Tohoh

Sayer kehitas õlgu ning noogutas. Tegelikult oli tüdruku sõnades tõde sees. Asi oleks võinud tõesti palju halvemini lõppeda. "Mina ka," sõnas noormees tüdrukule ning vajus hetkeks mõttesse, kuid ühe kiire pearaputusega oli ta tagasi olevikus. "Kuule, ma pidin sind ujuma õpetama või mõtlesid sa juba ümber?" meenus poisile järsku, sest see oli tal tõesti meelest läinud. Imelik, sest tegelikult sellepärast Jessie teda üldse otsima oli tulnud.

"Ei ole ümber mõelnud," vastas Jessica. Ta tõesti tahtis ujuma õppida. Ta ei panustanud sellele, et see täna juhtub, aga kui täna algust ei tee, siis venib see veel edasi ja nii võib juhtuda, et Jessie ei õpigi kunagi ujuma. See poleks küll maailma lõpp, aga tuleks kasuks. Eriti kuumadel suvedel.

"Lähme siis?" küsis Sayer. Tüdruk sai enda kavandi kätte ja selle jaoks nad ju siia ülde tulnud olidki. Loodetavasti ei kaota ainult tüdruk seda ära vahepeal. "Kuna sa kavatsed selle tätoveeringu siis ära teha? Tahad, et ma sul kätt hoidma ka tuleksin?" uuris poiss õrnalt muiates. Esimene kord võib siiski natuke õudne olla. Õnneks on Jessie valinud endale väiksema pildi.

"Mhmhmhm," mõmises Jessie vastuseks. Hilisemaks ka jätta ei saa, siis tuleb uni peale. "Ma võtan sult ühe kilekaane," lausus Jessica püsti tõustes. Sinna vahele saab ilusti mõned vihikud ja kavandi panna. "Ma ei tea veel, aga ma arvan, et enne, kui sa ära lähed," vastas Jes, toppides kavandit kilekaane vahele,"aga ma annan teada, võiksid kätt hoidma tulla küll."

"Aga palun," noogutas Sayer ning viipas käega ühe sahtli poole, kus ta arvas, et peaks mõni leiduma. Ega ta selles muidugi kindel ei olnud. Kui Jessica tema sülest ära kadus, tõusis ka Roof püsti, jäädes näitsiku selja taha seisma ning põimides enda käed ümber tema ja samal ajal kui tüdruk tema küsimusele vastas, vajutas ta tüdruku kaelale paar suudlust. Kogu see ära minemine ajas lihtsalt Sayerit hulluks. Kuigi ta seda muidugi kõva häälega just välja ei öelnud. "Okey, i will be there," lausus poiss tasaselt.

Jessicale pole Sayeri ära minemine veel päris kohale jõudnud. Seevastu see, et Jason juba ära läks, annab igal sammul, mille ta residentsis teeb, tunda. Väga kõhe on seal olla, teades, et pole Tommiet, kes vajadusel appi tõttaks. Seepärast ka tahtmine sealt välja kolida. Ta polegi sellest veel Sayerile rääkinud. "Sa peaksid omale ujumiseks...püksid või midagi võtma," lausus Jes, keerates end näoga Sayeri poole. Ta vaatas noormehele hetke otsa ja naeratas. "Kallis oled."

"See oleks ilmselt hea idee," noogutas Sayer naerdes, "sina ka," lausus tüüp ning vajutas Jessie ninale ühe väikese mängleva suudluse ning lasi tüdrukust lahti, liikudes enda kapi juurde. Leidnud sealt enda ujumispüksid, mõtles ta need alguses kohe jalga tõmmata, aga siis mõtles ta ümber, sest pärast oleks märgade ujukatega ilmselt ebamugav olla.

Jessica pani mõned vihikud ja vihikust väljarebitud pildi ka kilekaante vahele. Tema oli nüüd valmis minema. "Sõidad sina või võtame takso?" küsis Jessie,"jalutada ma väga ei viitsi." Pole küll teab-mis pikk maa Sayeri kodust residentsi, aga täna lihtsalt ei viitsi. Huvitav, kui väsitav ujumine on? Räägitakse, et pärast ujumist pidi kõht tühjaks minema. Ei tea, igasugune rabelemine teeb kõhu tühjaks.

"Ma sõidan," lausus Sayer, pistes mobiili enda teksade taskusse ning võttes enda ujukad lihtsalt kätte. Ta lasi veel hetkeks silmadega üle ruumi enne kui uksest välja astus ja tagasi alla jalutas. Ta andis vanematele põgusalt teada, et kuhu läheb, aga seda kuna ta tuleb te neile ei öelnud. Say tõmbas endale ühe pusa esikust selga ning otsis ülesse enda autovõtmed, mis olid kuidagi esiku kapi sahtlisse saanud. Astunud hoonest välja, jalutas ta Jessie kõrval autoni ning keeras selle siis lahti, istudes juba hetk hiljem rooli taha ning võttes suuna Hillide maja poole.

Hillide residentsi, mis kangesti hiiglaslikku kasvuhoonet meenutas, uksest sisse astunud, andis Jes Sayerile suuna kätte. "Oota mind seal, ma lähen panen bikiinid selga," lausus Jessie. Oma toas pani Jessica vihikud, kavandi ja joonistuse enda riiul-lauale ning läks siis garderoobi. Tal polnud palju bikiine, aga siiski oli keeruline otsustada, millised selga panna. Ta otsustas tumepunaste kasuks, sest tundus, et need vähemalt jäävad suure rapsimise peale selga. Ta pani need selga ja võttis suuna basseini juurde, kus, ta oletas, et Sayer juba ootab. Bikiinides läbi maja minnes, ei arvestanud ta sellega, et Albert kodus on. "Ma lähen Sayeriga ujuma," lausus ta vuristades ning kiirendas siis sammu, et kähku kasuisa muigvel pilgu eest ära saada. "Sayer!" hüüdis tüdruk kohe kui jõudis basseiniga samasse ruumi jõudis. Ta ei näinud noormeest. Eksis ära?

Sayer kuulas tüdrukut ning jalutas siis basseini juurde. Okey, ta oli siin esimest korda. Kus ta enda riideid vahetama peaks? Pärast mõningat ringi vaatamist leidis ta sauna ja selle juurde kuulus ka ruumikas eesruum. See sobis riietevahetamiseks päris hästi. Tüüp eemaldas enda riided ja tõmbas asemele tumesinised põlvedeni ujumispüksid. Leidnud tee tagasi basseini juurde, muigas ta laialt, kui ta Jessicat nägi. Tüdruk oli lihtsalt nendes bikiinides päris kuum. "Sa peaksid sagedamini bikiine kandma," lausus Say ning jalutas mööda basseini serva tüdruku juurde. Jõudnud temani, kortustas ta õhkõrnalt enda kulme, "kas sa oled ikka kindel, et sa tahad seda täna teha? Sa näed kuidagi...ärevil välja," otsis noormees õigeid sõnu. Igastahes kui Jes valmis on siis ütelgu vaid ja nad saavad basseini hüpata.

Tihedamini bikiine. Nooh, niisama nendega küll linna peal käima ei hakka. "Võib-olla mulle hakkab ujumine meeldima ja siis ma kannangi neid vähe tihedamini," muigas Jessica. Ärevil, jeap. Ta mäletas seda pilku, millega Albert teda vaatas. Õudne. "Tahan. Ma..lihtsalt juhtusin peaaegu alasti Alberti...pilgu ette, kui viisakaks jääda," lausus Jessie. Tüdruk kasutas selleks redelit, et basseini minna. Sinna hüpata? Mkm, sillalt alla hüppamine on veel meeles ja kuigi see vesi siin madalam on, kardab Jes, et kaotab paanikasse sattudes suunataju.

"Tore oleks," lausus Sayer, sest enamasti kui nad suvel randa juhtusid, siis pidi noormees üksinda ujuma minema ja see ei ole üldse lahe kui sinust jääb kaldale maha üks imekena neiu. Rufus ei vastanud Alberti lause peale midagi, kui tema pilk muutus koheselt, kui ta vaatas toa poole justkui pidades aru, kas peaks sinna minema ja mehe nägu natuke kohendama. Aga tegu oli siiski mõjuka Tree Hilli elanikuga ja Sayeril on niigi palju jamasi olnud. Seega jääb seekord ära, aga kui Say peaks kunagi reaalselt ise midagi sellist nägema, siis ta ei jäta seda niisama. Kui Jessica kasutas sisse minemiseks redelit, siis Roof hüppas niisama serva pealt sisse. Ta mõõtis silmadega vee sügavust ning läks siis tüdrukule redeli juurde vastu.

Seda pilgumuutust Jes märkas. Sellepärast Jessicale ei meeldigi Sayeriga Albertist rääkida, et Say sellest püha viha täis läheb ja Albertile 'iluoppi' tegema kipub. Jessie ei taha, et Sayeril tema pärast jamasid juurde tuleb, piisas sellest ühest korrast, kui noormees niivõrd-kuivõrd tema pärast trellide taha sattus.
Redeli juures on natuke madalam vesi, Jessiele umbes rinnuni. Jes hoidis ühe käega redelist kinni kuni Sayer tema juurde jõudis. Siis ulatas ta Sayerile käe. "Ma ei ole siin basseinis redeli juurest kunagi kaugemale läinud," lausus Jes. Edasi läheb vesi kuidagi liiga kiirelt neiule üle pea. Juba see teadmine on Jessica jaoks hirmus. Mismoodi on selle märja massi peal võimalik pinnal püsida? Miks laev põhja ei vaju, aga Jessie vajub?

"Okey," lausus Sayer, üritades välja mõelda, kuidas see õpetamine üldse välja peaks nägema. Paar sammu sai ilmselt tüdruk ka ise redelist edasi astuda, sest seal pidi tal ilmselt veel põhi all olema. "Tule paar sammu siia poole, siin ei ole nii sügav, sest seal redeli juures ei saa me midagi teha," sõnas Say ning võttis näitsiku käest kindlalt kinni, et ta enda juurde tõmmata.