Elevation

"Härratada ei ole mind nüüd küll vaja. See tekitab tunde nagu ma oleksin nii vana," muigas noormees, "aga võibolla ei talu tõesti. Milline mees üldse taluks?" Samas mäng ei olnud veel ju läbi. Ta viskas palli tagasi tüdrukule, kui too enda juuksed valla oli lasnud. Neidise tumepruunid juuksed muutsid tema omapärase, kuid armsa näo veel elavamaks ja ilusamaks. Seal oli ainult loomulik ilu. Ei olnud vist eriline ime, et Colin teda hetkeks vaatama jäi. Fotograaf nagu ta on, mõtles ta ilmselt juba sellele, kui hästi neidis fotole sobiks. "Mäng ei ole veel läbi," tuletas Colin tüdrukule meelde.

"Ma lihtsalt kiusasin," muigas Livia. Ta pakkus, et Colin on nii 20-25 vahemikus. "Muidugi," noogutas Sienna ja põrgatas palli paar korda koha peal ning hakkas sellega edasi liikuma ja tegi Colini ümber põhimõtteliselt ringi ning sai siis palli korvi. Oh yeah. Palli korvi alt uuesti kinni püüdnud, viskas ta seda uuesti, aga see põrkas äärest tagasi.

"Jah, kiusata teile naistele tõesti meeldib," muigas Colin, mitte et see meestele ei meeldiks. Mõnikord tegi just see kiusamine suhteid huvitavamaks. Seda muidugi siis, kui see jäi ikka teatud piiridesse, kus kumbki osapool haiget ei saa, sest vastasel juhul on ikka midagi väga nihu. Järsku tuli tüdrukusse sisse justkui elu ja Colin üritas sellele järele jõuda, aga tüdruk sibas nii kiiresti, et peagi oligi tal olemas uus punkt. Kuigi peaks vist tunnistama, et mehel ei olnud aimugi, mitmes see oli. Ta ei olnud punkte lugenudki. Loodetavasti tegi seda tüdruk. Ja kui ei siis seda parem ongi. Püüdnud palli kinni, liikus ta osavalt tüdrukust mööda ja viskas palli korvi.

"Goal," naeris tüdruk, kuigi väravaga polnud siin tegu. Ta võttis palli nüüd enda valdusesse ja hakkas tagurpidi sörkima, et kolm punkti visata, kuigi ta ei lugenud, aga Olivia õnne juures ta komistas ja pall veeres eemale. "Auch," sõnas Sienna, kuid turtsatas naerma. Selili oli tore betoonväljaku peal lamada ja tähti vaadata.

"Aii," sõnas mees, kuigi kukkujaks oli tüdruk, ja võpatas kergelt, kui neidis maaga kokkupõrke tegi ja pall eemale veeres. "Jäid terveks?" küsis noormees, kes oli Oliviast ainult paari meetri kaugusel. See õnnetus ei näinud igastahes üldse ilus välja. Colin sammus tüdruku juurde ning jäi tema kõrvale seisma, vaadates otse alla talle otsa. "Mäng läbi?" laiutas ta muheledes enda käsi.

"Jajaa, olen hullemad kukkumisedki üle elanud," kinnitas tüdruk. "Ma ei tea, tähed on ka ilusad," lausus Liv ja viis pilgu Colini silmadelt uuesti tähtedele. "Aga noh, edasi võib ka mängida," lisas Livia. Ta ei löönud enda pead ära, seetõttu andis ainult alaselg natuke tunda, kõik muu oli korras. Loodetavasti ei jäänud mingit suuremat sinikat.

"Tegeled mingi esktreemspordiga või?" küsis Colin kergelt naerdes. Halb nali, aga mis teha. "Muideks külma väljaku peal ei ole üldse soovitatav lamada enam selliste ilmadega," sõnas noormees. Ta viis enda silmad hetkeks taevasse ning silmitses seal leiduvaid tähti. Mõned kujud joonistusid sealt isegi välja, mida Colin teadis. "Viimane punkt?" tegi Colin pakkumise. Ehk kumb punkti saab, see on võitja. Ulatanud näitsikule enda käe, jäi ta tema otsust ootama.

"Ei, ma mängisin varem jalgpalli ja seal ikka juhtus kukkumisi. Õiget jalgpalli, mitte seda ameeriklaste käemuna," turtsatas Olivia ja võttis Colini käe vastu ja tõusis püsti. "Okei, viimane punkt. Get ready to be burned!" lubas neiu naeratusega, mis oleks võinud ka inglile kuuluda. Ta käis kiirelt palli järel ja viskas selle Colinile.

"Käemuna? Auch," sõnas Colin ehtsa ameeriklasena, "kuigi ma ei ole üldse eriline jalgpalli fänn. Vaadata võin, aga mängima väga ei kutsu. Ma mängisin kunagi keskkoolis lacrosset." Kuigi peaks mainima, et see mäng ei ole Ameerikas eriti populaarne. Aga tema keskkoolis oli see täitsa olemas. Nii et väga spordikauge inimene Colin ka ei ole. "Eks me seda näe," muheles mees, aidates Olivia püsti. Püüdnud palli kätte, hingas tüüp sügavalt välja ja alustas uut rünnakut.

"On ju. Te ei puuduta seda peaaegu üldse jalaga, vaid haarate kätte ja siis teete külakuhja...Ja see pall näeb rohkem muna moodi välja," selgitas Liv enda arvamust. "Lacrosse tundub lahe, ma olen seda alati tahtnud proovida," lausus neiu järgmisena. Kui Colin uuesti ründama hakkas, tegi tüdruk kõik, mis tema võimuses, et kutt ei saaks seda punkti.

Noh, ega Colinil selle arvamuse kohta midagi öelda ei olnud, sest see oli ju tõsi tegelikult. Veider jah, et see jalgpall on, kui seda kätega mängitakse. "Mul veel vana varustus alles, kui soovid võin sulle midagi õpetada," kehitas Colin enda õlgu. Ta liikus palliga ilusti korvile lähemale, kuid sisse ta veel ei visanud. Ta vaatas hetkeks tüdrukule otsa, kuid lennutas siiski palli ilusti korvi. "Ma võisin punkti saada, aga me mõlemad teame, et sa oled selles mängus palju osavam kui mina," naeris mees. Ta peab ikka enda kaamera juurde jääma. Korjanud palli maast üles, jalutas ta Olivia juurde. "Hea mäng oli siiski," pidi ta tunnistama.

"Ära ole nüüd nii tagasihoidlik ka, korvis ma sulle pähe ei teinud, aga jalkas teeks," naeratas. "Aga mis sa võidu puhul tahad?" uuris Livia järgmisena. "Oli küll," nõustus Sienna ja läks pingi juurde ning võttis sealt tumesinise pusa ja tõmbas selle selga, ei tohtinud külmetada. Ta istus pingi peale ja jäi ootama, et Colin sinna tuleks.

"Jalkas kohe kindlasti," nõustus Colin ning liikus tüdruku järel pingi suunas. Tema jakk oli ka ju seal. "Mul ei ole selle võidu puhul küll midagi vaja," sõnas mees üsna kindlalt, "ma ei tulnud siia siiski auhinna jaoks vaid lihtsalt mõnusalt aega veetma. Nägin sind mängimas ja mõtlesin, et pole ammu mänginud." Tõmmanud jaki endale selga, istus Colin tüdruku kõrvale pingile, viies enda silmad hetkeks eemal olevale kuule. See köitis palju rohkem noormehe tähelepanu kui need miljonid tähed.

Liv märkas, mis pilguga Colin kuud jälgis. "Kas sa oled kunstiinimene?" küsis neiu ja lootis, et see ei solvanud kuidagimoodi noormeest, aga inimesed on erinevad. Mõtle, kui tuleks nüüd välja, et tegemist on juristiga. Lihtsalt mehe pilk oli nii unistav nagu ta tahaks kuust kirjutada või joonistada.

Colin, pööras enda pea neiu poole ning vaatas talle hetkeks otsa, "võib vast nii öelda jah. Aga ma ei mäleta, et ma selle endale otsa ette kirjutanud oleksin." Mehe näole ilmus kerge muie, kui ta tüdrukult enda silmad tühjale platsile viis, mida kaunistasid üksikud tuled. "Ja sina oled siis spordiinimene?" üritas Colin neidise olemuse ka paika panna. Ei tea, kas tuli välja?