Lucky one

Matt võttis kapist paki popcorni, eemaldas kile ja viskas paki mikrouuni. Külmikust võttis ta kaks purki cocat, sellest vast piisab filmi jaoks. "Ei tahtnud jah," muigas mees. "Tegelikult olen ma neid päris palju juba lõbustusparki vedanud, saavad nüüd ühe korra minuta ka hakkama," lisas Matthew naerdes. Varsti piiksus mikrouun ja mees võttis paki välja ning kallas kiirelt sisu kaussi. Paberpakend oli päris tuline. "Äkki viitsid võtta purgid?" uuris Matthew, talle ei mahtunud lihtsalt kõik kätte.

Tüdruk jälgis mehe tegutemist, toetades end pisut vastu lauda, saates silmadega Matthew liigutusi. Daniela naeris kergelt, "eks sa ise tead....pead pärast kuulama seda, kui lahe neil oli," lausus tüdruk rohkem niisama norimiseks. No kui sa ikka ühes lõbustuspargis mitu korda käid, siis lõpuks muutub see nagu nii tüütuks juba. Kõik kohad on tuttavad. Ei paku pinget. "Jah, muidugi," lükkas Dany end laua najalt püsti ja haara kapi pealt kaks purki. Seejärel liikus ta mehe järel teisele korrusele Matti tuppa. Asetanud purgid ühele lauale, lasi näitsik enda silmadel kiirelt ruumile ringi peale teha. Öeldakse ju, et inimesi tuba ütleb nii palju tema kohta.

"Eeh, Rosie räägib mind niivõinii surnuks," muigas mees. Veider, kui suur vanusevahe tal pere pisemaga oli, Matt oleks võinud talle isa olla. Matt pani kausitäie popcorni lauale ja läks teleka juurde. Õige DVD karbi sahtlist välja võlunud, pani ta selle mängima. Mehe tuba oli selline üsna mõnus, ühes seina ääres oli suur voodi, millel oli hetkel veinipunane voodipesu, voodist eespool olid 2 kotttooli, üks tumesinine, teine must. Kotttoolide ees oli madal lauake ja sellest veel edasi oli suur telekas. Kõlarid olid terve toa peal laiali.

Sellel ajal kui Matt teleka juures filmi valmis pani, jalutas tüdruk kotttoolide juurde ning maandus sinise peale istuma. Täitsa mugav oli niimoodi. "Kuule, mis filmi me siis vaatame. Õudukat ma saan aru, aga kas sa selle pealkirja ka avaldad?" uuris tüdruk ning kummardus natuke ettepoole, toetades enda küünarnukid põlvedele. Äkki on ta seda varem näinud, siis ei ole ehk nii õudne.

""The Apparition", oled näinud seda?" uuris mees. Film algas ja mees maandus mustale kott-toolile ning sirutas jalad välja. "Ma nägin selle treilerit, tundus huvitav," rääkis Matthew. Ta võttis mobiili taskust, mis ei olnud sellises lebotamise olekus üldse mugav ja pani selle telekalauale.

"Nimi küll tuttav ei tule. Nii et ma arvan, et ei ole näinud," lausus tüdruk ning sättis end mugavamalt istuma. Eks nad saavad nüüd teada, kas treiler oli hea või ei olnud. Kui film algas, suunas näitsik enda silmad teleka ekraanile. Nagu ikka oli juba alguses kohe sünget muusikat, et põnevus ikka üles kerida. "Loodetavasti ei tule siia varsti kirja, et see on tõesti sündinud loo põhjal, sest siis muutuvad minu aervates kõik õudukad kohe mitu korda õudsamaks," sõnas Dani vaikselt, huulile ilmumas muie.

"Ikka on tõestisündinud lugu. Point on filmil selles, et kõik need kummitused ja säärane tekib siis, kui inimene neid usub," lausus Matt muigega. Ta nautis õudukaid ja nendega kaasnevat pingelisust ning põnevust. Mees pani käed enda kukla taha, jube muusika viis ilusasti filmi sisse. Matthew lootis, et film on sama hea kui treiler.

Ja Daniela lootis, et ta varsti kisades toast välja ei jookse. Okey, seda pole veel juhtunud, aga mõne õuduka on ta küll pooleli jätnud, sest ei ole suutnud seda lõpuni vaadata. "Kuss, sa ei pidanud seda praegu ütlema," lausus tüdruk ning andis mehele õrna nükke enda küünarnukiga. Pärast seda üritas Dany filmi sisse elada. Hea, et Matt ta lõunat sööma kutsus, mitte õhtust, sest vastasel juhul ei julgeks ta võibolla enam pärast üksinda läbi pimeda linna koju jalutada.

Matthew ainult naeris. Ta ei saanud aru, kuidas õudukas võis tüdrukuid nii mõjutada. Kui film oli kestnud umbes pool tundi ja jõudis kätte üks pinevam hetk, kallutas mees end neiule lähemale. "Boo!" sosistas ta käheda häälega. Neiu silmad olid küll enne ekraanile liimitud, loodetavasti oli ta tähelepanu ainult filmile jagunud.

Uskumatu, aga Daniela oli tõesti filmi üsna keskendunud. Aeg-ajalt ta võpatas või pani korraks enda silmad kinni, aga siiani suutis ta ilusti ühe koha peal püsida. Tegelikult oli filmil päris huvitav mõte, mis tüdrukule meeldis. Ja just siis kui film muutus ülipinevaks. Lausa nii, et tüdruk oli valmis millekski õudsaks, kostus korraga tema kõrva Matthew 'Boo', mis pani keskendunud Dany korralikult võpatama ja isegi kerge piuksatus pääses üle tema huulte, kuid siis keeras ta enda vidukil silmad mehele, süda ehmatusest peksmas. "See ei olnud ü l d s e lahe," viibutas ta enda paremat nimetissõrme näitleja suunas, "üldse," kordas ta veel kord ning turtsatas siis kergelt ja hakkas hoopis naerma. "Film hakkas just põnevaks minema.....mehed," raputas Daniela enda pead ning vaatas siis mehele otsa, üritades kurja nägu teha, aga ei tulnud eriti välja.

Matthew üritas mitte naerda, aga see oli üsna võimatu ülesanne. "Oli küll, sa pead tunnistama, et see oli naljakas," naeratas mees. Ta nägi, kuidas tüdruku üks suunurk tuksles juba naeratuse poole. Mehele tundus, et Danielat võis ehmatada küll, ta ei tundunud olevat dramamama, kes kõike negatiivselt võtaks.

"See ei olnud naljakas," jäi Daniela endale kindlaks, kuigi tema suunurgad olid juba tunduvalt kõrgemal ja selle lause lõpus ta juba kergelt naeris, "tead, ma oleks võinud siin praegu südameataki saada," sõnas tüdruk tõsisemalt, vaadates mehele tõsiselt otsa. Okey, südame seiskumisest oli ilmselt asi veel kaugel, aga mõte jõudis vast Matthew'le kohale. "Nüüd - kuss - vaatame filmi ilusti lõpuni," lausus Dany, asetades vahepeal enda nimetsissõrme huultele, et enda 'kuss' sõna natuke ilmestada. Suunanud enda pruunid silmad tagasi telerile, üritas ta end õuduka lainele tagasi saada, aga silmad libisesid vahepeal ikka mehele tagasi. Justkui kontrollimaks, et ta midagi jälle ei plaani. Või siis pigem sellepärast, et mees oli heaks silmailuks ja tema reaktisoone oli mõnus jälgida.

"Ma oleks siis su uuesti ellu äratanud, ma oskan esmaabi," turtsatas Matthew ja võttis laualt popcorni. Kuulnud Dany käsklust, naeratas Matt ja pani siis demonstratiivselt nähtamatu võtmega enda suu lukku ja viskas võtme ära. Film oli põnev, vähemalt ei läinud paar tundi niisama raisku.

"Tore teada - jätan meelde!" muigas Daniela. Popcorni oli tüdruk täitsa ära unustanud. See meenus talle alles siis, kui Matthew kausi laualt ära tõstis. Kergitanud end pisut kotttoolilt püsti, võttis näitsik endale ühe coca purgi ning tegi selle lahti, juues sealt hetk hiljem mõned lonksud. Mitte just tema lemmikjook, aga saab hakkama. Dany eelistas tavaliselt Sprite'i. Need paar tunnikest ei läinud tõesti mingi saasta vaatamisele. Film oli päris huvitav, parajalt õudne, aga mitte siiski nii õudne, et Daniela kisama peaks.

Kui film sai läbi, avastas Matt, et oli enda coca täiesti puutumata jätnud. Ei tekkinud lihtsalt janu. "Kuidas sulle film meeldis?" küsis mees ja lülitas puldist teleka välja. Mõned tunnid olid kiirelt möödunud, paari tunni pärast oli ilmselt maja kära täis, kui õed-vennad koju sadasid. Matthew ei teadnud, kas Daniela tahab nüüd koju minna või siin veel natuke istuda.