I never gave you a real Date so here it is...

Kell oli kuskil üheksa paiku õhtul ja väljas hakkas juba vaikselt pimedamaks minema. Liam oli juba varakult kodust ära läinud ja mitte kellegile öelnud, kuhu ta täpselt läks. Ta ütles lihtsalt, et tal on tegemist. Tegelikult oli ta tulnud Tree Hilli jahisadamasse ning Morriste jahi korralikult korda teinud. Ta oli välistekile pannud ilusa laua ja üldse oli ta jahi tekile pannud suured väliküünlad, mis kogu paadi romantilisemaks muutsid. Jah, ka Liam võis mõnikord natuke romantilisem olla. Pealegi avastas ta mõned nädalad tagasi, et nad ei olegi Alexiga kunagi otseselt kohtingul käinud, kuid nüüd otsustas ta selle vea parandada. Kui ta viimaks kõigega valmis sai, saatis ta Alexi mobiilile sõnumi, et ta tuleks jahisadamale ja kannaks midagi ilusat. See oli kõik, mis seal seisis. Liam ise kandis musti teksasi, valget triiksärki ja musta pintsakut.

To my lovely lady

Juhul kui Liam oli juba hommikust saati tegevuses, siis Alexit ei lastud isegi majast üksinda eriti kaugele. Lexie saaks sellest aru juhul, kui ta oleks mingi kaheksandat või koguni üheksandat kuud rase, aga hetkel oli alles neljas kuu. Seega aega veel oli ning mingit põhjust paanitsemiseks polnud. Värske õhu käes jalutamine jäi täna ära, aga vähemalt oli suutnud ta Liamit veenda, et noormees tooks tema armsa musta klaveri korterist ära, et tüdruk puhta igavuse kätte ei sureks. Tema väike päästeingel, mille seltsis ta täna koos pisikese Morrisega oli. Alex andis nimelt Jasmine'le tasuta klaveritunde. Päris lootusetu tüdruk õnneks polnud ja õppis kiirelt.
Umbes üheksa paiku sai Alex ootamatult Liamilt sõnumi, mis pani ta nii kulmukortsutama, turtsatama kui ka kergelt nurisema. Pane selga midagi ilusat - kas ta ikka teab, kui raske on olla ilus, kui sa kipud välja nägema nagu emalaev. Väike emalaev veel, aga siiski emalaev. Seega polnud just väga raske midagi endale selga leida. Ainukene kleit, mis talle endiselt selga läks, oli üks ilus suvine valge õrnade tikitud lilledega ääres kleit, mille peale Lexie pani sooja pehme eest nööpidega kampsuni ja jalga valged balleriinad. Enda kergelt laines pruunikad juuksed jättis tüdruk lahti.
Tellinud endale takso, võttis ta suuna jahisadama poole, mille ääres kollane auto veerand tunni pärast peatus. Maksnud kiirelt ka juhile, tõmbas tüdruk kampsuni hõlmad koomale ning astus alla paadisillale, hakates tuttava paadi poole kõndima. Neidis ümises vaikselt endamisi suvalist meloodiat, jälgides ümbrust. Vähemalt ilm oli ilus - vaikne, selge, soe.

outfit (dress)

Liam oli mõnda aega veel paadis ringi vaadanud ja alles siis välja tekile läinud. Õhtu oli õnneks rahulik, mis tähendas, et avamerel pole suurt tuult ega ka laineid. Seega saab ilusti väljas istuda. Pealegi on all kajutites tekke ja riideid, mida saaks peale tõmmata. Liam astus Morriste jahist kaile ning tema käes oli, uskuge või ei, aga kimp ilusate valgete roosidega. Punane tundus poisile liiga läila. Seega läks ta valgetega. Ega tema nendest lilledest suurt midagi ei jaganud. Märganud eemalt ühte inimkogu lähenemas, ilmus Liami suule kerge naeratus.

Alexi rohelised silmad jälgisid tähelepanelikult enda kohal olnud tähti, liikudes mööda paadisilda, mis oli tema õnneks päris lai, enda mälu järgi Morriste jahi poole, mis oli endiselt samas kohas. Olles paadist kõigest mõne meetri kaugusel, libises Lexie pilk tagasi enda ette. Märganud noormeest, ilmus tüdruku suule õrn naeratus. "Kas sa tead, kui raske on leida endale midagi ilusat selga, kui sa kipud olema keskelt nagu maakera?" turtsatas Alex lõbusalt, astudes ettevaatlikult paati. Hetkel polnud küll eriti mugav komistada ja kukkuda, sest maandumine on valusam kui muidu.

"Kuule, asi ei ole üldse nii hull. Sa oled endiselt sama ilus ega paar lisa kilo seda siis ära ei riku," lausus Liam ning astus tüdruku järel jahti tagasi. "Pealegi ma andsin sulle ju krediitkaardi, et sa endale ise riideid ja asju saaksid osta. Või tahad sa, et ma sul kõrval oleks, kui sa sadu kleite ja asju selga proovid?" seletas noormees, jäädes viimaks Lexi eesi seisma. Ja alles siis tuli talle justkui meelde, et tal on ju roosid käes. "Ah, ma juba unustasin - need on sulle. Ja ära hinda siin midagi, vähemalt ei ostnud ma sulle punaseid roose," lausus Liam ja ulatas kimbu Alexile, "see siin on meie esimene kohting, mis meil kunagi ammu tegemata jäi," andis ta siis tüdrukule teada. Kuigi laeval olevad küünlad võisid juab selle mõtte Lexile pähe panna.

"Paar kilo," turtsatas Alex lõbusalt, jäädes Liamit silmitsema, "peagi on siin küll rohkem juures kui vaid paar kilo," lisas ta lõbusal toonil, jälgides noormehe siniseid silmi, mis endiselt suutsid muuta kõik muu nende ümber olematuks. "Sellest ma püüan sind säästa, aga mis mõtet on mul praegu osta kapi täis riideid, kui kahe kuu pärast on need mulle nagunii väikesed ja uueks aastaks on nad mulle jällegi suured," maigutas Lexie lõbusalt suud, kallutades pead ühele küljele. Näinud kimbutäit valgeid roose, venis naeratus tüdruku suul veelgi laiemaks. "Need on imelised. Aitäh," sõnas Alexandra peaaegu sosinal, tõstes enda rohelised silmad roosidelt Liamile. Tema lemmikud peale kauba. Kuulnud noormehe sõnu kohtingu kohta, viis näitsik alles nüüd enda silmad eemal olevatele küünaldele, lauale ja kogu poisi raskele tööle, mida ta oli arvatavasti hommikust saati siin teinud. Mitte ükski sõna ei tulnud tema suust, selle asemel tõusis Lex varvastele, kinkides Liamile õrna suudluse.

"Siis annad need hiljem kellegile ära, kellel neid vaja läheb ega sa ei saa ju ometi riieteta ringi käima hakata sellepärast, et sulle midagi selga ei mahu," lausus Liam muiates. Temal oli muidugi hea rääkida. Tema ei pidanud seda last enda sees üheksa kuud kandma. Saanud valgete rooside koha pealt ilusti rohelise tule, võis noormees endale lubada ühte rahulolevat naeratust. Nii et sellega oli siis ilusti täppi läinud. Saanud tüdrukult ühe imelise õrna suudluse, asetas poiss enda käed ümber tüdruku ning tõmbas teda endale lähemale, venitades seda suudlust natuke pikemaks. "Ma oletan, et see tähendab seda, et sa oled asjaga rahul," muigas Liam.

Alex turtsatas kergelt. "Päris riieteta ma nüüd käima ka ei pea. Alati on kapi täis linu, millega on võimalik vägagi laialdaselt improviseerida ning samuti ka hommikumantel," hoidis näitsik enda rohelisi silmi Liamil. Loomulikult pidi ta selleks ilusti pea kuklasse ajama, sest tüüp oli temast peaaegu pea jagu pikem. Awesome. "Seega polegi sa mul siin ainult üks kena näolapp," muigas tüdruk õrnalt, kinkides noormehe huultele veel ühe kerge suudluse. "Kõik on imeline. Tänan," lausus Alex veelkord enda sõnade kinnituseks. See õhtu jääb talle ilmselt igaveseks meelde.

"Alex," lausus mees etteheitvalt, "meie sinuga läheme homme shoppama. Ja ma ei suuda uskuda, et ma seda just ütlesin ja päriselt mõtlesin," sõnas Liam ning naeris viivuks. Noormees armastas seda kui vabad ja ausad nad üksteisega olid. Ei mingit üle liia ilustamist. "Kui sa minust tõesti seda arvasid siis...ma väga tänan," lausus Liam kerge irooniaga, kuid sellele järgnenud suudlus kustutas juba kõik öeldu. Need huuled olid lihtsalt vastupandamatud. "Võta heaks, kallis," sõnas Liam tasasel häälel ning lasi siis lõpuks naisest lahti, et jaht kai küljest lahti teha.

Alex kergitas kulme, kui Liam etteheitvalt tema nime veeris ja siis tõi kuuldavale sõnad, mis panid näitsiku naerma. "Sa oled liiga palju aega koos kisakoori tüdrukutega keskkooli ajal veetnud," turtsatas tüdruk, langetades enda rohelised silmad, tõstes need paari hetke pärast tagasi noormehele. "Võta heaks," naeratas ta õrnalt. Ka Lexie jaoks muutusid Liami huuled iga päevaga aina magusamaks, vastupandamatuks ja vajalikumaks. Sõltuvus? Ooo.. jah. Kui Liam lasi temast lahti, et jaht kai küljest lahti teha, kõndis Alex aeglasel sammul laua poole. Kõik näeb vägagi imeline välja.

"Võibolla, aga ma mõtlesin seda siiski tõsiselt," lausus Liam, liikudes rooli juurde, et jahile hääled sisse panna. Ta ei kavatsenud kuskile väga kaugele sõita, aga parajasse kaugusesse, et nad oleksid rohkem oma ette ja sellest linnast eemal. Peagi hakkas paat aeglaselt liikuma.

"That sounds really creepy when a dude says those words. Are you sure you are not gay?" kergitas Alex lõbusalt kulme, toetades ennast vastu jahi serva, istudes natukene laiemale alale maha, hoides enda rohelisi silmi Liamil. Goosh ... tüüp muutus iga päevaga aina kuumemaks. Just kui saaks ta pidevalt väikese sõõmu imejooki, mis muudab ta kõige kobedamaks meheks maapeal, aga muutus toimub tasa ja targu, mitte hetkega.

Liam hakkas Alexi sõnade peale tõsiselt naerma. "Kui ma peaksin enda orientatsiooni muutma, siis sa oled esimene, kes sellest kuuleb," lubas noormees. Aga ei. Siiani meeldivad talle ikka naised. Või õigemini üks naine ja see on Alex. Kõigest mõned kuud tagasi ei oleks poiss kunagi uskunud, et ta endale sellise tüdruku leiab, kellega ta tõesti olla tahab.

"Tore oleks, sest päris nõme oleks, kui ma kuuleksin seda viimasena ja täiesti võõra inimese käest. Jube," judistas Alex kergelt õlgu. Tõmmanud kampsuni hõlmad veidikene koomale, toetas ta enda pea vastu metallist piirdepulka, rohelised silmad vägagi unistavalt Liamit jälgides. Õrnalt huulde hammustanud, turtsatas tüdruk endamisi, pöörates enda pilgu ülesse tähtedele. Õhtu oli täna tõesti imeilus - nii looduslikult poolelt kui ka Liami üllatust arvestades.

"Kuule," lausus Liam, "seda juhtu, eks ole," sõnas tüüp ning vaatas siis tüdrukule lõbusalt otsa. Näitsik nägi enda valges kleidis välja nagu mõni ingel. Peagi hakkas paistma avameri, mis tähendas, et peagi jäävad nad seisma. "Ma saan aru, et ma palliplatsil palju aega poistega veedan, aga sa ei pea muretsema - nad ei suuda sinuga konkureerida," muigas Liam.