Lucky one

"Ma ei tea... mulle meeldiks iseseisvalt end ülesse töötada, aga ma ei tea....väike vihje ei tee ehk paha," raputas tüdruk enda pead, nägu kaunistamas sõbralik ja kohati ehk ka lõbus naeratus. Daniela keeras mehele selja ja jalutas laua juurde. "Mmm....mahl kõlab hästi," vaatas näitsik korraks veel üle õla Matthew poole, et talle vastus anda. Pärast seda istus ta ühele toolidest ning silmitses kogu lauda. "Kui kaua sa veel Tree Hillis oled?" tundis tüdruk huvi.

"Jätan meelde," noogutas mees. Ta võttis kapist paki segumahla ja täitis sellega 2 klaasi. Paki laua peale jätnud, pani ta savikaussi ka plastiktangid, millega sai toitu ette tõsta. "Lase heal maitsta," ütles Matt ja võttis istet. "Noh, ma pean nädala pärast NY-s olema intervjuul, aga ma arvan, et ma olen veel 5 päeva. Ma ei taha sõita samal päeval, pigem ikka päev varem kohale, siis saan seal rahulikult asjatada," seletas mees.

Tüdruk muigas kergelt. Kõigepealt võttis ta ühe lonksu mahlast ja hakkas alles siis enda taldrikule süüa tõstma. Dany ei pannud sinna mingit miniportsu, aga ta ei tõstnud endale ka rohkem, kui ta süüa jõuaks. Ikka parasjagu. Pistnud ühe suutäie suhu, kuulas ta Matthew sõnu ja sõi samal ajal enda suu tühjaks. "Sa sõidadki sinna ainult ühe intervjuu jaoks või jääd ikka kauemaks? Kuidas sul üldse on....ma ei ole kuulnud, et sa mõnes filmis või seriaalis hetkel näitleksid või olen ma midagi maha maganud?" uuris tüdruk, tundes ennast juba natuke vabamalt. "Muideks. Ma ei teadnudki, et sa nii hea kokk oled. Seda fakti vist google'st ülesse ei leia," muigas Daniela ning pistis uue suutäie endale suhu. Pasta oli tõsiselt hea.

Matt tõstis peale tüdrukut taldrikule korraliku portsu, mida ta aeglaselt hävitama hakkas. "Ühes seriaalis ikka olen. Mu tegelane on hetkel lihtsalt reisil enda tüdruksõbraga ja meid ei lennutatud päriselt Lõuna-Aafrikasse. Mõned üksikud klipid on, aga need on tehtud ikka kohapeal. Varsti tuleb jälle seriaaliga seoses tihedam filmimine," rääkis mees. "Ilmselt mitte," naeris mees. "Aga räägi, kas koolis on ikka veel see kõmusait olemas?" uuris Matthew.

Daniela kuulas ja noogutas mehe jutu peale. Sellisel juhul ei olnud ta väga mööda pannud. Hetlel oli mees siiski nagu mingis mõttes puhkusel. Ja siis hakkab kõik lihtsalt otsast peale. "Sulle meeldib rohkem filmides või seriaalides mängida?" uuris tüdruk. Mingi erinevus pidi seal kindlasti olema. Kas või see, et seriaali filmitakse nii kaua, aga filmiga mõned kuud ja siis on tehtud. Võid promomisega tegeleda. "No, kuhu me ikka pääseme - muidugi on alles. Kardad, et keegi kirjutab midagi tänase kohta?" küsis Dany ning tõstis enda silmad mehele.

"Mõlemal on eelised, seriaalil areneb pikem lugu ja tegelane on sügavam, aga film on selline...Seal pead terve tegelase iseloomu kohe ära andma. Ma ei oskagi valida, sest seriaalide filmimisel saab väga palju häid sõpru ka ja...Jah, ma ei oska valida," naeratas Matt ja lonksas mahla. "Kas siis seda trooni antakse edasi? Ei, ei karda. Ma arvasin, et seda kohta ei ole enam," ütles mees koheselt. Miks ta pidigi kartma?
Varsti oli mees söömise lõpetanud.

Daniela kuulas huviga mehe väikest arutlust, tühjendades samal ajal enda taldrikut. Kuna tüdruk ise ei osanud selles osas sõna sekka öelda, siis ta jättis selle sinnapaika. "Ei tea mina, kuidas see töötab, aga siiani on ta alles küll," kehitas tüdruk enda õlgu. Ta ei olnud väga sellega kursis. Jah, ta luges seda ikka aeg-ajalt, et olla valmis selleks, kui seal peaks midagi tema kohta tulema. Õnneks on teda seal suhteliselt väha mainitud. "Kellelgi on lihtsalt vist aega nii palju üle, et teiste inimeste elusi on huvitav kuskile Internetti üles riputada," lausus neidis. See on justkui Tree Hilli kohalik kollanekirjandus.

"Ja kas sind on seal palju mainitud?" uuris mees huviga. Ta kallas endale mahla juurde, kuna klaas oli tühi, aga janu vaevas. Matthew jälgis neiu sooje silmi, mis justkui soojendasid tervet tuba enda sõbraliku pilguga. "Tead, et sul on väga soojad, ilusad silmad. Ma ei tahtnud lääge olla, aga see on tõsi," mainis mees järsku.

"Mitte eriti...õnneks ma arvan," lausus tüdruk kui oli enda suu tühjaks söönud. Enamasti oli teda siin-seal mainitud, aga eraldi lõiku ta küll endale pole veel saanud. Ja ega ta väga ei taha ka. Eriti praegu, kus koolis tunduvad asjad natuke maha rahunenud olevat. Pole tal lisa tähelepanu vaja. "Umn...aitäh," lausus tüdruk kergelt punastades, sest keegi ei olnud seda varem maininud või nii sõnadesse pannud. Eks need pruunid sügavad silmad ole päritud just mehhikojuurtega. "Kuidas öeldaksegi - silmad on inimese hinge peegliks," muigas Daniela, kui oli selle komplimendi mõju alt lõpuks välja tulnud. Oli vist päris hästi aru saada, et Dany ei ole eriti osav komplimente vastu võtma. Ilmselt on asi selles, et tüdruk ise ei pea ennast nii imetlusväärseks. Aga palun mitte aru saada nagu ta ei armastaks ennast ja enda välimust. Ta lihtsalt ei ole võibolla nii enesekindel. "Sa rääkisid telefonis midagi filmi vaatamisest. On sul midagi kindlat välja valitud?" uuris näitsik, "ja räägi mulle nüüd ausalt, kas näitlejatele meeldib vaadata filme, kus nad ise näitlevad või ei?" tahtis Daniela teada, huulil lõbus ja võibolla kergelt kaval naeratus.

"Mul on valitud välja üks komöödia, üks õudukas ja üks draama, mida sa kõige rohkem vaadata tahaksid?" uuris Matthew. Ta ise oli õudukate junkie ja kui sai esimese rolli õudusfilmis, oli erutatud nagu väike laps kommipoes. Filmimine möödus suurepäraselt ja Matt oli väga õnnelik enda rolli üle. "Üsna piinlik on vaadata esimesi katsetusi telekas, aga ma vaatan kõik enda filmid korra läbi, põhiliselt esilinastustel, seriaale ei jälgi nii palju," vastas mees. Vigadest oli vaja ju õppida.

"Draama või õudukas, kui see just liiga õudne ei ole," lausus tüdruk. Ta oli siiski tasasema olekuga tüdruk, kellele meeldis vaadata romantilisi filme. Olgu need siis romantilised komöödiad või draamad. Õudukaid meeldis talle vaid aeg-ajalt vaadata, aga kohe kindlasti mitte üksinda. "Selge. Jätan meelde. Nii et sa ei jooksegi siis toast välja kui enda nägu telekas näed," noogutas Daniela muiates enda pead. Võtnud veel mõned lonksud enda mahlast, asetas ta tühja klaasi tagasi lauale.

"Õudukas it is," naeratas mees. Kas sa rahad filmi vaadataelutoas või minu toas?" pakkus mees võimalused välja. Tea toas oli parem helisüsteem, seetõttu vallutasid tihti nooremad ta toa ja meest see ei häirinud. Õed-vennad olid kallidisegi lagastades.

"Huh, okei," hingas tüdruk sugavalt välja, suul õrn naeratus, mis sinna juba tükk aega tagasi ilmus ja siiani püsis, "kuna ma olen selles majas esimest korda, siis see jääb siiski sinu otsustada." Tal ei olnud õrna aimugi, kus on milline telekas, milline helisüsteem või mugavam istumine. Seda pidi ikka Matthew teadma ja seega jäi otsustamine temale. Tõusnud enda tooli pealt püsti, võttis Dany enda nõud ja pani need kokku mehe tühjade nüudega, viies need siis kraanikaussi. See oli tüdrukule lihtsalt nii sissekujunenud harjumus, sest kodus oli enamasti tema see, kes lauda koristas. "Kus sul kõik teised on?" küsis tüdruk korraga, toetades end kergelt vastu köögikappi, "ma mõtlen perekonda," täpsustas Daniela. Ta oli alati ettekujutanud, et Sommersite majas on tihe liikumine ja palju kära, sest lapsi on palju. Aga tundub, et maja on siiski tühi. Vähemalt praegu.

"Minu toas on parem helisüsteem," lausus mees ja pani mahlapaki külmkappi tagasi. "Kas sa tahad midagi näksida või juua ka filmi juurde?" uuris Matt Dany filmivaatamisharjumuste kohta. "Vanemad on sõpruslinna juubelil, Millie läks sõbranna juurde, kaksikud, Rosie, Hunter ja Chad on koos Annaga lõbustuspargis. Nad läksid sinna nii pool tundi tagasi, ilmselt ei tule enne 3-4 tundi tagasi," rääkis mees. Ta ise oli varem ikka käinud väiksematega seal, aga nüüd ta tahtis Danielaga aega veeta.

Seega jääb Matthew tuba. "Mul on küll kõht suhteliselt täis sellest imelisest pastast, aga kodus teen ma tavaliselt juurviljadega dippi või popcorni," lausus tüdruk, jalutades mehe juurde ning jäädes tema ette seisma, silmad mehele suunatud. "Ja sina ei tahtnudki enda õdede ja vendadega aega veeta?" küsis näitsik, kergitades kergelt enda kulme, kuigi tema suule jäi naeratus püsima. Lõbustuspargis oleks kindlasti päris lahe. Eriti kui suure grupiga minna.