Elevation

Olivial oli tööpäev lõppenud umbes tund aega tagasi ja nüüd läks ta Rivercourtile korvpalli loopima. Tal olid kõrvaklapid kõrvas ja kuulas U2 suurepäraseid lugusid. Tüdruk kandis valget laiade õlapaeltega toppi, jalas olid lohvakad hallid dressipüksid ja valged tossud. Pusa lebas eemal pingi peal, kuna õhtu oli erakordselt soe ja nii oli mõnusam platsil mässata.
OT:Kinni

Colin oli selline inimene, kes veetis parema meelega aega väljas. Ükskõik kui külm seal ka siis ei oleks. Hetkel oli tal veel boonuseks see, et ta sai iga päev midagi uut näha. Samuti jättis ta meelde kohti, kus oleks hea pilte teha. Noormees jalutas, käed hallide teksade taskus, pilk juba pimenevat linna uurimas. Nii tundus Tree Hill kuidagi eriti väike ja vaikne. Jõudnud kuidagi tee pealt murule, jalutas Colin mööda jõeäärt edasi, silmitsedes vastaskallast. Tuled jätsid veele ilusa peegelduse. Hetkel oli küll Colinil kahju, et ta enda kaamerat kaasa ei võtnud. Aga mis seal ikka. Peab mõni teine päev tagasi tulema. Ta hakkas juba ringi keerama, kui märkas eemal korvpalliplatsi, mida valgustasid üksikud tuled. Ja tema üllatuseks liikus seal ka üks inimene ringi. Täpsemalt öeldes tüdruk. Mõelnud hetke, jalutas Colin rahulikult edasi, istudes viimaks platsi ääres olevale pingile, kus lebas ka ilmselt selle sama tüdruku pusa. "Kas sul oleks midagi selle vastu, kui ma sinuga ühineksin?" küsis Colin, lootes, et ei ehmata tüdrukut ära.

SPOILER: Click to show

Peal on veel must nahktagi stiilis jope

Livia proovis, kas kolmese saab sisse. Sai küll. Talle meeldis korvpall, kuigi jalgpall oli palju huvitavam, aga üksi seda ei mängi. Lugu klappides just lõppes ja ta kuulis, kuidas üks võõras hääl tüdrukut kõnetas. Klapid peast võtnud, pööras Livia end ümber. "Ikka võid," lubas tüdruk. "One on one?" küsis ta seejärel. Nüüd sai näha, kas sellel kutil oskusi ka oli või tahtis niisama loopida. Noormees oli küll silmailu, aga kas seal midagi muud ka oli, sai kohe näha. Sienna viskas palli võõrale.

"Super," sõnas mees enda emotsioone varjamata. Oh, väikelinna võlud. Inimesed ei kargagi kohe iga küsimuse peale kraesse. Super. Ta ei ole küll korvpallis eriti osav, aga mängida ta ikka oskab. Tema jaoks on pigem lacrosse siiski. Seal on ta kõva käsi, aga vähesed inimesed mängivad seda. Colin eemaldas enda jaki ning asetas selle pingile enda asemele, tõustes samal ajal püsti. Ta püüdis palli kinni ning astus väljakule. "Kõlab hästi," noogutas Colin ning põrgatas mõned korrad palli, jalutades samal ajal platsi keskele. Ta ulatas palli tagasi tüdrukule, "neidudel on eesõigus." Ei, see ei olnud flirt. See oli puhas viisakus.

Livia naeratas. "Kui sa nii arvad," lausus tüdruk ning võttis palli vastu. Ta läks pisut taha ja hakkas palli põrgatama ning korvi poole liikuma. Ei tea, kas nooruk üritas teda takistada ka? Tüdruk oleks tahtnud korvpalli meeskonnas olla, aga siin kuulus see ju ainult poistele. Jama. Inglismaal oli gümnaasiumis ikka tüdrukute jalgpallitiim ka.

Colin noogutas ning astus natuke taha poole, lastes end põlvedest natuke alla poole. Tuleb kenasti see mängu tunne kätte saada. Ta leidis, et niisama neidisel võita lasta oleks nende mõlema petmine. Aus mäng ikka. Isegi kui Colin peaks näitsikule alla jääma. Jah, see võis täitsa juhtuda. Siiski ei lasnud ta näitsikul nii lihtsalt ka pääseda. Ta liikus talle peagi vastu, üritades palli enda valdusesse saada. Iseasi, kas see õnnestub ka.

Sienna üritas küll noormehest mööduda, aga see ei õnnestunud. Pakaa, korvpall. Olivia jäi käed puusas vaatama, kuidas pall korvi lendas. "Show off," naeris tüdruk, kuid oli kohe valmis uuesti proovima. Tuleb lihtsalt rohkem üritada. "Aga mulle meeldib aus mäng," lisas Olivia, sest ta ei tahtnud, et noormees nüüd hakkaks nimelt laskma Livil punkte koguda.

Ega see just lihtne ei olnud, et tüdruku käest pall kätte saada, aga kui see juba käes oli, siis korvi seda enam nii pikal noormehel küll raskusi visata ei olnud. "Mkm, aus mäng lihtsalt. Mis lõbu selles oleks, kui ma laseksin sul võita lihtsalt sellepärast, et sa oled tüdruk?" muigas Colin, esitades retoorilise küsimuse. Ta viskas palli tagasi näitsikule. Las proovib uuesti ehk saab teinekord mehest mööda.

Liv püüdis palli kätte ja alustas uue katsega. Ta hakkas uuesti noormehest mööduma ja oli sel korral targem ja tegi kiire põike ning viskas palli korvi. Hell yeah! "No näed, saingi sisse," naeratas Sienna laialt ja sikutas pluusi natuke allapoole, kuna see hakkas väga üles liikuma. Nüüd oli võõra kord proovida tüdrukust mööduda ja tal oli nii mõnigi trikk varuks.

See põige tuli Colinile ootamatult ja ta ei olnud selleks valmis. "Tubli töö!" sõnas mees heakskiitvalt naeratades. Võtnud maast palli, põrgatas tüüp seda mõned korrad enne, kui liikuma hakkas ja neidisega üks ühele mängima hakkas. Tüdruk oli nii väike, aga ta liikus kiiresti. Colin ei suutnud enda silmi uskuda, kui pall tema käte vahelt korraga kadunud oli. Ei no jah...aga ta ei andnud alla veel ning suutis palli ühe kõrge hüppega siiski peatada enne, kui see korvi lendas. Pikkus tuli ka siiski kasuks.

Olivia tegi demonstratiivse kummarduse, kui sai palli korvi. "Ei, ei, aplausi ei ole vaja," lisas ta ja turtsatas naerma. Võõras meenutas talle neid inimesi, kellega sai Londonis mõnusalt istuda kuskil pubis ja rääkida 4-5 tundi jutti. Kui tüdruk üritas palli korvi uuesti visata, peatas noormees selle ära. "So close," ütles tüdruk. Ta tõmbas ruttu palli maast enda kätte ja üritas uuesti noorukist mööda saada ja korvpalli sisse saada.

Vaatamata neidise sõnadele sai ta siiski pisikese aplausi osaliseks. Ega Colin siis kitsi pole. "So close, yet so far," kommenteeris mees kahjurõõmsalt, saates tüdrukule eriti ilmeka fake kurvagirmassi. Kuna näitsiku järgnev liikumine tuli mehele üllatusena, siis ei jäänud tal muud üle, kui ta astus neidise eest ära ja liikus kiirelt hoopis tema selja taha, võttis siis ümber tema kinni ja tõstis ta õhku, tegi kohal pool ringi ja asetas ta siis jälle maha nii, et ta jäi nüüd seljaga korvi poole. Haaranud palli tema käest ära, viskas Colin selle ise sisse. "Ma ei olegi nii lootusetu," muigas mees. Nii palju siis ausast mängust.

Tundnud, kuidas kellegi käed ta ümber sulgusid, hakkas tüdruk naerma. "See ei olnud aus," tegi neiu kurva näo ette. Naeratus uuesti nägu kaunistanud, ulatas Liv enda käe välja. "Olivia," tutvustas neiu end. "Ja ebaausa mängja nimi on?" küsis Sienna kavala naeratusega. C'mon, aasida ikka võis natukene.

"Elu polegi aus," sõnas mees automaatselt. Sellisel juhul oleks maailm täis mingeid superinimesi, kes kõik saavad seda, mida tahavad. Ja see tähendaks ainult kaost. "Rõõm tutvuda, Olivia," surus tüüp tüdruku kätt. Ilus nimi oli. "Khm, selle ebaausa mängija nimi on Colin ja ta tegelikult ei ole väga ebaaus. Ma lihtsalt ei saanud ju sulle alla jääda," muigas tüüp, vaadates tüdrukule otsa.

Prsh, elu ei ole jah aus, Liv oli seda enda nahal viimase nädala jooksul ka tundnud nagu poleks mõneaastatagusest sündmusest piisavalt. "Sest härra Colin ei talu, kui naised talle ära teevad?" küsis tüdruk, briti aktsent hääles kõlamas. Ta võttis patsikummi juustest, kuna see oli ära vajunud ja tal polnud hetkel käepärast harja, et uus pats teha.