Ootasid mind või mina sind?

"Õpetaja tundku rõõmu, et ma sõna 'kanepipläru' ei kasutanud või konkreetselt kirjanikku narkariks ei sõimanud," lausus Jessie, kes enda arvates asja väga viisakalt välja ütles. Topivad siis kohustuslikuks kirjanduseks mingit ulmekräppi. Ilukirjandus või asi. "Küll ma aastaga selle menüü pikaks venitan," oli Jessica kindel. "Ma loodan, et ma mingit eelarvamustega sõiduõpetajat ei saa, kes õpilasi rooli taga üldse ei usalda. Ma olen muidu väga rahulik ja leplik, et seda ma küll ei salli, kui keegi mul kõrval koguaeg pidurit tallab," rääkis Jessica.

Sayer vaid turtsatas ja naeris kergelt. Jamh, kui nii võtta, siis oli Jessica vägagi viisakas. Mis seal ikka. Võibolla läheb see väike vimm tüdruku vastu peagi üle. Ilmselt siis kui keegi teine õpetaja välja suudab vihastada või siis lihtsalt solvata. "Noh, kui ma suvel tagasi tulen, siis ma ootan pidusööki vähemalt kuue erineva roaga," lausus noormees lõbusalt. Okey, talle piisaks tegelikult ka ühest. "Tree Hillis ei ole eriti veidraid sõiduõpetajaid, sest see on väike koht ja kes see ikka riskiks enda nimega. Aga muidugi ebameeldivad inimesi leidub kõikjal. Isegi ülikoolis," muigas Sayer.

"Ühe roa saad. Selle, mis mul sellel ajal kõige paremini välja tuleb," pani Jessie piirid paika. Parem teeb ühe maitsva, kui siiberdab kuuega ja siis soperdab veel ära ka, sest peab sadant asja jälgima. "Eriti," muigas Jessica,"raudselt on üks tuust ja mina just selle saangi." Põhimõtteliselt on Sayeri heakskiit saadud, niiet tuleb ikka kohale minna ja load kiirelt ära teha. Kaua ta ikka taksojuhti piinab. Pealegi, kütuse ostmine on tänapäeval odavam kui taksojuhile sõidutamise eest maksmine.

"Eks ma siis lepin selle ühega, aga olgu see siis midagi imelist," lausus Sayer heatujuliselt. Kellel ei oleks hea tuju, kui ta ei ole kuu aega enda tüdrukut näinud ja siis korraga jalutab ta su kõrval. "Kuule, ära siis kohe nii negatiivselt ette mõtle. Äkki saad sa just kõige parema," sõnas noormees tüdruku sõnade peale. Ei ole vaja kohe halba otsida. Oleme ikka positiivsed. "Aga mida sa siis praeg teha tahad? Kuidas sul kõhuga lood on? Süüa tahad?" uuris Rufus. Ta võiks ükskõik mida teha. Peaasi, et Jessica ka asja juures oleks.

Imelist? Jessica turtsatas. "Kui sa midagi imelist tahad, siis pead oma emale nõudmise esitama," lausus Jessie. Tüdruku meelest on ka tema ema suurepärane kokk, aga too on oma andest justkui loobunud, lastes kellelgil teisel perele süüa teha. Tundub, et Lisale ei meeldi süüa teha ja seda lohakust on tihti ka toidus tunda olnud. "Mul on terve elu üle kivide ja kändude käinud, raske on niimoodi positiivselt mõelda," lausus Jes,"ma parem kardan ette ära, kui et pettun hiljem, sest lootused kõrgeks ajasin." Tegelikult on Jessica väga positiivse mõtlemisega. Ta leiab ka igas halvas asjas midagi positiivset. "Süüa tahaks küll jaa, aga käiks enne Lizzie pool ära, ma viiks koti ära," ütles Jeanette. Ja jalanõud tahaks ta ka ära vahetada, sest ta avastas alles nüüd, et unustas oma siseketsid väljas käimiseks mõeldud ketside vastu vahetada. Nüüd käib siin oma sisekatega mööda sügiseid poriseid tänavaid.

"Mul ei ole vaja talle nõudmist esitada ta juba niigi hakkas kohe kodus selle peale mõtlema, mida süüa teha, sest ma olen kodus. Ma saan nüüd kolm päeva järjest jälle korralikult süüa. Muidu olen nagu vaene tudeng ikka," muigas Sayer, "kuigi...ma sain endale nüüd lõpuks ühe töökoha. See ei ole ülikoolilinnakust kuigi kaugel ja see ei ole mingi baar, vaid viisakas restoran." Poiss vaatas korraks enda ette maha ning turtsatas kergelt, "ma pean isegi kandma viigipükse, valget särki ja musta vesti," muigas Sayer. Mitte just tema lemmikriietus, aga ega ta väga ebamugav ka ei ole. "Nagu soovid. Ma olen tänase päeva sinu päralt....ja ilmselt ka homme ja natuke ka ülehomme," seletas Rufus ning lasi siis tüdruku käest lahti, et teda spontaanselt enda vastu tõmmata ja põgusalt kallistada.

Jessica kirtsutas nina. "Mulle üldse ei meeldi, et sa ülikooli kõrvalt tööl käid," lausus Jes. Olgugi, et Sayer on vähese unega harjunud. "Vähemalt pole sa öösiti tööl," vaatas Jes asja positiivsema külje pealt. Riietus kõlas väga pingviinilikult, aga Jessica ei hakanud seda kommenteerima. Jessie põimis oma käed ümber Sayeri kaela, tema õlakott vajus ta käele ja oli niimoodi väga raske, aga tüdruk ei lasknud end sellest häirida. Ta tõusis kikivarvukile ja vajutas Sayeri huultele põgusa musi. Ja siis hakkas Jessica telefon helisama. Ta kergitas kulmu, nähes seal Lizandra nime. "Liz," ütles Jessie Sayle ja vastas siis kõnele. "..jaa, kuulsid õigesti...meil oligi plaan sinu poole tulla. Tsau," lõpetas Jes kõne. Jeanette vajutas veel ühe musi Sayeril huultele. "Liz tahab ka sind näha," lausus Jes.

"Sulle ei pruugi see meeldida, aga mul on vaja siiski seal olles ka elada ja pealegi mulle meeldib, kui mul on oma raha. Ja see töö on palju lihtsam ja vähem väsitavam kui GPBs," lausus Sayer. Siiani oli ta kõigega ilusti õigel ajal hakkama saanud. Seega töö ei seganud tema õppimist. Ega tema emale ka see väga ei istunud, et ta seal töötas, aga nad leppisid kokku, et Rufus loobub tööst siis kui see hakkab segama tema õppimist. Kui Jessica huuled noormehe omi puudutasid, muigas poiss kergelt. Vaevalt oli ta jõudnud seda musi nautida, kui näitsiku mobiil häält tegema hakkas. Kena ajastus kellegil. "Mis teha kui uudised nii kiiresti levivad ja ma nii tahetud olen," muigas Say kui oli Jessicalt veel ühe kiire musi saanud.

Jessica ei hakanud selle tööasja koha pealt rohkem sõna võtma. See on üks nendest otsustest, mille Sayer on teinud ja mida teised ei toeta. Selles pole tegelikult midagi halba, et Sayer võimalikult iseseisev olla tahab. Kuni töö kooli segama ei hakka, siis ei tohiks Jessiel kobisemist ka olla. Kui, siis selle üle, et Sayer harva kättesaadav on. "Jajah," lausus Jes vaid, tahtmata oma mõtteid välja näidata. Tahetud, eksole. Lõpuks on nii, et Sayer veedab natuke Lizzie'ga aega ja siis Alexiga ja Brittanyga ja siis muude sõpradega ja lõpuks pole Jessical võimalust üldse Sayerit näha, sest Say lendab ära sellisel ajal, mil Jes peab koolis olema. "Kuule, homme õhtupoole võiks noortekasse minna. Sa ei kujuta ette ka, kui vinge see välja näeb," rääkis Jessie,"su paps on sinna seintele joonistama palutud. Ta sai ühe terve ruumi omale, mille ta peab täis joonistama, aga ta pool ruumi jätab sinu jaoks. Pakuti küll võimalust, et sa võiksid ka ühe terve ruumi saada, aga su isa ütles, et talle oleks see tähtis, kui saaks selle ruumi sinuga koos ära maalida." Jessica meelest on see väga armas, et Sayeri isa tahab niiöelda kaotatud aega tasa teha ja olla oma pojale selline isa, milline oleks ta pidanud olema kõik eelnevad aastad.

Sayer tajus kerget muutust näitsiku olekus, aga te ei hakanud selle kalla nokkima, sest ta tõesti ei tahtnud ega ka viitsinud tüdrukuga vaidlema hakata. Veel vähem tahaks ta tüdrukuga tülli minna. "Ma lubasin homse õhtu Alexile, aga laupäeva päev ja pühapäev on kõik sinu päralt," lausus noormees. Tal oli muidugi Jessica poisina tema ees mingidki väikesed kohustused, aga samas ei saanud ta ka enda sõpru ära unustada. Lizardit näeb ta ilmselt siis kui nad nende kahe päeva jooksul korterisse peaks sattuma. Eraldi ta tema jaoks aega ei ole pleneerinud. Ja noh, kui nüüd Daniel tagasi on, siis ei tea üldse, kuidas on näitsiku tujudega. "Ta rääkis seda mulle eile õhtu väga pikalt ja laialt. Mingid koridorid olevat ta juba ära maalinud ja kuskil mingi puhkenurga. Aga seda saali hakkame ilmselt millalgi hiljem tegema, sest mul ei ole aega eriti hetkel," sõnas Sayer. Ta teadis väga hästi, et see oli tema isale oluline. See oli ka Rufusele oluline.

"Kui arvestada sellega, et täna jään ma ilmselt väga hilja magama, siis magan ma terve homse päeva maha ja pühapäeval ma õpin, siis jah," Jessie ohkas,"sa valisid väga õige aja Alexiga kokkusaamiseks." Jes ei hakanud oma pahameelt varjamagi. Eks ta siis katsub laupäevaõhtu sisustamisega ise hakkama saada, kuigi teadmine, et Sayer on niii lähedal, paneb homse õhtu nii või naa venima, et vahet pole, mida ta teeb. "Te saite saali?" küsis Jes päris imestusega. See oli küll tore teadmine. "Kui noortekas valmis saab, siis hakkavad mu tantsutunnid väikestega noorteka saalis toimuma," lausus Jes.

"Jessica, sa ei ole ainuke inimene, kelle pärast ma siia tulin. Ja kui mulle on antud paar vaba päeva, siis see on loomulik, et ma tahan neid ka enda sõpradega veeta. Ma ei tulnud siia selleks, et sinu solvumistega kakelda. Ma tulin siia selleks, et Tree Hillis mõnusalt aega veeta ja natuke puhata. Aga kui sa kavatsed terve see aeg, kui ma siin oled, turtsuda ja mossis olla, siis ära imesta, kui ma meelsamini kellegi teise seltskonnas olen," lausus Sayer, vaadates tüdrukule otsa. See solvumine oli tõsiselt üks asi, mida Sayer kuidagi Jessica juures ei seedinud. Kord ta solvus, siis oli ta jälle kade. Justkui peaks Sayer kogu oma elu temale pühendama. Iga viimsegi sekundi. "No näed, siis olen ma kogu aeg kuidagi moodi siin," muigas nooruk pisut rõõmsamalt, kuigi Jessie eelnev jutt viis tõsiselt Rufuse tuju korralikult alla. Uskumatu, milline mõju on sõnadel.

"Miks just laupäeva õhtu?" küsis Sayer. Rasedatel õhtuti juba tuduaeg ei ole? Okei, Jessie ei tea rasedusest ega selle kulgemisest ja tulevase ema energiahulgast mitte mõhkugi, aga teda kohutavalt häiris, et ainsal ajal, mil Jessica ise kõige rõõmsamas olekus on, sest ta väsinud pole, veedab Sayer aega oma eksiga. Jes ei hakka ilmselt eales Alexit võtma kui Sayeri parimat sõbrannat - jääb eksiks, kellelt Jes Say üle lõi, aga hakka või arvama, et see polnudki hea mõte. "Vahel tundub, et sa lihtsalt otsid iga võimalust, et minuga tülitseda, aga sätid asja ikka nii, et mina olen see paha inimene," ladus Jes ausalt välja. Ta jätkas jalutamist Lizzie poole.

"Sest pühapäeva õhtul lähen ma ilmselt varem magama, et esmaspäeva varahommikul lennukile minna. Pealegi, kas sa oleksid siis tahtnud, et ma oleksin tänase päeva temaga veetnud ja alles siis laupäeval sinu juurde tulnud ja öelnud, et ma olen juba poolteist päeva linnas olnud, aga sinu juurde tulin alles nüüd," sõnas Sayer. Ta kujutas juba ette, millise näoga Jessie teda siis vaataks. Ilmselt veel hullemaga kui praegu. "Jes," lausus Rufus tüdruku nime ning asetas enda käe tema õlale, et ta seisma jääks. Kas pikamaasuhe hakkab neile juba raskusi tekitama? "Sa tead ju, et see ei ole nii. Miks ma peaksin tahtma sinuga tülitseda? Ma lootsin, et mu siin olek tuleb meile kasuks, aga tundub, et sellel on vastupidine efekt," ohkas Say. Tal ei olnud lihtsalt midagi öelda.

"Ma olin terve tänase päeva koolis," lausus Jessie,"seda aega ei saanud Alexile kulutada?" Ja siis oleks Sayer täna õhtul Jessica juurde tulnud ja oleks kohe ka Jessie tehtud pastapologneset maitsta saanud. Mehed ja nende mõistus. Jes peatus, aga ei pööranud end. Ta vaatas maha, põrnitses oma siseketse. "Ma vihkan seda tunnet, nagu ma jagaksin sind kellegagi," ütles Jessica vaikselt. Ta hingas sügavalt sisse, et vältida seda, et ta jälle nutma hakkaks. "Ma ei ütle, et sul ei tohi sõpru olla, aga sul kohe on annet panna mind tundma, nagu ma oleksin sinu jaoks iseenesestmõistetav,"püüdis Jes oma tundeid sõnadega edasi anda,"umbes, et küll ma lepin kõigega. Olen lihtsalt selleks sunnitud, kui tahan sinu tüdruk olla. Ja lepingi. Justnimelt selle pärast lepin, et ma armastan sind." Jeanette keeras end Sayeri poole ja vaatas talle silma. "Ma kardan sinust ilma jääda, Sayer. Ma kardan, et kui ma kasvõi korra paluksin sul sõbraga mitte kokku saada, siis pigem jätaksid sa minu maha, kui et laseksid sõbra üle, sest sõber on sinu elus kauem olnud kui mina," seletas Jes edasi, hääl endiselt vaikne ja murdumas. Aga nutma ta veel ei hakanud. Nutma hakkaks ta siis, kui saaks teada, et kõik ta kartused ei olegi ainult kartused. Jessica tunded olid igati veel selles faasis, et ta tahtis iga sekundi Sayeriga veeta.