I never gave you a real Date so here it is...

Kerge nükkega oleks Liamil võimatu Alexile haiget teha, arvestades seda, et kõigest kuid tagasi oli tüdruk veel pidev koduvägivallaohver. Seega on ta kasvatanud enda valuvälja tunduvalt suuremaks. "See on tõesti imeilus," ei saanud ta ütlemata jätta. Enda sõnade kinnituseks kinkis ta noormehe huultele ühe õrna suudluse. Uskumatu, et üks selline pisikene asi võib tekitada nii palju rõõmu ja anda samas juurde nii palju enesekindlust. Juhul kui see oli sinu plaan, Liam, siis see õnnestus. Kaelapanemise koha pealt näitsik noogutas kergelt, tõstes enda paksud pruunid kergelt laines juuksed kõrgemale, et noormehel oleks lihtsam ketti kinni panna.

"I am glad you like it," sõnas Liam pärast seda, kui oli Alexilt ühe suudluse saanud. Ta võttis keti enda kätte ning kui tüdruk enda juuksed eest ära tõstis, pani ta kee Lexile kaela, lastes seejärel tema juuksed taas alla. "See ei oli just igavest vannet andev kihla- või abielusõrmus, aga vähemalt on see midagi," muigas noormees, vaadates tüdrukule otsa.

Kui hõbedane kulon, mis oli mõnusalt jahe, puudutas Alexi nahka, lasi näitsik enda juuksed uuesti seljale ja pööras ennast tagasi Liam'i poole, naeratades talle õrnalt. "Nagu me ennist rääkisime ... selleks on ka natukene liiga vara, aga see on tõesti imeilus ja perfektne," langetas näitsik hetkeks enda rohelised silmad, võttes ripatsi enda näppude vahele, libistades sõrmega õrnalt üle Ameerika kaardi, südame ja selle ristikese, kuigi graveering selle taga meeldis näitsikule veelgi rohkem. Peagi tõstis Lexie enda rohelised silmad tagasi noormehe silmadele, libistades ühe käe tema põsele, kinkides poisi huultele veel ühe suudluse.

"Ma peaksin sulle vist sagedamini kingitusi tegema," muigas Liam, kui oli tüdrukult veel ühe suudluse saanud. "Noh, kuidas oleks nüüd väikese söömisega, me võime pärast tekid võtta ja terve õhtu veel siin paadinina peal istuda, aga söök jahtub ära. Sa võid veel siin istuda ja ma toon asjad ülesse," pakkus noormees, kuid ei liikunud veel kuskile, sest ootas Alexi vastust.

"Kavatsed mu ära hellitada?" turtsatas Alex lõbusalt, hoides enda rohelisi silmi kindlalt mehe sinistel silmadel, mis olid tõesti unikaalsed. "Kõlab hästi ning ma aitan sind ja ära isegi mitte mõtle mulle vastuvaielda - su ema kohtleb mind niigi nagu ma oleks invaliid, kellel kukuvad käed kohe küljest ära. Ma võin rase olla, aga sulle suudan ma ikkagi tappa anda," andis Lexie muigel teada, pöörates enda silmad noormehe omadelt kõrvale ja tõustes aeglaselt püsti. Nii krapsakas pole ta tõesti, kui mõni kuu tagasi, aga ta hakkab vaikselt sellega harjuma ja enda tulevase rolliga. She and mum - yeah.. it needs a lot of practise.

"Natukene, aga ma võin seda ka meie tütre jaoks jätta," muigas noormees ning tõusis siis paadininalt püsti, aidates ka Alexi kindlalt püsti. "Okey, ma luban, et ei kohtle sind kui invaliidi ja ma võin isegi oma emaga rääkida," lausus Liam, sest see võib tõesti päris vastumeelseks muutuda, kui kõik sind kui haiget kasvatavad ja valvavad. Võtnud tüdruku käest kinni, jalutasid nad koos kajutitesse. Täpsemalt kööki. Liam võttis poti spagettidega ning kausi bolognese-kana kastmega. Väiksemasse kausikesse oli pandud ka natuke juustu, mida peale raputada. Ta asetas need kandikule. Siis tõstis ta välja viinamarjamahla paki ja kaks veiniklaasi. Magustoiduks võttis ta külmikust välja tiramisu. Mahla, klaasid ja tiarmiisud ulatas ta näitsikule. Ise võttis ta kandiku, kuhu lisas veel taldriku viinamarjade ja muude puuviljadega. "Ma arvan, et sellest peaks meile piisama," muigas Liam ning hakkas siis tagasi ülesse liikuma.

"Selles olen ma sinuga ühel nõul," muigas Alex õrnalt, noogutades ka kergelt enda sõnade peale. Nende pisikene printsess peab saama kõik, mis võimalik, aga samas ei tohiks teda ka liigselt ära hellitada, sest pärast muutub jälle liiga nõudlikuks. "Aga palun ära teda just väga otsekoheselt informeeri minu seisukohast, ei taha, et ta solvuks... ta tahab ainult aidata, aga vahel on seda lihtsalt natukene liiga palun," lausus näitsik vaikselt, hoides Liami käest kindlalt kinni ja toetades ennast vastu noormeest.
Köökist vastu tulnud lõhnad, kui Liam võttis välja nende õhtusöögi, panid süljenäärmes neidise suus topelt tööd tegema. "Lõhnab hästi," kommenteeris Lexie, piiludes potti, ennem kui mees selle kandikule pani. "Juhul kui sa vihjasid sellega mulle ja sul on kavas mu maakerasuuruseks sööta, siis küll," ei saanud Alex endale hoida, vaid pidi lihtsalt välja ütlema. Liami käest võttis ta väiksema kandiku mahla, klaaside ja magustoitudega vastu, minnes ees ülesse.

Liam jalutas tüdruku järel vaikselt muiates ülesse tekile ning viis siis kandiku laua lähedal asuvale pingile, kuhu sai selle ilusti toetada. Ükshaaval tõstis ta asjad kõik lauale ning sättis nii, et need ette ei jääks, aga samas oleks käe ulatuses, et ei peaks püsti kargama kohe, kui midagi juurde tahad tõsta. Saanud sellega valmis, pöördus ta Lexi poole. "Ma loodan, et see söök on söödav," lausus nooruk ennem kui tüdrukule tooli välja tõmbas, järgides natuke viisakusreegleid.

Alex asetas enda käes olevad asjad ilusti lauale, et neid poleks võimalik ümber ajada, sest Lexiel on ilmselt talent sellise kohmakuse peale, jäädes peagi Liamit silmitsema, kui tema nn töö sai valmis. "Sellisel juhul võin ma julgelt pakkuda, et sa lihvisid enda kokakunsti," muigas Alex lõbusalt, istudes lauda, kui noormees enda viisakusreegleid demonstreeris. Nii palju kui näitsik on mehe sööke söönud, on need kõik olnud vägagi söödavad ja väga maitsvad. Seega Liam polegi nii lootusetu pereisa, kes võiks hommikuti vahel süüa teha.
Viimased õhtud noormehe juures on süüa teinud küll pigem Alex, sest lihtsalt muud tal ei taheta eriti lasta teha. Koristamine, abikäe osutamine aias või mööblit tõstes on talle keelatud. Isegi vaasi ei lubata tõsta ühest kohast teise. Olgu .. nii hull asi veel pole, but you get the point.

"Seda ma tegin tõesti," lausus Liam ning istus samuti laua taha. Ta tõstis kaussidelt kaaned pealt ära, et nad saaksid söögi enda taldrikule panna. Alexil oli siiski eesõigus. Sellel ajal kui tüdruk endale süüa tõstis, valas noormees nende veiniklaasidesse viinamarjamahla. Klaasis nägi välja nagu vein ja ilmselt oli maitsegi üsna sarnane. "Ma võtsin meile muidu paar filmi ka kaasa. Saab pärast midagi vaadata," ütles noormees.

"Lõhnab hästi, näeb hea välja .. tundub, et peaks hästi maitsema ka," muigas Alex õrnalt, tõstes endale alustuseks üsnagi tagasihoidliku portsu. Kuigi tüdruk oli rase ja söönud viimased kuud tunduvalt rohkem, kui muidu, pole ta peaaegu üldse juurde võtnud, kui arvestada neidise figuuri keskmine osa välja.
Võtnud kahvli vasakusse ja noa paremasse kätte, kerides ümber kahvli mitte just väga suure rulli spagette, pistes veel kolme terva otsa tükikese kanaliha ning pistes selle seejärel suhu. Pingeline moment - kas Liami õhtusöök saab rohelise tule või mitte?
"Pole üldse paha. Kus juures täitsa hea kohe," sõnas Lexie õrnal naeratusel, tõstes enda rohelised silmad noormehele. Maitse on täpselt sama hea, kui see söök välja näeb ja lõhnab. "Mulle meeldib, kuidas su mõte töötab," mainis näitsik lõbusalt Liami viimaste sõnade peale.

Liam tõstis ka endale paraja portsu taldrikule ning ootas siis huviga Alexi reaktsiooni tema tehtud söögile. Kui see oli positiivne, võis noormees rahulikult välja hingata ja tüdrukut sooja naeratusega imetleda. Seega täitsa lootusetu ta pereisana ei ole. Süüa oskab ta teha. Ja Jazmine'iga on tal juba lapse kasvatamise kogemused ka mingil määral olemas. Ta hakkas nüüd ka ise sööma ning muigas tüdruku sõnade peale. "Enamus filmidest, mis ma kaasa võtsin on muideks, kas romantilised draamad või komöödiad. Täna võib neid vaadata ja siis on mu limiit mitmes kuuks täidetud," lausus Liam. Tal on endiselt meeles, kuidas Lexi Notebooki ajal nutma hakkas, aga üritas seda hoolega varjata. Ei tulnud välja eriti.

Veel paar ampsu spagette koos kastme ja lihaga võtnud, asetas Lexie kahvli kõrvale, võttes klaasi viinamarjamahlaga kätte ja võttes paar lonksu. Ettevalmistus oli Liamil päris korralik tõesti, vähemalt nii palju kui näitsik on näinud noormeest enda õe eest hoolitsemas. "Ja mis siis tänases päevas nii erilist on, et sa võtsid kohe nii palju selliseid filme kaasa ja üldse, täites enda limiidi mitmeks kuuks ära?" kergitas Lexie küsivalt kulme, rohelised silmad poisil. Kui Liam kergelt muigama hakkas, ei pidanud Alex palju mõtlema, mis tüüp mõtleb, saates talle ühe kurja pilgu.

"Ma lihtsalt avastasin, et me ei olegi ühtegi korralikku kohtingut teinud ja pealegi lähen ma varsti ära, aga ma tahaks sinuga ennem ühte mõnusat õhtut veeta," lausus Liam, "kas selliseks päevaks peab üldse midagi erilist olema?" Tüüp vaatas näitsikule otsa ning võttis samuti lonksu enda mahlast. Huvitav oli jälgida seda teist vestlus, mis käis neil miimikaga. Saanud Lexilt ühe kurja peale, muigas Liam hetkeks ning naeris vaikselt. Ta oli täiesti kindel, et nad olid samal lehel praegu.

Alex turtsatas õrnalt Liami sõnade peale. Selles oli mehel õigus - nad pole kunagi liikunud mööda loomulikku rada pidi. Algul esimene kohting, seejärel paar veel, alles siis jagaksid nad mõne suudluse ja alles päevi või koguni nädalaid hiljem läheksid selle päris täiskasvanute asja juurde. Kuid nemad tegid seda hoopis vastupidises järjekorras. So awesome. "Mmmm.. you have a point there ... ja ei pea," naeratas Lexie õrnalt, langetades enda rohelised silmad Liami omadelt enda taldrikule, hakates seda vaikselt tühjendama. Külmalt pole spageti selle imelise kastmega enam sootukski nii head. Kui mees tema kurja pilgu peale muigama ja isegi koguni naerma hakkas, ei saanud näitsik teisiti, kui pidi laua all teda õrnalt jalaga lööma.