I never gave you a real Date so here it is...

"Küllap sellepärast, et see on seda," kergitas Alex kaalutleval ilmel kulmu, vaadates samal ajal muiates Liamile otsa. Ise ta sundis tüdrukut seda ütlema. Ning kui jutt läks juba põhjakõrvemisele, siis noormees on palju rohkem olnud lähedal sellele hetkele, kui Lexie nende paari kuu jooksul. Pealegi tüüp ise noris seda. "Ning nüüd?? Jätkame enda filmiõhtuga või lähme tähtede saatel filosofeerima?" lisas naine lõbusalt.

Liam vaatas Lexile otsa ning noogutas, ise samal ajal kergelt naerdes. See on see, kui oled kellegiga 24/7 koos. Siis jäävad lihtsalt sellised pisiasjad külge. Olgu selleks siis sõnad või käitumine. Söönud enda magustoidukausi tühjaks, asetas ta selle diivanilauale. "Minule sobivad mõlemad," arvas mees, "aga hiljem on väljas võibolla veel jahedam. Võtame pleedid kaasa?" arvas Liam ning tõusis juba püsti, et magamistoas käia ja pleedid tuua.

Sellised pisiasjad üksteise juures jäävad tõesti kiirelt külge. Eriti veel juhul kui veeta üksteise seltsis peaaegu iga tund päevas. Viimasel ajal pole noored muud teinudki, kui võtnud neile kahele jäänud ajast, kuni Liam peab enda valitud ülikooli minema, maksimumi. Aga kuna Lexie on viimased nädalad olnud üsnagi kurnatud ja pidevalt väsinud, siis polnud see eriti ime, kui neidis mingi hetk Blake kaisus olles lihtsalt korraga magama jäi. "Sellisel juhul jääme äkki hoopis sisse," pakkus Alex vaikselt. Tema oli meil siiski külma suhtes veelgi tundlikum kui ennem, aga samas ühest pehmest soojast pleedist ei ütleks isegi sees ära.

"Võibolla on see tõesti parem idee," arvas Liam. Võibolla peaks ta ainult mingi aeg üleval käima ja laua ära koristama. Ei tahaks nagu seda alles jäänud sööki kõike merelindudele ka annetada. Aga siiski jalutas noormees hetkeks magamistuppa, tulles tagasi ühe suure pehme tumehalli pleediga, mille ta Lexile peale pani. "Ma lähen käin ja koristan väljast asjad ära. Pealegi unustasin ma võtme süütesse ja see tuleks igaksjuhuks ära võtta. Sa säti ennast siin mugavalt sisse. Mul ei lähe kaua," lausus Liam ning kinkis enne lahkumist tüdrukule ühe maguse suudluse otse huultele. Ta jalutas teki ja köögikajuti vahelt ikka päris mitu korda ennem kui kõik ära sai toodud.

Alex muigas õrnalt endamisi, kui Liam viivuks veel tema kohale kummardas, kinkides tema huultele magusa suudluse ning mässides neidise samal ajal sooja pleedi sisse. "Eks ma olen siis nagu truu koer ja istun ühe koha peal ning ootan ilusti ära oma peremehe," turtsatas Lexie lõbusalt, saates nende sõnadega noormehe ülesse tekile. Sättinud ennast mõnusalt pikali diivanile, mis võiks olla kas tunduvalt laiem või lahtikäidav, kinnitas tüdruk enda rohelised silmad mustaks muutunud teleri ekraanile, vajudes tahtmatult enda mõtetesse. Ta küll kuulis, kuidas Liam pidevalt üles ja alla käis, kolistades aeg-ajalt köögis, kuid neidis ei lasknud ennast sellest häirida.

Kui Liam viimaks kõigega ühele poole sai, tõmbas ta tekile viiva ukse ilusti kinni ja keeras ka harjumuspäraselt lukku. Ja siis jalutas ta tüdruku juurde tagasi, ise samal ajal enda käsi hõõrudes, "väljas on päris jahedaks läinud," lausus ta lõbusalt ning asetas siis enda jääkülmad käed Alexi põskedele. Aga seda vaid hetkeks. Rasedat inimest ei ole vist viisakas kiusata. Lõubusalt naeratades, istus ta diivanile ning sättis end tüdruku juurde sooja pleedi alla, hoides Lexit mõnusalt enda kaisus. Nii soojenes ta ise ka rutem ülesse.

Alex võpatas ja kiljatas hetkeks, kui Liam enda külmad käed tema põskedele pani. Need tundusid momendiks olevat just kui jääs. Võtnud enda pea juurest ühe padja, virutas ta õrnalt sellega noormehele. "Totu," pomises ta naerma hakates. Kui noormees peagi tema juurde pleedi alla sooja puges, keeras Lexie ennast näoga noormehe poole, kinkides tema huultele õrna suudluse, sest ta võis seda teha ning hetkel ka tahtis üle kõige seda teha. Soojem hakkas küll ning selle diivaniga peaks küll varsti midagi ette võtma, sest juhul kui nad mõni kuu tagasi veel mahtusid siia kahekesi pikutama, siis praegu see enam nii hästi ei õnnestu.

"Jah, ma olen sinu totu. Lepi sellega," sõnas Liam õrnalt naerdes, kui Alex teda padjaga lõi. Jah, sellised nad oli. Ja nemad pidid mõne kuu pärast last hakkama kasvatama? See saab küll lõbus olema. Saanud Lexi käest ühe mõnusa sooja suudluse, sulges noormees hetkeks enda sinised silmad ja nautis seda. Mis puutus diivanisse, siis see on tõesti päris kitsas. Võibolla peaks siia lahtikäiva diivani muretsema? See ka mõte. "Ma armastan sind ja ma hakkan sind igatsema," lausus Blake siiralt, vaadates tüdrukule otsa ning sättides tema salke tema näo eest ära.

"Täpselt, minu totu," sõnas Alex õrnal naeratusel, hoides enda rohelisi silmi unistaval pilgul mehe omadel. Liam lihtsalt oskas panna neidist end erilisena tundma. Ta oli kõik, mida ta vajas, et tulla toime eluga. Noormees polnud midagi üleliigset ega polnud ka midagi puudu. Täpselt parasjagu, et muuta Lexie täielikuks. Ning see suudlus oli just kui kirss tordi otsas. "Ma armastan sind ka," lausus neidis vaikselt. Neid sõnu ei kuule tema suust just väga tihti, aga kui need on kord välja öeldud, siis kindla põhjusega. Noormehe puudutuste peale, kui ta tüdruku juuksesalke ümber sättis, kallutas Lexie pead poisi käele lähemale, kinkides sellele õrna musi.

Need kolm sõna täidavad noormehe sisemuse alati soojusega. Liam sai selle küll kerge hilinemisega selgeks, aga maailmas ei ole paremat tunnet kui see, kui sa tead, et sa armastad kedagi ja oled samas ka armastatud, selle kellegi teise poolt. Nad kumbki ei olnud seda tüüpi, et loobiks neid sõnu niisama. Seega tähendasid need neile nii palju rohkem kui võibolla mõnele teisele paarile, kes igapäeva teineteisele neid sõnu kõrvu sosistavad. Tudnud enda käel Alexi huuli, ilmus Liami suule õrn ja soe naeratus.

Tõstnud enda rohelised silmad tagasi Liamile, naeratas Alex talle õrnalt, toetades pea enda käele ning jäädes mugavas asendis noormeest jälgima. Tema totu, keda ta armastab rohkem kui õhku, šokolaadi ning muusikat. Kunagi pole piisavalt sõnu ega emotsioone, et kirjeldada seda tunnet neidises, mida on võimendanud mitmekordselt rasedus. Kuigi nad olid veel noored, tundus Lexiele, et just see poiss siin on see inimene, kellega ta tahab veeta järgmised 70 aastat koos.

Lexi ei olnud ainuke, keda valdasid sellised tunded nagu oleks see nende armastus igavene. Ka Liam mõtles tihti sellele. Eriti pärast seda, kui ta sai uudise, et saab isaks. Ta ei oleks seda uneski näinud, et ta saab kahekümne aastaselt juba isaks. Aga nüüd oli see reaalsus ja tõesti toimumas. Ja mingil kummalisel põhjusel ei ole nooruk sugugi ehmunud ega hirmul. Seda oli ta võibolla ainult alguses pärast paari nädalat, aga mitte enam. Nüüd on ta pigem ootusärev.

Alex polnud kindel, kui kaua nad niiviisi vaikides seal diivanil kahekesi pleedi all lamasid ja üksteist silmitsesid pehmel ning soojal pilgul. Leides nende olemisest midagi vägagi vaimukat ja naermisväärt, turtsatas Lexie korraga lõbusalt, hakates vaikselt endamisi südamest naerma. Ta lihtsalt ei suutnud seda ära hoida. Pealegi on naer terviseks ning see on hea moodus enda kõhulihaste trimmimiseks.

Kui Alex korraga muigama hakkas ja siis naerma puhkes, ilmus ka noormehe suule üks soe naeratus. Seda tüdruku naeru võiks ta lõpmatuseni kuulata. See on tõeline muusika tema kõrvadele. Ei tea, kas peaks enne ülikooli minemist seda äkki mobiilile lindistama. "Noh, mis ma siis nüüd tegin või olen ma tõesti nii koomiline?" küsis Liam ja ei saanud viimaks teisiti kui hakkas naerma selle üle, et Lexi naeris. Justkui ahelreaktsioon.

Juhul kui Liam peaks tõesti järgmine kord telefoni välja võtma ja lindistama hakkama, kui Alex naerukrampe on saamas, siis neidis viskab teda kohe kindlasti padjaga ning peksab sellega ta toast välja. "Midagi .. lihtsalt .. lihtsalt .. raske oli mitte naerma hakata," püüdis neidis naermise ajal õhku enda kopsudesse saada, mis tõttu võis vahepeal tekkida mulje, et ta lämbub siin. Ning viimased viis sõna vuristas ta ühe hingetõmbe ajal välja, püüdes tol hetkel mitte naerda, sest vastasel juhul poleks keegi tema sõnadest midagi aru saanud. Abiks lõpetamisel Liam kohe kindlasti polnud, kui ta ka naerma hakkas. Raske on mitte naerda, kui teine su kõrval põhimõtteliselt näkku irvitab.