi. Muidu ma pärast äkki ei viitsi enam," lausus Jessie. Saabki Joe üle pika aja jälle oma voodis magada. Las tudub, kui väsinud on. Jes sirutas natuke ja potsatas siis istuma tagasi. Poleks pidanud seda pausi ikkagi tegema, üldse pole tahtmist uuesti õppima hakata, aga peab.

Joe ronis mõnusalt voodisse ja tundis, kuidas väsimus aina võimust võttis. "Tead, siia mahub kaks inimest ka ilusti ära," mõmises Joseph veel ja ajas end korraks istukile ning tõmbas pusa seljast, sest sellega oli palav olla. "Ära pahanda, hiljem koristan," lisas Joe ja viskas pluusi eemale. Ta ei viitsinud seda praegu ilusti ära panna.

Jessica turtsatas. Mkm, mõte ei käinud üldse vasakult poolt ajust läbi. "Kõlab nagu sa oleksid selle juba varem korduvalt ära katsetanud," lausus Jessie ja vakatas siis sekundiks, et lisada, " Ei, ära ütle midagi, ma ei taha teada." Jessica on siiski see, kes seal voodis edaspidi magama peab ja mõte sellest, et sealt on mitu naist läbi käinud, kellega Joseph on jumal-teab-mida teinud.

"Ei ütlegi," muigas Joseph. "Ära nüüd minust nii halvasti ka arva," lisas noormees. "Tuled siis pikutama või ei?" küsis noormees üle ja patsutas demonstratiivselt voodile. Joe polnud keskkooli ajal nüüd nii hull ka, et iga õhtu erinev tüdruk. Mingi periood oli, kus ta ei suutnud ühes suhtes üle paari nädala olla, aga õnneks läks see kiirelt üle.

Jah, see läks kiirelt üle - selle vastu aitas see, et Josephil ei näkanud enam? Okei, ei nori sõpra. Tore semu on. Üks väga vähestest, kelle kohta Jessica sõber julgeb öelda. Jes vaatas korra õpikute poole. Ta krimpsutas natuke nägu ja mõtles siis, et tunnike pikutada ei tee midagi. Jessica heitis taas selili ja jäi lage põrnitsema. Jah, mõnus oli selili lihtsalt lamada. Magama jääda Jes ei plaaninud, aga silm vajus siiski kinni, niiet mõned minutid hiljem jäi tüdruk siiski magama.

Joe naeratas, kui Jessica allus tema provokatsioonidele. Ei, tegelikult puhanud peast on kordades lihtsam õppida, Joseph oli seda ise gümnaasiumis päris palju praktiseerinud. Kooli, tööle, tund und ja õppima. Kutt tõmbus natuke koomale, et Jessil oleks ka mõnusalt ruumi laiamiseks ning ühel hetkel vajus sügavasse unne, kuid enne pani käe ümber tüdruku. Läbi une oli hea kedagi kaisutada.

Sayer oli mäng olnud South Carolinas ja seega otsutas ta tagasi tulla hoopis North Carolina kaudu, mis tähendas seda, et ta saab enamvähem ühe päeva kodus passida enne, kui ülikooli tagasi peab minema. Jõudnud Tree Hilli, helistas ta kõigepealt Lizziele ja uuris, kas Jessica on kodus või kas tal on üldse aimu, kus ta olla võiks. Saanud vastuseks korteri, võttiski noormees kohe suuna sinna, käies vaid korraks kodus, et enda asjad ära visata. Jalutuskäik Sayeri kodust Milestone'ide juurde pole kunagi kuigi pikk olnud. Ta liikus mööda treppe üles ning Lizandra nõuande järgi läks kohe sisse. Rufus silitas ukse juurde jalutanud koera ning eemaldas enda üleriided. Pikemalt mõtlemata kõndis ta Joe toa poole, sest seal pidi Jes hetkel elama. Ukse juures seistes mõtles ta, kas peaks koputama või ei, kuid otsustas siis kerge koputuse kasuks. Hetk hiljem lükkas ta ukse lahti ja astus ruumi. No see vaatepilt oli nüüd küll paras üllatus noormehe jaoks. Tema tüdruk magab voodis kellegi teise käte vahel. Ja see keegi teine peaks olema veel tema sõber? Nagu õde nii ka vend nagu näha. Ta lükkas ukse paraja pauguga kinni, jäädes ise ruumi seisma.

Joe ärkas ühe paugu peale ja haigutas. Silmad uksele viinud, ootas Joseph Lizzie nägu, aga vastu vaatas hoopis tõsine Sayer. "Õhtust," sõnas noormees ja sai aru, kui lähedale ta läbi une oli Jessicale liikunud. Whoops! Pisut eemale tõmmanud, ajas noormees end istukile ja tundis, et on küll palju puhanum kui enne.

"Õhtust, jah," lausus Sayer, "ma vaatan, et sa tunned end minu tüdruku kõrval päris mugavalt." Noormees surus enda käed teksade taskutesse, et mitte midagi lolli teha. Tema silmad, mis alguses olid kinnitunud Josephile, liikusid nüüd Jessicale. Ja tema olevat see, kes käib teiste tüdrukutega ega hinda Jessicat, pidades teda iseenesest mõistetavaks. Hetkel jääb küll teine mulje...

Joe ajas end voodis üles ja astus põrandale, jäädes Sayerist seisma mõne meetri kaugusele. "Ma tulin just NY-st, ma olin unine, Jessica vajas puhkust õppimisest ja...," selgitas Joseph, saamata aru, milles probleem. "Mis sa arvad, et meie vahel on midagi enamat või?" uuris noormees. "Ausõna, ma ei puutuks teise semu tüdrukut," lisas noormees.

"Mul ei ole midagi selle vastu, et te samas voodis magate, kui te uniseks jääte, aga enda käed hoia temast eemale," lausus noormees kindlameelselt. "No ma ei tea," lausus Sayer, "Sierraga see sulle küll probleemiks ei olnud, et ta Jasonile kuulus." Korraga oli tal igasugune isu Jessicaga kohtuda kadunud. Ta oleks parema meelega hetkel enda meeskonnaga lennukil, et tagasi ühikasse sõita. Poleks ta siia tulnud, ei oleks ta sellist vaatepilti pidanud nägema.