Tohoh

Jessica helistas Sayeri mobiilile, aga sellele ei vastatud. Ta helistas veel ja siis ka vastust ei saanud. Kolmandat korda ta enam ei vaevunud, vaid helistas hoopis naisele, kes, mine tea, on võib-olla kunagi tema ämm. Claire'i lahke hääl ütles, et noormees läks jõusaali ja oli üsna üllatunud, et Jessie sellest midagi ei teadnud. Huvitav, kaua ta seal veel on, mõtles Jessica, kui oli kõne Sayeri emaga lõpetanud. Pikalt ta ei mõelnud, vaid tellis takso ning tõmbas tagi, mille taskus tal kõik 'eluks vajalik kraam' on, selga. Ta vahetas seeliku lühikeste pükste vastu, milledega ta kisakooritrennis käib, ning läks siis majast välja. Takso jõudis üsna pea ning juht sõidutas neiu jõusaali ette.
"Sayer Rufus Tremblay ihuüksinda jõusaalis, see on midagi uut," sõnas Jessie, leides Sayeri mingilt masinalt, millega kätelihaseid saab treenida.

OT: MusiKalliPai.

Sayer oli agusti alguses jälle tihedama treeninguga alustanud, sest kahekümnendal pidi ta juba New Yorgi osariiki lendama ja korvpalliga pihta hakkama. Kool algas küll sügisest, aga korvpalli tiimi taheti juba varem kohale saada. Ja kuna Sayer ega ka ilmselt keegi muu ei sooviks enda meeskonnas nõrgim lüli olla, siis hakkaski ta uuesti treenima. Tavaliselt tegi ta seda just hommikuti. Alustuseks üks suurem jooksuring, siis saalis mõned korvpalli harjutused ja siis natuke jõusaali ja siis võis päevaga pihta hakata. Täna oli kogu treening natuke veninud, sest ta oli alles pärast keskkööd koju jõudnud ja äratuse unustas ta panna ja seega magas ta üsna kaua. Aga siin ta nüüd oli - tõesti täiesti üksinda jõusaalis. Ta kandis enda Ravensite musti korvpallipükse ja valget maikat.

Kuulnud Jessica häält, viis Sayer enda silmad tüdrukule ning turtsatas kergelt, "see pole midagi uut. Hoopis uuem ja huvitavam on sind siin näha," lausus tüüp ning tõusis masina tagant püsti. Ta lõdvestas natuke enda käsi ning haaras siis maast veepudeli kust mõned suutäied vett võttis. "Aga mis sind siis siia tõi?" küsis Say, "otsisid mind?" Rufus asetas pudeli tagasi maha ning liikus teise masina juurde, mis oli mõeldud jalgade treenimiseks.

Jah, harva juhtus, kui Jessie jõusaalis käis. Ta treenib oma lihaseid masinate abita ja sedagi liiga harva. Igal suvevaheajal laseb ta end lõdvaks ja sügisel kirub, et kõik lihased on kanged ja tahavad uuesti lahtivenitamist, et spagaadid-asjad valutult tehtud saaksid. "Su ema ütles, et oled siin," lausus Jes ja märkas siis veepudeli kõrval Say telefoni. Ta viipas peaga selle poole. "Miks sa telefonile ei vastanud?" Jessie sammus jooksulindi juurde ja uuris veidi seda masinat. Ta veel mõtles, kas viitsib täna end liigutada.

Sayer noogutas 'ahah' stiilis ning jälgis siis Jessicat, kui too jooksulindi juurde jalutas. "Ma lihtsalt ei tahtnud, et miski mind segaks. Ma oleksin sulle helistanud kui ma oleksin lõpetanud. See mobiil on mul siin põhiliselt kella vaatamiseks," sõnas noormees. Ta ei vältinud tüdrukut, kui Jessie küsimus sellele suunatud oli. Ta tahtis lihtsalt rahus trenni teha.

"Ahsoo," lausus Jessie. Loodetavasti tema kohalolu Sayerit ei sega, sest Jessica ei kavatsenud täna siit Sayerita kuhugi minna. Mõelnud, et kuna tal vahetusriideid kaasas pole, siis väga tõmblema ta siin ei hakka. Seetõttu jalutas ta masina jooksulindi juurest ära. Ta võttis seina äärest hunnikust ühe mati ja laotas selle peegelseina ette maha. Miks jõusaalis peegelsein on? See selleks. Jes istus matile rätsepistesse ning vaatas Sayeri poole. "Läheb sul siin kaua?"

Sellepärast Sayer enda mobiilile vastanud ei olnudki, et Jessica oleks ilmselt kohale lennanud ja siis siia poissi ootama jäänud ja siis oleks Sayeril nõme tunne, et tüdruk niisama passima peab ja siis ta jätaks enda trenni pooleli. "Pool tundi kuskil ja siis olen ma tavaliselt koju tagasi sörkinud, aga sa tahad vist kuskile minna või...miks sa mind täpselt otsisid?" küsis Sayer. Ta oli tavaliselt kodus pesemas käinud. Tal ei olnud siin isegi asju. Varem oli tal siin vähemalt enda korvpalli kapp, aga selle oli ta ju tühjaks teinud kui kool läbi sai.

Pool tundi. Okei, see on piisav aeg. "Sa mainisid eile, et tegid mõned kavandid. Ma mõtlesin, et tulen vaatan üle," lausus Jessica. Ta libistas tagi seljast ja pani selle masina peale, mille kasutusalast tal aimugi polnud. Seejärel võttis ta ketsid jalast. Ta sättis end tõkkeasendisse istuma ning hakkas jalgu venitama. Niisama passimise asemel midagi kasulikku teha tundus hea mõte. "Aga õhtul võiks kuhugi minna küll, ujuma näiteks," pakkus Jessie.

"Okey," lausus noormees, lisades sellele sõnale ka kerge noogutuse. Say tõusis masina pealt maha ning jalutas järgmise juurde, kus ta mõnusalt enda kõhulihaseid koormama hakkas. "Ujuma?" küsis Rufus üllatunult, jättes hetkeks enda treeningu pooleli, "sa kardad ju vett nagu mõni inimene kardab tuld," lausus poiss.

Jap, loll oli loota, et Sayer hetkega nõustub, mäletamata, et Jessie vett kardab. "Mul ongi viimane aeg ujuma õppida," kehitas Jessica õlgu. Jes oli kindel, et kui ta ujuma proovib õppida, siis kindlasti Sayeri juuresolekul. Vähemalt võis kindel olla, et kui Jessica paanikahoos krampi läheb, siis tassitakse ta veest kenasti välja. "Aga me võime midagi muud ka teha. Midagi sellist, kus sa mind nagu väikest last jälgima ei pea," muigas Jes, venitades jalgu rahulikult edasi.

"Randa tahad minna või?" uuris Sayer, sest tüdrukul on ju kodus bassein ja jõgi on ka veel üks valiku võimalustest. "Ei-ei, ma võin sind küll ujuma õpetada kui sa tahad," sõnas noormees. Mis seal ikka väga hullu juhtuda saab? Ta on juba tüdrukut paanikas näinud. Seega saab vast hakkama. Sayer jätkas enda trenniga, heites vahepeal pilke ka tüdrukule.

Jessica raputas pead. Avalikkuse ette ta küll tsirkust tegema ei lähe. "Residentsi," ütles ta siis. Kui Jason ja Mike ka sinna tulevad, siis pole tüdrukult selle vastu midagi. Kogu linna noorte ees oli asi natuke mark. "Siis on diil, aga enne tahan ma kavandeid näha," tuletas Jessica meelde. Jessie venitas natuke aega veel oma jalgu kasutades erinevaid võtteid. Arvates, et nüüd on piisav, proovis ta spagaadiga ühele poole saada. "äu..äuäu...äu," kiunus Jes vaikselt, kui oma jalgu saja kaheksakümne kraadise nurga alla sättis. Spagaadiga maha saanud, oli kogu valu läinud. Hüppe pealt ta neid veel teha ei julgeks, nii soojad ta lihased veel ei ole. "Teadmis," tuli Jessicale järsku üks asi meelde,"algkooli on uut tantsuõpetajat vaja ja direktor isiklikult tegi pakkumise mulle. Vanessa olevat soovitanud mind. Ma pean järgmise nädala reedeks vastuse andma."

"Okey. Tore, sest ma tahan ennem kodus käia ja ennast ära loputada," sõnas Sayer ta tegi rahulikult trenni edasi, kuid kui Jessica kiunuma hakkas, siis vaatas ta teda kerge grimassiga. See spagaat pidi kindlasti üks valus asi olema. Selline tunne, et tüdruk läheb pooleks. "See on ju päris lahe pakkumine," arvas Sayer, "mis teed siis võtad vastu? Muidu sul ongi liiga palju vaba aega järgmine aasta," sõnas noormees. Ja pealegi võibolla saab siis Jessica endale natuke rohkem julgust ka tantsimise vallas.

Jessica kallutas oma keha eesoleva jala suunas. Ta tundis, kuidas jalalihased veelgi venivad, aga see ei olnud valus. "Mõtlesin küll, et võtan," lausus Jessie,"mitte, et ma nii väga oma vaba aega tahaks sisustada, aga see tundub nii huvitav. Seda enam, et tegu pole cheerleadingu õpetamisega, vaid showtantsuga, millega ma varem tegelesin ja millest ma tegelikult puudust tunnen." Cheerleading tuli Jessie ellu siis, kui tüdruk Tree Hilli kolis ja Tree Hill Highs õppima hakkas. Jessica tõusis hetkeks püsti, lõdvestas oma jalad ning laskus uuesti spagaati, seekord teine jalg ees.

"Tantsimine tantsimiseks, aga kuidas on lood sinu ja lastega?" muigas Sayer, vaadates Jessica poole. Enda kasuvennaga sai ta ju väga hästi läbi. Aga noh, eks lapsed tulevad kooli ju erinevatest perekondadest ja erineva kasvatusega. Esimesed nädalad on kindlasti kurnavad. "Igastahes olen ma kindel, et see tuleb sulle kasuks. Seda enam, et Vanessa sind ise soovitas," lausus Rufus.

Jessica sättis end uuesti rätsepistesse istuma. "Ma ei tea," lausus Jes mõtlikult,"Kyle'i ja Mike'iga saan hakkama, aga nad on omad ka. Ühe lapsega korraga saan hakkama, aga kui on kari lapsi...ma ei tea, kui nad kõik nii toredad on nagu mu poolvend ja kasuvend, siis...no ma saan iga kell ära tulla, kui mulle ei sobi." Võib-olla talle hakkab lastega töötamine meeldima ja tal tekibki tahtmine oma edaspidine elu lastega siduda? Hakata lasteaiakasvatajaks või näiteks jääbki treeneriks.