Tohoh

"Mkeeei," venitas tüdruk pisut ebalevalt ja astus siis paar sammu redelist eemale Sayeri poole. Põhi jalge all, kõik hästi. Nii, ta on vees, algus on tehtud. Mis edasi? Mõte sellest, et ta peaks nüüd kõhuli vette viskuma, tundus hirmutav. See vesi imeb ta endasse ja...ja siis ongi kõik. Nina, suu, kõrvad kõik vett täis, silmad udused. Siis veel tõmbab vee all kopsud vett täis ja hakkab köhima ja sureb ära. Ee, kas oli ikka hea mõte basseini ronida?

"Okey, nüüd teeme nii, et sa lased end sujuvalt kõhuli vee peale," lausus Sayer, "ära muretse, ma panen enda käed sulle kõhu alla nii et sa ei kao kuskile. Ja kui sa end juba mugavamalt tunned, siis võid jalgu ja käsi liigutama hakata," sõnas noormees. Ta tõsiselt lootis, et Jessica paanikasse ei sattu siin basseinis. Üks kord oli juba piisavalt hull. Õnneks on nad praegu basseinis ja siin on palju parem Jessicat veega harjutada. "Kui sa valmis oled, siis lihtsalt tee seda," ütles Say.

"Oooooookei," venitas Jeanette. Kõhuli vee peale ja põhja ei vaju, sest Sayer hoiab kinni. Sayer hoiab kinni. Sayer. Hoiab kinni. Kõlab turvaliselt. Jessica tundis end väikese lapsena praegu. Kõrvaltvaatajale tunduks see olukord koomilisena, aga Jessiel on tõsine mure. Ei tea, kas öelda foobia selle kohta, aga vesi..õigemini selle alla sattumine on miski, mis tüdruku mõistuse täiesti pea peale keerab, aju jookseb kokku ega suuda kehale ühtegi käsklust edastada. Jes pigistas silmad kinni ja lõpetas hingamise, kui end sujuvalt kõhuli lasi.

Kui neidis end sujuvlalt ilusti kõhuli lasi, pani Sayer enda käed tema alla, kuid ta ei pannud neid täitsa tüdruku keha vastu, vaid jättis sinna mõne sentimeetrise vahe. Muidugi kui Jessica vajuma hakkab, siis toetab ta tüdrukut enda kätega. "Okey, väga hea," lausus Sayer, "nüüd liiguta enda jalgu ja käsi," lisas tüüp, "ja kui sa enam ei taha, siis ütle," sõnas Rufus. Peaasi, et ta rabelema ei hakkaks.

"Liigutan?" küsis Jessie üle. Kuidas? Ta plätserdas parema käega korra vette nagu väike laps vannis, pritsides Sayerile vett näkku. Okei, vale tegu on saagida oksa, millel istud. Jessica andis jalgadega hoogu ja kätega imiteeris Ceciliat ja liikus Sayeri käte pealt ära. Kõik oli hästi, kuni ta aru sai, et pinda enam all pole. Tüdruk vajus allveelaevana põhja, suutmata end liigutada. Terve ta keha tõmbus justkui krampi ja Jes ei suutnud isegi karjuda. Ta lihtsalt kadus vee alla.

Natuke vett endale näkku saanud, turtsatas Say ning hakkas naerma. Kui tüdruk ise liikuma hakkas ja noormehe käte pealt minema ujus, liikus tüüp talle vaikselt järgi, et jätte mulje nagu oleksid tema käed endiselt seal, aga tundus, et Jes sai sellest peagi aru. Ja koheselt hakkas näitsik vee alla vajuma, Roof pani enda käed ümber tüdruku ja tõmbas ta kiiresti veest välja. Lükanud üleliigse vee tüdruku näo pealt ära, vaatas tüüp talle otsa. "Oled, okey?" küsis ta igaksjuhuks, hoides tüdrukut kindlalt kinni, "igastahes ujusid sa just ennem tublid mitu meetrit...seda muidugi enne kui sa tajusid, et ma sind enam kinni ei hoia. Aga ise sa ujusid ära. Ma mõtlesin, et sa seda koha peal teed," seletas Sayer, et näitsik jumala eest paanikassse jälle ei satuks. Aga selleks oli vist hilja juba?

Jessica klammerdus koheselt Sayeri külge, kui tüüp ta veest välja tõmbas. Jes vaatas kaugusesse ja ta silmadest hakkasid pisarad jooksma. Ta ei teinud ühtegi piiksu. Ta lihtsalt oli seal ja..nuttis. Ta kuulis, et Sayer räägib, aga ta ei saanud mitte midagi aru. Mingil hetkel vaatas ta Sayle otsa ja võpatas. Sel hetkel sai ta aru, mis just juhtus. "Ma tahan siit ära," lausus Jeanette vaikselt.

Sayer noogutas ja hoidis tüdrukut tugevalt kinni, samal ajal kui ta redeli poole tagasi liikus. Ta lasi Jessical enda ees basseinist välja ronida ning järgnes siis talle. Vähemalt oli tüdruk ujunud. Kõigest paar meetrir aga ikkagi. Asi ei olnudki nii hull. Ta pidi sellest vee alla vajumise hirmust hoopis üle saama. Sayer haaras basseini äärest rätiku ja pani selle ümber Jessica, tõmmates ta enda embusesse. "Rahu, Jes, sa oled nüüd veest väljas ja sa olid täna väga tubli," sõnas Rufus vaiksel häälel. Tundub, et see ujuma minek ei olnud ikka hea idee.

Veest välja ronides hakkas külm. Algul tundus vesi pisut jahe, aga tundub, et õhk on siiski veest jahedam. Rätik, mille Sayer talle ümber tõmbas, parandas asja koheselt. Jessica toetas pea Sayeri rinnale ja sulges silmad. Kas Sayer teab ka, kui rahustavad tema südamelöögid on? Tundub, et Jessica oskab ujuda - paanika tekib siis, kui turvatunne kaob. Pisaraid tüdrukul enam ei jooksnud, eks need pigem ehmatusest jooksma hakkasid.

Sayer seisis tükk aega lihtsalt basseini ääres ja hoidis näitsikut enda käte vahel. "Kuule, mine liigu oma tuppa ja pane endale midagi kuiva selga. Ma tulen sulle kohe järgi," pakkus noormees. Kaua nad siin märgades riietes ikka seisavad. Pealegi on neil üleval võibolla parem olla, kui siin basseini ääres. "Kui tahad võin ma sulle ühe sooja tee ka teha, mis sa arvad?" tegi Rufus näitsikule mitmeid ettepanekuid. Tee pidi ju rahustama, right?

Jessica noogutas kergelt, avas siis silmad ja liikus oma toa poole, rätik ümber. Ta juuksed tilkusid ja nendest jäi märg rada järele. Oma tuppa jõudnud, viskas ta rätiku ja bikiinid pesukorvi ning solistas paar minutit duši all, et kloorilõhnast lahti saada. Seejärel pani ta omale pesu selga. Siis kuivatas ta rätikuga juukseid nii palju, et need enam ei tilguks. Jessica tõmbas hallid dressipüksid jalga, pani tumeda T-särgi selga ning tõmbas sooja pusa peale. Ta toppis ka sokid jalga. Kapuutsi pähe tirides, liikus neiu garderoobist oma tuppa.

Sayer vaatas tüdrukule järgi kuni too silmist kadus ja liikus siis tagasi sauna eesruumi, kus ta endale riided jälle selga sai tõmmata. Enda ujumispüksid jättis ta sinna samma kuivama. Küll saab pärast ära võtta. Kui meelde jääb. Noormees liikus kööki ja toimetas seal nii kaua, kuni ta sai valmis kahe teega. Need käes, liikus ta vaikselt ülesse Jessica tuppa. Ukse lahti lükanud, naeratas ta tüdrukule ja pani tassid diivan-voodi lähedale kapile. "Noh, tunned ennast paremini?" küsis Say end ringi pöörates.

Jessica oli end selleks ajaks diivan-voodile, mis hetkel täitsa diivan oli, kerra tõmmata. Ta noogutas Sayerile ja kutsus ta siis enda kõrvale istuma. Jes võttis Sayeri käe omale kaissu ning toetas pea tema õlale. "See ujumisevärk pole ilmselgelt minule mõeldud," lausus Jessie,"ja see on päris nõme. Ma julgen teha saltosid, hüpata kõrgelt alla ja maanduda spagaati, julgen lasta end õhus keerutada, mul ei lähe kiiretel atraktsioonidel süda pahaks, aga vot ujumisega, millega peaaegu kõik hakkama saavad, mina hakkama ei saa. Ja ma ei saa mitte midagi teha selleks, et ma krampi ei tõmbuks."

Istunud tüdruku kõrvale diivanile, lasi Sayer tüdrukul enda käe endale ilusti kaissu võtta. "Eiei," sõnas Rufus, "ujuda sa oskad. Selles veendusin ma ise täna, aga sa kardad... ma ei teagi, mis sulle selle paanika tõi. Hirm vee alla vajuda?" pakkus Sayer ning võttis siis laua pealt kõige pealt ühe tassi, mille ulatas Jessicale ja siis teise, mille jättis endale. "Igastahes arvan mina, et sa olid täna tubli," lausus noormees tüdruku kätt pigistades, mis tema kätt enda kaisus hoidis.

Jessica ei oska ka öelda, mis see täpselt oli. Kõik oli korras, kuni ta aru sai, et Sayeri käsi ei ole enam tema kõhu all. Jessie pidi Sayeri käe kaisust vabastama, et teetass vastu võtta. Enne aga sättis ta end natuke sirgemalt istuma, et ta endale ega Sayerile teed peale ei valaks. Tee oli joomiseks veel liiga kuum, niiet Jes puhus sellele natuke peale. Jessica tõmbas teki jalgadele peale, nii sai ta teetassi põlvedele toetada, et seda lihtsam käes hoida oleks. "Ma arvan, et ma ei taha seda niipea uuesti teha," lausus Jes.